seoste tegemise ja argumenteerimise oskust ning üldist intelligentsi. Puhtalt kuivade faktide, aasta arvude ja valemite „tuupimine“ annab teadmiste lühiajalise omandamise ning ebapraktilise väärtuse. Selle asemel tuleks keskenduda õppeainete laiale ampluaale ning leida seoseid reaalse elu ning eri õppeainete vahel. Soovin, et minu laps omandaks koolis teadmisi eri valdkondadest iseenda jaoks, mitte ei tuubiks seosetult informatsiooni, et saada võimalikult häid hindeid. Samuti on oluline õpilaste kaasamine kooliellu ja nende ideede teostamise võimalus. Haridusasutuses mängib suurt rolli koostöö õpetajate, õpilaste ja juhtkonna vahel. Just selline kool, kus lapsed saavad teostada oma ideid, avaldada arvamust ning õppetöös kaasa rääkida, oleks koht, kuhu sooviksin oma lapse õppima panna. Õpilaste kaasamine arendab nende
Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali. Selline teadmine pidi mõjuma kõigile õnnistavalt ja andma võimaluse segamatult nautida elu, ilma et keegi peaks kartma oma pattude pärast igaviku kohut, või uskuma, et hauatagune elu on parem kui praegune. Põhimõtteliselt, et me peaksime elu nautima (sööma, jooma jne) nii kaua kui võimalik, ilma surmale mõtlemata. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele.
avalduvad tugevamalt. Skisofreenia kontekstis tähendab positiivne, et need sümptomid on erakordsed või esinevad liialdatud kujul. Iseenesest võetuna on neid palju kergem märgata. Positiivsed sümptomid, mida kutsutakse ka ,,psühhootilisteks" sümptomiteks on: mõtlemise vormiline häire teemalt teemale hüppamine, seosetu mõtlemine, täielikult teemaväliselt või koguni seosetult rääkimine; luulumõtted inimene usub sageli, et teda jälgitakse, jälitatakse või sepitsetakse temavastast vandenõu, veidrad mõtteid, mõtted eelseisvast katastroofist jne; hallutsinatsioonid peamiselt häälte või mõtete kuulmine, mõnikord olematute asjade nägemine. Sageli kaasnevad skisofreenia sümptomitega: ärevus, depressioon,
häiritud, ta näeb, kuuleb, ja tunneb midagi, mida tegelikult pole olemas ja see võib teised inimesed segadusse ning ärevusse ajada. Sümtomid jaotatakse tavaliselt kaheks põhisuunaks: positviiseteks ja negatiivseteks sümptomiteks. Positiivseteks sümptomiteks loetakse ,,psühhootilisteks" sümptomiteks . Haigel esineb mõtlemise vormiline häire, mis avaldub teemalt teemale hüppamisega. Ta mõtleb seosetult ja räägib täielikult teemaväliselt. Esinevad luulumõtted- inimene usub näiteks, et teda jälgitakse, jälitatakse või tema vastu sepitsetakse vandenõusid. Sageli on need väga veidrad mõtted, näiteks mooted eelseisvatest katastroofidest vms. Tihti esinevad suurusluulud - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!" Veel kogeb skisofreenik hallutsinatsioone, mis on sageli häälte või mõtete kuulmine. Harvemini esineb olematute asjade nägemist
Ka hing koosneb aatomeist ja tema tegevus seisneb aatomite liikumises. Kõige olulisemad aatomid on Epikurose järgi kergeimad, tuld või tuult meenutavad aatomid, mis ei allu mehaanilisele liikumisele, vaid omavad vabadust, vaba otsustuse õigust. Seetõttu on inimese tahe vaba oma valikutes, otsustustes. Vastandina surematutele jumalustele ei omista Epikuros inimese hingele mingil moel surematust. Surmas laguneb inimkeha taas algaineteks ja kerged hingeaatomid hajuvad seosetult laiali. Ning teadmine sellest, et nõnda juhtub, peaks inimest lohutama - vabastama hirmust ning kartusest kohtu ning kättemaksu ees, mis teda vastasel korral pärast surma ootaksid. ,,Surm ei puuduta meid sugugi, sest kui me elame, pole surma, ja kui on surm, pole enam meid." Vabanemine säärasest hirmust annab inimesele võimaluse segamatult oma elu nautida ja kasutada kartmata, et me oma eksimuste eest kord vastust peame andma, aga ka
olema nii oma elu kui surma üles. Seetõttu pidas Zenon enesetappu kõige mõistlikumaks elust lahkumise mooduseks (Toomla, s.a). 1.7.2 Seneca (4 eKr – 65 pKr) Seneca arvates on surm üksnes uue, igavese olemise sünniks – otsekui väravaks igavikku (Toomla, s.a). 1.8 Epikuuros (341-270 eKr) Epikuros inimese hingele surematust ei omista. Tema käsitluses laguneb inimke ha pärast surma taas algaineteks ja kerged hingeaatomid hajuvad seosetult laiali. Teadmine, et nii juhtub peaks inimest lohutama ning vabastama hirmust. Vabanemine hirmust annab inimesele võimaluse segamatult oma elu nautida ja kasutada – kartmata, et me oma eksimuste eest kord vastust peame andma, aga ka lootmata, et mingi hauatagune elu meile paremat peaks pakkuma kui see meile parajasti anti (Meos, s.a). 1.9 Cicero (106-43 eKr) Antiikse eklektitsismi esindajaks on Room poliitik ja kõnemees Cicero. Cicero väitis,
territoorium, toode või juurdepääs mingitele ressurssidele. Võimupositsioonil olijad kasutavad ressursse teiste töötajate vajaduste rahuldamiseks või ka mitterahuldamiseks ning kontrollivad seeläbi nende käitumist. Ideaalne võimukeskne liider on karm, aga õiglane ning lojaalsete alluvate suhtes heldekäeline. Tema võimualused usaldavad teda, sest ette teada olev karmus ja isegi ebaõiglus mõjuvad kultuurile palju stabiliseerivamalt, kui juhuslikult ja seosetult langevad karistused ja ergutused. Kui inimesed teavad, mis on aktsepteeritud ja mis mitte, tunnevad nad end suhteliselt ohutult, on vabad igapäevasest hirmust ja valitseb suhteline turvatunne. Rollikeskne organisatsioonitüüp kujunes kui vastureaktsioon võimukesksele organisatsioonile. Rollikultuur asendab juhtide varjamatu võimu struktuuride ja protseduuride süsteemiga. Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ning kindlustavad organisatsiooni stabiilsuse
Nägemishallutsinatsioonide korral näevad inimesed objekte ja nähtusi, mida reaalselt tegelikult ei eksisteeri. Kuulmishallutsinatsioonid seisnevad reaalselt mitte eksisteerivate helide kuulmisele. See on analoogiline nägemishallutsinatsioonidega. Pettekujutluse korral on inimene absoluutselt veendunud selles, et ta on näiteks Jumal või Picasso. Skisofreenikud kannatavad ka mõtete seoste kadumise all. Neil on raskusi oma mõtete seostamisega nad hüppavad teiste inimestega suheldes seosetult ühelt teemalt teisele. Skisofreenikutele teevad suurt piina see, et mida nad näevad või kuulevad või mida nad ei suuda 71 teistele edasi jutustada. Sellised asjaolud muudavad haiguse ilmingu veelgi raskemaks ja paljud neist langevad sügavasse masendusse ehk depressiooni. Osa inimesi ei saa iseendaga hakkama ja seepärast pannaksegi nad hooldekodusesse. Kuid inimesed, kellel on olnud surmalähedasi
Nägemishallutsinatsioonide korral näevad inimesed objekte ja nähtusi, mida reaalselt tegelikult ei eksisteeri. Kuulmishallutsinatsioonid seisnevad reaalselt mitte eksisteerivate helide kuulmisele. See on analoogiline nägemishallutsinatsioonidega. Pettekujutluse korral on inimene absoluutselt veendunud selles, et ta on näiteks Jumal või Picasso. Skisofreenikud kannatavad ka mõtete seoste kadumise all. Neil on raskusi oma mõtete seostamisega nad hüppavad teiste inimestega suheldes seosetult ühelt teemalt teisele. Skisofreenikutele teevad suurt piina see, et mida nad näevad või kuulevad või mida nad ei suuda teistele edasi jutustada. Sellised asjaolud muudavad haiguse ilmingu veelgi raskemaks ja paljud neist langevad sügavasse masendusse ehk depressiooni. Osa inimesi ei saa iseendaga hakkama ja seepärast pannaksegi nad hooldekodusesse. Kuid inimesed, kellel on olnud surmalähedasi kogemusi, on vastupidiselt nendele hoiakud ja ühiskondlik aktiivsus paranenud
ei eksisteeri. Kuulmishallutsinatsioonid seisnevad reaalselt mitte eksisteerivate helide kuulmisele. See on analoogiline nägemishallutsinatsioonidega. Pettekujutluse korral on inimene absoluutselt veendunud selles, et ta on näiteks Jumal või Picasso. Skisofreenikud kannatavad ka mõtete seoste kadumise all. Neil on raskusi oma mõtete seostamisega – nad hüppavad teiste inimestega suheldes seosetult ühelt teemalt teisele. Skisofreenikutele teevad suurt piina see, et mida nad näevad või kuulevad või mida nad ei suuda teistele edasi jutustada. Sellised asjaolud muudavad haiguse ilmingu veelgi raskemaks ja paljud neist langevad sügavasse masendusse ehk depressiooni. Osa inimesi ei saa iseendaga hakkama ja seepärast pannaksegi nad hooldekodusesse. Kuid inimesed, kellel on olnud surmalähedasi kogemusi, on vastupidiselt nendele hoiakud ja ühiskondlik aktiivsus paranenud
annaabi.ee 
