Vedelikuna kasutatakse köögivilja heledat liha või kanapuljongit. Toiduained on peenestatud. Serveerimisel lisatakse selle koostises olevaid kuumtöödelduid köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke. 16. Kastmete tähtsus. Kastmed on roa komponendid, mis muudavad road mahlasemaks, täiendavad maitset ja nende koostist suurendab toiteväärtust. 17. Nimeta põhikastmed Põhikastmed on: Serveerimistemperatuuri järgi: soojad kastmed, külmad kastmed Värvuse järgi (vastavalt toorainetele)
Magusroad Kristi Tüvi Magusroogade liigitus · Serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- serveerimistemperatuur 10- 14`c Soojad magusroad- serveerimistemperatuur 65-75`c Külmutatud magusroad- serveeritakse külmutatult Magusroogade liigitus · Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: · Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid
hapu mahlaga maitsestatud puu-ja köögiviljadest lisandit roogadele KORDAMISKÜSIMUSED LK 82 2. Millistel alustel valitakse roogadele kastmeid? Konsistentsi järgi(tihendamata ; tihendatud ; redutseeritud ; emulsioon), põhimaitse järgi(soolane või magus), kasutusotstarbe järgi (eelroa, salati, pearoa, järelroa), kastmevedeliku järgi, värvuse järgi, serveerimistemperatuuri järgi (soojad ; külmad) 6. Nimetage erinevaid soojade kastmete tihendajaid? Teraviljatooted (roux ; beurre manié ; vedelikuga segatud jahu ; riivsai/riis jmt), kanamunakollane + rõõsk koor, püreed, või, veri, tärklis (maisi-ja kartuli), nooljuure jahu, maitseköögiviljad, rasvas kuumutatud tomatipasta-või püree, pruunistatud suhkur, maitset andvad toiduained 7. Kuidas valmistada selitatud võid? Milliste kastmete valmistamisel kasutatakse
18. Vahud ja sambukid 19. Sufleed 20. Parfeed 21. Sorbetid 22. Kokkuvõte 23. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadis räägin erinevatest magustoitudest ehk magusroogadest. Kuidas neid liigitada ja valmistada. Millisel moel neid serveerida ning millised lisandid mingite magustoitude juurde sobivad. Magusroogade liigitamine Maguroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: · Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 10- 14 ´C · Soojad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 65- 75 ´C · Külmutatud magusroad, mis serveeritakse külmutatult. Magusroogi liigitatakse ka kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi. Külmad magusroad: · Värsked puuviljad ja marjad · Kompotid · Kissellid · Magusad supid · Magusad kastmed · Tarretised · Vahustatud tarretised · Vahud ja sambukid · Kreemid
A la carte menüüs on jäätis ka omal kohal kuid siis eelistatavalt omatehtud või täiustatuna erinevate lisanditega tööstuslikud jäätised. Nii nagu trend a la carte menüüs üldiselt on ka magustoidud koguselt üsna väiksed kuid hästi viimistletud maitse ja väljanägemisega. Palju kasutatakse kombineeritud serveerimist (n.kuum ja külm koos) ja ka tordilõike mida täiustatakse erinevate kastmetega. Magustoitude liigitus Magustoite liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- mis serveeritakse temperatuuril 10-14`C Siia võib liigitada kompotid,kissellid,tarretised,vahud ja kreemid,samuti värskelt serveeritavad puuviljad, marjad ja salatid nendest. Soojad magusroad- mis serveeritakse temperatuuril 65-75`C Siia alla liigitatakse pannkoogid,magusad pudrud ja pudingud, sufleed ja küpsetatud puuviljad. Külmutatud magusroad- mis serveeritakse külmutatult Siia alla käivad jäätised, parfeed, sorbeed ja granitad
28. nimeta 3 soolast kohupiimarooga 1. Kohupiimasalat 2. Sõir 3. Kohupiimakotletid 29. millest valmistatakse sõrnikuid? 1. Kohupiim 2. Munakollane 3. Nisujahu 4. Sool, suhkur, õli 30. kuidas liigitatakse salateid ja võileibu? Salatid: 1. Toidukorra ja serveerimise käigu järgi 2. Temperatuuri järgi 3. Kasutatud tooraine järgi 4. Valmistamise tehnoloogia järgi 5. Marinaadsalatid Võileivad: 1. Serveerimistemperatuuri järgi 2. Põhikatteks oleva toidu järgi 3. Külmi võileibu liigitatakse kuju ja suuruse järgi 31. kui palju tulev varuda toorainet 1 kg segatud salati valmistamiseks? - Salatite nime andvat toiduainet 25-30% - Muid toiduaineid 40-50% - Salatikastet 10-30% 32. millal pakutakse menüüs teraviljaroogi? Enamasti pakutakse hommikusöökidel (nt. puder), kuid võib ka pakkuda lisandina või iseseisva toiduna (nt. liha-odra ühepajatoit)
· värskelt riivitud muskaatpähklit LIHTSAMAD EELROAD VÕILEIVAD Võileibu võib serveerida iseseisva einena, mitemkaäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana. Selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisandina. Võileivad sobivad nii kohvi- kui teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkadele ja piknikukorvidesse. Üheks söögikorraks valmistatakse võimalikult erinevadi võileibu. Serveerimistemperatuuri järgi liigitatakse võileivad külmadeks ja kuumadeks. Põhikatteaine järgi liigitatakse võileivad: Kokteilisuupisted Kokteieli võileivad Väikesed võileivad Lihtsad einevõileivad Suured einevõileivad Kuumad võileivad Kuumi võileibu serveeritakse iseseisva einena, neid serveeritakse ka eel- või vaheroana mitmekäiguliste einete menüüs, selgete puljongite, püree- ja piimasuppide lisandina.
o Kurna ja vajadusel jahuta kiiresti SELGED PULJONGID · Toiduained o Erinevad lihad, kalad · Valmistamine o Sool, vürtsid 10 -15 min enne lõppu o Rasve eemaldatakse o Selitatakse (näit. Vahust. Munavalge) · Lisandid puljongi sisse o Muna, omletiribad, klimbid, frikadellid, krutoonid... · Lisandid puljongi kõrvale o Küpsised, pirukad, võileivad, pannkoogid, profitroolid... SUPPIDE LIIGITUS · Serveerimistemperatuuri järgi o Kuumad 60 95' , külmad 6-8' · Supivedeliku järgi o Erinevate puljongite, piima ja piimatoodete, kalja, õlle, puuvilja- ja marjamahlade baasil keedetud · Valmistamise tehnoloogia järgi o Selged leemed e. Puljongid, köögivilja- e. Tükeldatud supid, püreesupid · Põhimaitset andva tooraine järgi o Liha-, kala- , seene-, kapsasupid ... KÖÖGIVILJASUPID · Toiduained
valatakse peale külm vesi. Puljong kuumutatakse kiiresti keemiseni. Riisutakse tekkiv vaht. Keedetakse tasasel tulel umbes 1 tund. 10-15 minutit enne keetmise lõppu lisatakse maitseained. Kurnatakse ja jahutatakse kiiresti. Supid. Supid on vajalikud, sest need tekitavad söögiisu, ergutavad seedenäärmed tööle, soodustavad toidu seedimist. Suppe liigitatakse mitmeti. 1. Serveerimistemperatuuri järgi: kuumad supid (+65 kuni +90º C), külmad supid (+6 kuni +8º C). 2. Valmistamiseks kasutatud vedelike järgi: erinevate toorainete puljongitest supid, piima ja piimatoodetest supid, köögiviljasupid, puuviljadest või marjamahladest keedetud supid, kaljast või õllest supid. 3. Valmistamisviisi järgi: selged leemed ehk puljongid,
kohupiim ja kodujuust, majonees. Määrded lisavad võileibadele maitset ja mahlakust ning seovad katteaineid alusega. Võileivakatetena kasutavate toiduainete valik on suur. Kasutatakse erinevaid liha- ja kalatooteid, mune, juuste, köögivilju, salateid, ka puuvilju, konserve. Võileibu võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning püreestatud suppide lisandina. Serveerimistemperatuuri järgi liigitakse võileivad külmadeks ja kuumadeks. Põhikatteaine järgi liigitakse võileivad näiteks kiluvõileivad, vorstivõileivad, munavõileivad. Külmi võileibu liigitakse kuju ja suuruse järgi. Võileivatordid on rohke kattega, rikkalikult kaunistatud ja tervisliku ilmega. Esimene kiht immutaks kasinalt, viimane vaja kõige rohkem vedelikku. Kuumi võileibu serveeritakse iseseisva einena, neid serveeritakse ka eel- või vaheroana mitmekäiguliste einete menüüs
16. Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Võileibu serveeritakse iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisandina. Sobivad ka kohvi või teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkade ja piknikukorvidesse. Üheks söögikorraks valmistatakse võimalikult erinevaid võileibu. Liigitus: serveerimistemperatuuri järgi kuumad või külmad, põhikatteaine järgi kiluvõileivad, vorstivõileivad, munavõileivad jne, külmi liigitatakse kuju ja suuruse järgi tikuvõileivad, väikesed võileivad, võileivatordid jne. Tuntakse ka kuumi kihilisi võileibu: hamburgerid, pitad (taskuleib) Võileiva alused: peeneleivad, sepikud, saiad, kuklid, mitmevilja ja seemnetooted, näkileivad jne Ainult võileibadest koosnevaks eineks arvestatakse igale sööjale 100 150 g leiba, saia ja küpsiseid.
annaabi.ee 
