mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. Rumba on väga kirglik aeglases tempos 4/4 taktimõõdus tants. Samme loetakse "kiire,kiire,aeglane". Saateansamblisse kuulusid soololaulja, koor ja erinevad löökpillid. Tsatsatsa Tsatsatsa on välja kujunenud rumbast ning mambost, kuid ta on nendest aeglasem ja lihtsam variant. Nimetus on mõeldud edasi andma sammude sahinat tantsupõrandal. Ta on üks armastatumaid seltskonnatantse kogu maailmas ning ta kuulub ka LadinaAmeerika võistlus tantsude hulka . Salsa Salsa koondab endas hulganisti erinevaid LadinaAmeerika rütme ja tantsuvõtteid. See tekkis New Yorgis 1960 ndatel aastatel mulattide ja mustanahaliste poolt valmistatult . Salsa on 4/4 taktimõõdus ning seda tantsitakse nii soolos kui ka paaristantsus. Saatepillide juurde kuulusid saksofon, erinevad löökpillid, kitarr, trompet ja klaver
Tõsi mingil ajaloo etapil hakati samme üles kirjutama, neile anti nimetused. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme. Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks, millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse. Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. 1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele orienteeritud versioon. 2. Tango on kirglik, dramaatiline, emotsionaalne tants, mille originaalversioon Argentiinast
poeetilist või filosoofilist ideed zanriline avaldub olustiku muusikalne marss, tantsurütm zonglöör oli rändnäitleja, laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija või tantsija keskaegsel Prantsusmaal tantsusüit on mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele trio on heliteos kolmele pillile või häälele, kolme esitajaga ansambel tõsine ooper ehk Opera seria tämber - kõlavärving valss on üks 19. sajandi populaarsemaid seltskonnatantse kolmeosalises taktimõõdus vastureformatsioon - uuendusliikumine roomakatoliku kirikus, mis tekkis 16. sajandi keskel reaktsioonina reformatsioonile; kiriklikke uuendusi toetasid mitmed uued ordud, näit. jesuiidid villanella ehk valguse kujul; Itaalia ilmalik vokaalmuusika vokaalmuusika on inimhäälele kirjutatud, inimhäälega esitatav muusika vokaalsümfooniline - teos koorile (ja solistidele) ning suurele orkestrile
Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega. Sinna kutsuti ka pered, kellelt oli ande saadud. Peo ajal võidi jäljendada pulmasid, st valiti pruut ja peiu ning mängiti maha suurem osa pulmakommetest. Üldiselt tehti mardipulmadeks ohtralt sööki ja varuti mardiõlut, lauldi ja tantsiti igasuguseid uuemaid seltskonnatantse. Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni. Mardisantide tavasid on võrreldud 17. sajandil tuntud mängutubadega, kus mardipäevast jõuludeni oli kombeks koguneda õhtuti suuremasse tallu, juua õlut ja tantsida. Mardikarnevalid muutusid populaarseks 20. sajandil lasteaedades, koolides, seltsides ja töökohtades. Valiti paremaid maske ja kostüüme, võisteldi ja tantsiti.
luuletuse ja segakava (Viires 1998). Kuigi sulaaja poliitilise õhustiku muutumine lõi pinnase kultuurielu liberaliseerumiseks ja raudse eesriide paotumiseks, oli see siiski pingelise rahvusvahelise usaldamatuse ajajärk. Komsomoli uueks rolliks noorte ideelisel kujundamisel sai nende esteetiline kasvatamine. Mõistes nii rock'n'roll'i kui ka teised selleaegsed moetantsud hukka, hakati noortele korraldama tantsukursusi ja õpetama seltskonnatantse. Algatati diskussioone maitse ja maneeride üle, korraldati loenguid kirjandusest ja muusikast ning asuti kujundama uusi tavandeid. ,,Silueti" veergudel asuti ajastule iseloomulikult jagama noortele näpunäiteid, mis on rõivastumises hea ja mis halb, ning koolides hakati korraldama vastavateemalisi loenguid. Lõnguslust võib pidada omamoodi protestiks valitseva kommunistliku moraali ja nõukoguliku töökultuse vastu. Rock'n'roll'ist alates on popmuusika olnud noorte üks olulisemaid
5. Värtenpööre möödaastumisega (Outside Spin) 6. Liuglemine viivitusega (Drag Hesitation) 7. Üleminekusamm möödaastumisega (Outside Change)I 8. Lock step pöördumisega (Turning Lock) 9. ,,Punumine" promenaadi positsioonist (Weave from P. P.) FOKSTROTT Dzässmuusika sissetund Lääne-Euroopa tantsumuusikasse eelneva sajandi esimesel veerandil tõi üle Atlandi ookeani endaga kaasa terve laviini uusi seltskonnatantse. Nimetagem neist siinkohal shimmy't, cakewalk'i, black bottom'it, jazzdance'i ja fokstrotti. Nende kõikide eluiga oli võrdlemisi lühike, nad kadusid niisama ootamatult, kui olid ilmunud. Erandi moodustas ainult 1914. aastal Põhja-Ameerikast tulnud fokstrott, mis levis peale I maailmasõda Euroopasse. Aastatel 1925 1926 tabas Lääne-Euroopat uus tantsuhullustus. Seekord oli kõmutekitajaks tsaarlston, mille liigutuste
4. Lahtine hoogpööre (Open Impetus Turn) 5. Värtenpööre möödaastumisega (Outside Spin) 6. Liuglemine viivitusega (Drag Hesitation) 7. Üleminekusamm möödaastumisega (Outside Change)I 8. Lock step pöördumisega (Turning Lock) 9. ,,Punumine" promenaadi positsioonist (Weave from P. P.) Fokstrott Dzässmuusika sissetund Lääne-Euroopa tantsumuusikasse eelneva sajandi esimesel veerandil tõi üle Atlandi ookeani endaga kaasa terve laviini uusi seltskonnatantse. Nimetagem neist siinkohal shimmy't, cakewalk'i, black bottom'it, jazzdance'i ja fokstrotti. Nende kõikide eluiga oli võrdlemisi lühike, nad kadusid niisama ootamatult, kui olid ilmunud. Erandi moodustas ainult 1914. aastal Põhja-Ameerikast tulnud fokstrott, mis levis peale I maailmasõda Euroopasse. Aastatel 1925 1926 tabas Lääne-Euroopat uus tantsuhullustus. Seekord oli kõmutekitajaks tsaarlston, mille
Palverändurite koor ooperist „Tanhäuser“ Hitleri lemmik, algab vaikselt, koor Operett Tekkis 19.saj Prantsusmaal meelelahutusliku lavažanrina. Operett=väike lavateos Operett on peaaegu alati lõbusa tujuga, kergesti meeldejäävad meloodiad, erinevalt ooperist kus ainult lauldakse on operettis ka teksti laulude vahel. Ooperis on vahel balletti numbreid, mida esitavad eraldi tantsijaid, operettis peab laulja oskama ka tantsida, tantsitakse seltskonnatantse. Esimese operetti kirjutas prantslane Jacques Offerbach „Orpheus põrgus“ MK „Orpheus põrgus“ tants kankaan, kabaree 19. saj keskpaigas sai operetti pealinnaks Viin. Kuulsaimateks kirjutajateks said isa ja poeg Johann Strauss, poeg on kuulsam. Nad olid omavahel konkurendid. Nooremat Straussi nimetatakse valsikuningaks. MK J.Strauss (noorem) valss Ilusal sinisel Doonaul: algab vaikselt, tulevad juurde puhkpillid, läheb kiiremaks Selle valsi lõpetab alati isa Radetzky marss
Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Mardipulmad Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega. Sinna kutsuti ka pered, kellelt oli ande saadud. Peo ajal võidi jäljendada pulmasid, st valiti pruut ja peiu ning mängiti maha suurem osa pulmakommetest. Üldiselt tehti mardipulmadeks ohtralt sööki ja varuti mardiõlut, lauldi ja tantsiti igasuguseid uuemaid seltskonnatantse. Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni. Mardisantide tavasid on võrreldud 17. sajandil tuntud mängutubadega, kus mardipäevast jõuludeni oli kombeks koguneda õhtuti suuremasse tallu, juua õlut ja tantsida. Mängutube on peetud ka noorte erootilise suhtlemise kohaks. Martide päev Mardi-nimelistel oli eriline päev, neil tuli välja teha, kuid ka mardisandid külastasid
peale. Kalossid muutusid isegi moeröögatuseks, mida kanti ka ilma kingadeta. Traditsioonilisemad meelelahutusorganisatsioonid ja nende tegevus toimus EV aja ka edasi. Levis ka erinev sportlik ajaveetmine. Järjest rohkem hakkasid levima uued tantsud tangi ja fokstrott. Hakati korraldama ka tantsukursusi, kus sai neid uusi tantse ka õppida. Samas propageeriti ka rahvakultuuri. Mõningatest eesti rahvatantsudest püüti teha seltskonnatantse. Suviti levis ka rannakultuur, mis siinmail eriti veel ei tegeldud. Hakati päevitama ja suplema. 10.11.2009 KULTUUR EESTIS NÕUKOGUDE AJA ESIMESEL POOLEL (1940-1970) Kogu ühiskond muutus radikaalselt. Toimus suur ümberkorraldamine ja muutmine. Viidi sisse tsensuur, mis puudutas kõiki kultuurivaldkondi. Kultuuri püüti propaganda eesmärgil ära kasutada. Omal ala tegutsemine muutus komplitseerituks, kui mitte võimatuks. KUNST Ideologiseeritus oli esimestel aastatel veel tagasihoidlik
Jazz Orkesteri, ei olnud see kõik veel tõeline džäss, küll aga hea ettevalmistus džässi tulekuks (Haavisto 2000: 31). Selle muusikažanri tuntust Soomes tõestab ka fakt, et 1926. aastal ilmunud Väikeses Entsüklopeedias (Pieni Tietosanakirja, Otava 1926) on juba märksõnana toodud ka “JAZZ (jats)”. P. Jalkaneni andmeil ilmus sõna jazz (ka jatz, jatss, jadsch, jatsi) soome keelekasutusse 1920. aasta sügisel, tähistades nii afroameerikalikke seltskonnatantse kui ka “neegrirütme” sisaldavat muusikat (Jalkanen 1989: 37). 1920. aastate keskpaiku olid valdavateks restoraniorkestriteks Helsingis nn salongidžässi orkestrid, kelle hulgas andsid märgatavat tooni Venemaalt revolutsiooni eest põgenenud muusikud. Neist tuntuim oli gentleman-pianist Francois de Godzinsky 60 , kelle salongidžässi orkestris mängis teiste emigrantide hulgas tšellot ja saksofoni endine tsaariarmee ohvitser,
annaabi.ee 
