Mis on teoreem? Lause, mille tõesust tuleb tõestada, tuginedes teistele tõestele Operatsioonide-eelne periood kestab J. Piaget' järgi: ligikaudu teisest seitsmenda eluaastani lausetele ja loogilisele järeldamisele Sensomotoorsel perioodil areneb põhiliselt ... Aksioom? Lause, mille õigsust käsitletavas teoorias ei põhjendata teiste lausete abil. motoorika Definitsioon? Lause, millega määratakse uue mõiste sisu ja võetakse kasutusele Operatsioonide-eelsel perioodil areneb lapsel kiiresti:
seda hirmu ja õpib kartma neid igapäevaseid protseduure. Küll kasvades ja arenedes tekivad neil küsimused, miks ma olen teistest erinev. Lapsevanemate sõnul harjuvad lapsed üsna kiiresti reegliga ,,kui söön siis süstin" ehk nad teavad juba varakult, et laualt küpsiseid võib võtta küll, aga siis tuleb minna ema käest küsima kui palju selles on süsivesikuid, millal ja kui palju peab insuliini manustama jne. Sensomotoorsel staadiumil ja operatsioonide-eelse staadiumi algul haigestunud laps harjub hästi ära oma eripäraga. Siiski on ka selles vanuses lastel olnud tagasilööke puberteedieas ehk formaalsete operatsioonide staadiumil. 2.2. Eelkoolieas ja esimeses kooliastmes (operatsioonide-eelse staadiumi teisel poolel ja konkreetsete operatsioonide staadiumil) diagnoositud diabeedi korral laps saab juba ise aru oma haigusest ja oskab ennast teistega võrrelda. Teised lapsed märkavad samuti, et diabeetik
väljendamisvahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemisest. Paljud hilisemad uurimused kinnitavad, et keele roll mõtlemises on palju suurem. *Šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Juba lapsena huvitasid teda linnud, mehaanika, merekarbid ja fossiild. Ta on avaldanud 5 raamatut, mis tõid talle lastepsühholoogi kuulsuse. Lev Võgotski (1896 -1934): Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Üldiseloomustus: Sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad lastel mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. o Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. o Samaaegselt mitteverbaalse mõtlemise arenguga toimub keeline areng, kuid mõtlemisega otseselt seostamatult. Operatsioonide-eelsele mõtlemise tasandil hakkab nende mõtlemise ja keele vahel tekkima seos.
Piaget järgi toetub laps testsugust tüüpi mütlemisele kui täiskasvanu. Piatet arvates sünnib täiskasvanulik mõtlemine alles pärast seda, kui laps on läbinud teatud hulga intellektuaalse kasvamise staadiume: Sensomotoorne (sünnist kui 2. eluaastani), Preoperatsionaalne (kuni 7. eluaastani), Konkreetsed operatsioonid (7.-12. eluaastat), Formaalsed operatsioonid (alates 12. eluaastast). Piaget väitel koosneb sensomotoorsel perioodil kogu imiku maailm tema enda aistingutest. Kui imik vaatab kõristit, on see seetõttu teadlik sellest, et ta seda vaatab, kuuid tal puudub arusaam küristist jäävast iseseisvast objektist. Kui imik pilgu kõristilt ära pöörab (ega seega näe enam seda) – lõpetab kõristi oma eksistentsi. Seda mida imik ei näe – polegi olemas. Samuti imukul puudub arusaam objekti jäävusest – arusaamine sellest, et
infotöötlemisvõime mittearvestamisest ja arenguastmete kontseptsiooni absolutiseerimisest. Viimane on formaalse ehk matemaatilis-loogilise mõtlemise idealiseerimine ja teiste teadmisstruktuuride (nt jutustuse vormis analüüsi) ignoreerimine. L. Võgotski arengu sotsio-kultuurilise käsitluse olemus- Tema pööras erinevalt Piaget`st hoopis enam tähelepanu keele osale laste mõtlemise arengus. Ta näitas, et sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad laste mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. Sel perioodil on laste mõtlemine intutiivne ja toimub valdavalt ilma keelt kasutamata. Laste jüudmisel operatsiooni-eelsele mõtlemise tasandile tekib nende mõtlemise ja keele vahel seos. Nüüd hakkavad nad ühendama nende teadmises olevaid kujundeid sõnadega. Potensiaalse arengu tsooni mõiste
võimaldab tegelikkuses toimuvat ennetada. Antitsipatsiooni mehhanism seletab ka intuitsiooni ja improviseerimise olemust. Antitsipatsiooni tasandeid on viis: • subsensoornetasand, • sensomotoornetasand, • pertseptiivnetasand, • kujutlusetasand, • loogilis-verbaalne tasand. Liigutuste ajastamist spordis on seni spordipsühholoogia kontekstis selgitatud kolme liiki tegevuste kaudu, mille järgi see tagatakse kas • a) liikuvast objektist saadava informatsiooni põhjal sensomotoorsel ja pertseptiivsel tasandil (näiteks palli lennu kiirus), • b) ettevalmistavate liigutuste alusel pertseptiivsel, kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil, s.t lähtudes sooritusele eelnevatest ettevalmistavatest liigutustest (näiteks jalgade ja keha asend hoovõtul enne 11 m karistuslööki jalgpallis), või • c) toetudes seisukohtadele, mis saadakse varasematest kogemusest ja teadmistest ning teoreetilis-statistilisest analüüsist
Piaget. kriitika Arenguastmete teooriad kipuvad astmete vahelisi erinevusi ülehindama ja ühe astme sees esinevaid erinevusi alahindama Piaget alahindas laste kognitiivset võimekust Ei arvestanud lapse arengus kultuuridevahelisi erinevusi ja sotsiaalsete suhete rolli Võgotski sotsiaalse arengu teooria Rõhutas arengus sotsiaalseid faktoreid. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel väikelapsel teineteisest lahus, sensomotoorsel perioodil mõtleb laps keelt kasutamata. Ent mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub ka keeleine areng. Keele ja mõtlemise vahel tekib seos kui laps jõuab operatsioonieelsesse perioodi. Siis hakatakse teadvuses olevaid kujundeid seostama sõnadega ning keelt üha rohkem kasutama. Võgotski leidis, et arengu käigus muutub egotsentriline kõne oluliselt. Operatsioonieelsel astmel on see
kaasasündinud. Seetõttu algab lastel keele omandamine ja sellest arusaamine palju varasemas eas, kui seni arvati. Praktiline keel kujuneb pigem kultuurikeskkonna mõjul, kui on ise kultuurilise eripära vormijaks. Inimeste vaimses tegevuses on keel ja mõtlemine tihedasti seotud. Võgotski leidis, et keel pole mitte ainult mõtlemise instrument vaid ka mõtlemist formeeriv tegur. Võgotski teooria kohaselt on laste algne keelekasutus preintellektuaalne ja mõtlemine prelingvistiline. Sensomotoorsel arenguastmel olev laps kasutab keelt isiklike tarvete, emotsioonide ja tunnete väljendamiseks. Operatsioonide-eelsele (2-7) arenguastmele jõudmisel hakkab laps seostama oma mõttelisi kujundeid vastavate sõnade ja väljenditega – tekib keele ja mõtlemise seos. Lapse tegevust hakkab saatma omaette rääkimine, mis edasises arengus järk-järgult internaliseerub (siseneb). Piaget’ nägi selles kõnes lasteegotsentrilisust, kuid konkreetsete
hakata mõtlema sõnade ehk sümbolite abil. Sellega hakkab lapse mõtlemine arenema eeloperatsioonide mõtlemiseks. Eeloperatsioonide mõtlemise etapp kestab kogu mänguea. Operatsiooni all mõeldakse kujutluste ja sümbolite abil toimuvat mõtlemist. Eel – sõna kirjeldab mõtlemise taset. Käsitletav mõtlemine ei ole veel loogiline, põhineb paljuski veel intuitiivsetel otsustel. Kui laps sensomotoorsel etapil mõtleb pallist kui näeb palli, mängib sellega, tunneb seda. Siis nüüd, võib laps mõelda pallile seda nägemata ja katsumata. Tal on kasutuses pall nimeline sõna ja meeltes kujutluspilt sellest. Laps kasutab nüüd tegevuslikke, pildilisi ja sõnalisi vasteid esemetele, asjadele ja sündmustele. Ta tutvub maailmaga seda kogedes, kujutledes asju ja käsitledes juhtunut
annaabi.ee 
