Iga õppija toob koolitusse oma ainulaadse kogemuspagasi ning nende kogemused võivad nii teoreetilist kui praktilist õpet oluliselt rikastada. Vilumus Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse osaline automatiseerumine, inimene ei pea jäägitu tähelepanuga oma operatsioonile keskenduma. Vilumusega vabanenud tähelepanu võib kasutada muuks otstarbeks, näiteks tegevuse kvaliteedi suurendamiseks. Vilumusi on nelja liiki: sensoorsetes vilumustes on kesksel kohal meeleelundite töö. Näiteks värvuse eristamine, silmamõõt, toidu lõhna ja maitse määratlemine. Motoorsed on kõik liigutusvilumused, sensomotoorsed vilumusedkujunevad kahe erineva liigi liitumisel. Neid läheb vaja väga paljudes erinevatel aladel: ujumine, autojuhtimine, klaverimängimine jne. Intellektuaalsed vilumused on vaimse töö vahendid: lugemine, kirjutamine, probleemide lahendamine. Mälu
reaktsiooni, mis jõuab ajusse, tekitades kuulmisaistingu Nägemine - võrkkestal muundatakse füüsikalise stiimuli energia närviimpulsiks. Kaks tüüpi retseptorrakke: kepikesed(reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reageerivad tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte. 9. Milles seisneb sensoorne adaptatsioon ja miks ilmneb kõikides sensoorsetes süsteemides? Sensoorne adaptatsioon - protsess, mille käigus tundlikkus stiimuli vastu väheneb, kui sama stiimulit esitatakse pikema aja jooksul. Oluline on muutus meie aistingu kujundamisel 10. Mida ütleb valu väravakontrolli teooria valuaistingu tekke ja blokeerimise kohta? väravakontrolli teooria - teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närviraku "värava" ning notsitseptorite signaale pärssivad
rivist välja langenud rakkude poolt tekitatud aukude parandamiseks · Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes
kontakte rivist välja langenud rakkude poolt tekitatud aukude parandamiseks · Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes
mõnekümne millisekundiga aktiveeruda, kui keskkonda ilmub loomult ohtlik ärritaja, nt irevil hammastega kiskja. Inimene on valmis reageerimiseks juba enne, kui teadus olukorda kajastada jõuab. 2. TUNNETUSPROTSESSID Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid aitavad inimesel luua ideaalse muteli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid Meeleelundite abil vastu võetud mõjutused töödeldakse sensoorsetes süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aistingul kui KOGNITIIVSEL PROTSESSIL on sageli ka emotsionaalne värving, mis vahendab esemete ja ärritajate võimet pakkuda mõnutunnet, ebameeldivust, õdusust, rahustavust, ärritavust jne. Aistingud saavad alguse mingi mõjuri mõjumisest meeleorganile.
väga lühikest aega (<0,5sek); maht võib olla suur kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. - Lühiaegne: hõlmab infot mis on parajasti teadvuses; piiratud mahuga ja kergesti hajuv; spän – mahu mõõtmine; känk – tuttav infoühik, känkimine võimaldab infot kokku suruda. - Pikaaegne: hõlmab asju mis on toimunud minevikus, sekundaarne mälu; piiramatu mahuga. Kõigepealt töödeldakse info modaalsetes sensoorsetes hoidlates (kuulmine, nägemine jne), tahtliku tähelepanu pööramisel töödeldakse lühimälus ja seejärel piisava kordamise korral pikaajalisse mällu. Miks on sensoorset mälu, lühimälu (töömälu) ja pikaaegset mälu otstarbekas eristada ja millised on seejuures peamised tõendid/argumendid ? Unustamine lühi- ja pikaajalises mälus on erinev: lühimälus on tähelepanu ja konkureeriva info mõju, pikaajalises mõjutab mälutrasside kadumine ja kättesaadavuse langus.
• Nt kui paluti katseisikutel alla suruda oma erutust erootiliste sündmuste kogemustel või emotsioone negatiivse alatooniga piltide vaatamisel, siis aktiveerusid samuti tähelepanuvõrgustike piirkonnad (lateraalsed prefrontaalsed ja tsingulaarsed alad). • On teada, et lastel ei ole enese-kontroll või –regulatsioon nii hea kui täiskasvanutel -> ilmselt on üheks põhjuseks see, et laste enesergulatsioon baseerub suures osas sensoorsetes kogemustes orienteerumises. Oma kognitsioone ja emotsioone hakkavad kontrollima siis, kui täidesaatva tähelepanu võrgustikud on küpsemad (u 3-4-aastastena). Tähelepanu ja teadvuse mehhanism: sükroniseerituse hüpotees - milles seisneb ja kuidas toimib? Üks võimalus on see, et tähelepanusüsteem tekitab sünkronisatsiooni erinevate sensoorset infot töötlevate neuronite vahel.
lihasekäävidel naha rõhuretseptoritel keele kemoretseptoritel võrkkesta fotoretseptoritel. Närvisüsteemis edastatakse sama sõnum mitme närvi kaudu- saavutatakse redundants, mis kompenseerib kodeerimise häired sensoris. 40) Meele- ehk sensoorsete süsteemide vahendusel toimuva infoülekande üldised seaduspärasused ja põhietapid. J. Mülleri „meeleelundite spetsiifilise energia seadus“. Sensoorsetes süsteemides ülekantavad infohulgad. Meelesüsteemi osad on SENSOR JUHTETEE KESKUS KESKNÄRVISÜSTEEMIS Meelesüsteem on võimeline infot vastu võtma infot töötlema infot edastama Kuigi meelesüsteemid on spetsiifilised, kuid ülekande põhimõtted on sarnased. Infoülekande põhietapid: Kõigepealt sensor saab stiimuli. Närvi aferentse otsa rakkude membraanide läbilaskvus
Neuroloogilised häired, nende olemus ja kahjustuse lokalisatsioon. Tserebraalparalüüsi (PCI) vormid ja motoorika kahjustuse iseloom nende puhul. Hüpoksilis-isheemiline kahjustus PCI põhjusena ning riskifaktorid selleks. Spina bifida, selle raskusastmed. Peaaju traumaatilised kahjustused. Seljaaju traumaatilised kahjustused. Ortopeedilised hälbed, nende olemus ja kahjustuse lokalisatsioon. Lisaks motoorsete funktsioonide kahjustatusele esineda võivad probleemid vaimses arengus, sensoorsetes võimetes, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Sekundaarsete arenguprobleemide tekkimise risk. Kehaline/motoorne areng - Üldmotoorika Põhiasendid ja liikumised, tasakaal, liigutuste tunnetus, juhtimine ja koordinatsioon - Peenmotoorika Käte ja sõrmede liigutused (haaramine, kinni hoidmine ja lahti laskmine, objektide raskuse, kuju, pinnaomaduste tajumine, vahendite hoid ja käsitsemine; juhtiva käe eristumine; kahe käe koostöö) - Artikulatsiooniaparaadi motoorika Kõneliigutused
• William James,1890: eristas väga lühikest aega püsivast primaarsest mälu ja sekundaarne • Moodustuvad kohalikud närviringid, milles on erutusja pidurdusneuroneid. Närviringid ei mälu, mis teab asju, mis on juba korraks teadvusest väljas olnud piirne ajukoorega, vaid läbivad ka taalamust, hippokampust ja teisi ajukoorealuseid • Lühiajalise mälu puudulikkust põhjustavad kahjustused polümodaalsetes sensoorsetes piirkondi. piirkondades tagumises kiirukoores, oimukoore tagaosas ja otsmikusagaras. • Iga psüühiline nähtus on mõistetav kui närviärgastuse vool kindlapiirilises närviringis. • Prefrontaalse ajukoore kahjustus häirib jälle objektide asukoha mäletamist. • Hebbi sünaps on tänapäeval kasutusel tähendamaks õppimisprotsessis muutuvate
annaabi.ee 
