mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise kihid peavad olema rangelt horisontaalsed ja pinnad ning nurgad vertikaalsed. Pindade ja nurkade vertikaalsust kontrollitakse iga kolmanda või
vahelduvad pikikivikiht ja põikikivikiht. Mungaseotis: müürikirjas vahelduvad põikikivi-pikikivi-pikikivii-põikkivi. Lõõridega seina seotis: suitus ja ventilatsioonilõõridega siseseina laotakse plokkseotisega ning kõik põiki- ja pikikivid asetsevad kohakuti. Mitmekihiline seotis Täisnurkse ristlõike postide seotis: kandepostid ja kitsamad kui 1m laiused aknavahepostid tuleb laduda neljakihilises seotises. Seotises lubatakse püstvuukide kokkulangemist kolmes üksteisele järgevas kihis. Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke. Eriseotised Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi. Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peenetäitematerjalist ja lisanditest. Sideaine järgi jagatakse mördid õhk-ja hüdraulisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhkside
enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6. Müüritise kihid peavad rangelt olema horisontaalsed ning pinnad ja nurgad vertikaalsed. Vertikaalsust kontrollitakse iga 3-4 kihi järel. Horisontaalsust igal kihil 7
vahtplastid, kerged puistematerjalid). Kivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid ladumisskeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamine kahte seotist: 1) plokkseotist - raskelt koormatud seinte korral. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kokku ei langeks. 2) mitmekihilist seotist – normaaltingimustes. Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest: 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikivi-ridadega. Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu: välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid
Gaasbetoonplokkide paigaldamise iseärasused ja tehnoloogia: • gaasbetoonplokk valitakse vastavalt ehitusfüüsika ja tugevuse kaalutlustele. ; • plokid paigaldatakse suundnööri järgi, arvestades kõrgusmärke; • plokkide paigaldamisel armeeritakse nad horisontaalselt spetsiaalse Murfor armatuuriga või kasutatakse ploki sisse freesitud kanalites armatuuri; • plokid laotakse plokiliimiga seotises minimaalselt 1/3 ülekattega, kus puuduvad kattuvad vuugid. Iga tootja poolt nõutud vuuk (tavaliselt iga 3..4) armeeritakse, vertikaalvuuke ei armeerita; • peale plokirea paigaldamist valatakse plokiliimiga täis püstvuukide õõnsused. Gaasbetoonplokkidest hoonel kasutatakse alati moodulsüsteemi sillused (erandjuhtudel kandvad metall- või betoonsillused), kusjuures sillus tuleb paigaldada õigetpidi (vt märgid sillusel!);
f -- mineraalvattmatt-täidisega 43 cm paksuse tellisseina plokkseotis, g -- kahe kivi paksuse seina nurga klassikaline plokkseotis, h -- sama nurga seotis vastavalt tehnilistele tingimustele, i -- Eestis kasutatav nurga lihtsustatud plokkseotis 4 Joonis 7.6 Vahepostide seotised: a klassikalises plokkseotises, b täidisseinas, c välisvoodri ja mineraalvatt-täidiskihiga seinas, d neljakihilises seotises Joonis 7.7 Veel postide seotisi 7.2.1 Survetugevus. Müüritise survetugevus sõltub peamiselt kasutatavate kivide ja mördi margist. Surve mõjul deformeeruvad kivid ja mürt nii piki- kui ka põiksuunas. Seejuures deformeerub mürt rohkem kui kivid, mis toob erinevate põikdeformatsioonide tõttu kaasa tõmbepingete tekkimise kivides. Kivid müüritisel ei toetu mördile mitte kogu pinnaga, vaid üksikutes kohtades; ülejäänud osades on mürdi ja kivide vahel õhkvahe
tambitud killustikule, millele on asetatud pinnasevee isolatsioon. 56.Mis on iseloomulik müüriseotsistele telliskiviseinas ja looduskiviseinas? Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi nimetatakse seotiseks. Enamlevinud on plokkseotis ja mitmekihiline seotis normaaltingimustes. Plokkseotises vahelduvad põiki ja pikkiread ning jälgitakse et naaberridade püstvuugid ei langeks kokku. Mitmekihilises seotises langevad 3 või 5 järgneva kivirea pikkipüstvuugudkokku, mis seejärel seotakse põikikiviridadega. 3 reane 5 reane 57. Kuidas ehitatakse sillused? Sillus on konstruktsioonelement, mis ülalt katab seinas olevat ava ja võtab vastu kõrgemal asetseva konstruktsiooniosa koormuse. Müüritööde käigus tuleb akna ja ukseavad katta sillusega, peamiselt kasutatakse raudbetoonist silluseid kuid ka kiilsillust, lamedat kaarvõlvi ja poolringikujulist kaarvõlvi. 58
kooriruumi põhjaküljel paiknes käärkamber. Pikihoone lõunaküljel asus aga Lüübeki kabel. Pikihoone on silmatorkavalt asümmeetriline: kesklööv laieneb trapetsiaalselt ida suunast. 1 Tulenevalt Tartu soisest pinnasest tuli kiriku vundamendi vajumise takistamiseks kasutada keskajal levinud horisontaalsete palkide parvalust kahekihiliselt palkidest laotud toed. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn. vendi seotises, kus kaks pikikivi vaheldub ühe sidekiviga. Külglöövide ülaosas kulgeb friis, mis moodustub neliksiirudega raamitud terrakotapeadest. Kesklöövi toetussüteemist on nähtaval väikesed kontraforsi- laadsed müüriosad akende vahel. Lääneportaali kroonib vimperg (ehisviil), millele on kaunistuseks lisatud Viimsepäevakohtule viitav 15 figuurist koosnev deesidegrupp. Portaalis arvatakse algselt olevat kuus astet, millest praegu on alles vaid neli. Lääneküljel on ka võimas
nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamini kaht seotist: 1) plokkseotist raskelt koormatud seinte korral, mitmekihilist seotist normaaltingimustes. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kuskil kokku ei langeks. 18. Mitmekihilised tellistest välisseinad Mitmekihilises seotises langevad 3 või 5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikiviridadega. 26 Eesti kliimat arvestades ei ole otstarbekas välisseinu laduda massiivseintena oleksid liialt rasked ja töömahukad. Kasutatakse soojustustäidisega seinu (joonis 3.2), kus seinakonstruktsiooni sisemine kiht tagab seina vajaliku
annaabi.ee 
