talupoegade kehv olukord, mida Levin üritas parandada. Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Tolstoi kajastab kogu tolle aja ühiskonnakriitikat Levini kaudu. 3. Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees. Teose alguses oli ta just lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina ning nautis poissmehe elu. Tal polnud kavaski abielluda vaid pidas abielumehi lausa naeruväärseteks. Vronski vaateid iseloomustab hästi tema arvamus Peterburi inimeste kohta, nimelt jaguneti kaheks seltskonnaks. Tema kuulus elegantsete, ilusate, suuremeelsete ning lõbusate inimeste hulka, kes pidid punastamata anduma igasugustele kirgedele ja kõige muu üle naerma. Täpselt nii Vronski mõtleski ning teoses alguses käituski, kuid armastus Anna vastu pööras kõik vastupidi. Oma käitumiselt oli Vronski egoist. Ta mõtles vaid endale ja Annale ning tal polnud sooja ega külma Serjozast või Kareninist. Vronski jaoks olid nad üleliigsed ja tema teel nii öelda ees.
"Ma pole enam see mees, kes ma oli eile õhtul, taevast on mind ühel hoobil muutnud." Sellega püüdis Moliere näidata, et iga inimene on suuteline millegi nimel võltsmaski ette tõmbama, et hankida endale vajalikku soosingut ja neid inimesi enda huvides ära kasutada. Silmakirjalikkus on moodne pahe: "Silmakirjatsemine on eesõigustatud pahe, mis oma käega suleb kõigil suu, ning naudib rahumeeles kuningliku karistamatust. Teesklus ühendab kõik kambamehed, valitud seltskonnaks, kes ühtki neist põhimõtetest ründab, tõmbab kõik teised kaela." Sellise suhtumisega võis iga võrgutaja olla üdini paheline, kes manipuleeris kindlalt jumala sõnaga. Sellega püüdis ta õigustada oma eluviisi ja kombeid öeldes: "Mul pole enam muud mõttes, kui lõplikult lahti öelda kõigist ilma lõbudest." Selline sisemine muutus ei jää aga jumala poolt karistamata: ta langeb põrgusse. Aga iga sellise vagatseja puudulikkust saab korvata vaid tarkusega. Moliere uskus, et
rääkides romantilisest kirjandusest, kaunist muusikast ja ideaalidest. Kui Emma ja Charles oma uude koju jalutasid, mõtles Emma endamisi, et ta elu muutub seal paremaks. Noor Leon mõtleb pidevalt Emmale. Charlesi arstiamet algab üsna rahulikult. Lõpuks sünnib ka Emmale laps, kes osutus tütreks, vastupidiselt Emma soovile. Laps sai nimeks Berthe. Berthe antakse algselt amme hoolde. Ühel päeval tuli Emmal tahtmine oma last külastada, ta kutsus endale seltskonnaks kaasa Leoni. Linnas hakkasid levima jutud afäärist, millel oli ka tegelikult alust, kuna Emma ja Leon veetsid mõnusalt aega jalutades ning märkasid ka ise teineteise vahel tekkinud kirge. Talve hakul tundsid Emma ja Leon vastastikku tõmmet, aga kummalgi polnud julgust seda tunnistada. Kui Leon lahkus tööasjus linnas, tundis Emma suurt kurbust ning ta enesetunne halvenes. Ta küll üritas olla täiuslik abikaasa, aga igatsus Leoni vastu muutis ta närviliseks. Ühel päeval
Meeskonna struktuur kujuneb tegevuste käigus. Liikmed võtavad omaks rollid ja nendele vastavad tegevused ning käitumise, mis vastab teiste meeskonna liikmete ootustele. Kui seda ei toimu, on meeskonna struktuuri kujunemine raskendatud (Kink 2006). 1. 2 Meeskonna juhtimine Meeskonnatöö tulemuslikkus sõltub väga paljuski selle juhist ja juhtimisstiilist. Meeskonna juht peab olema hea ajaplaneerija, et meeskond ei muutuks heaks seltskonnaks, motiveeriva õhkkonna ja kontrollisüsteemi looja, peab valdama demokraatlikku juhtimisstiili, oskama valida häid meeskonnaliikmeid, kasvatama vastutustundlikkust ning püstitama häid eesmärke (Telvik, Rõbtsenkoi 2009). Vesso ja Saue oma juhtimist abistavas raamatus ,,Õnnelik meeskond" (2008) leiavad, et juht peab olema oma meeskonnale eelkõige treener. Sarnaselt treenerile, kelle ülesandeks on saavutada tulemusi koos tippsportlasega peab seda tegema ka organisatsiooni juht.
Tänapäeval kasutatakse nende mõistete asemel enamasti mõistet diktatuur (levinud tänapäeval peamiselt Aafrikas ja Ladina-Ameerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi kaasatoonud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, s.o ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus see võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli "aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Eelneva tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni).
Tänapäeval kasutatakse sel puhul enamasti mõistet diktatuur (levinud tänapäeval peamiselt Aafrikas ja LadinaAmeerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi tekitanud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, st ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli ,,aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Ülaltoodud tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni).
Näiteks: Iraak, Kuuba. Aristokraatia - Kreeka keeles paremate valitsus. Vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga - ülikutega. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta. Aristokraatlikul riigil on alati suured eeldused muutuda oligarhiliseks riigiks. Oligarhia - Kreeka keeles väheste- ehk gildkonna valitsus. Kui esialgsesse, avatud aristokraatiasse, võis koonduda rahva paremik, siis tasapisi muutub võimu nautiv vähemus kinniseks seltskonnaks, mis klammerdub oma eesõiguste külge. Ka kommunistlik aristokraatia - nomenklatuur. Ohlokraatia - Kreeka keels jõuguvalitsus ehk anarhia. Kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja ajutiselt kaovad. Riigivõimu kolmikjaotus 1. Seadusandlik ehk legislatiivne võim - parlamendid. Seadusandlus. Riigieelarve vastuvõtmine. 2. Täidesaatev ehk eksekutiivne võim - valitsus või riigipea. Seaduste elluviimine. 3. Kohtuvõim - tegeleb õigusemõistmisega.
3. reevakueeritud - tegemist inimestega, kes 1941. aastal evakueerusid nõukogude tagalasse. Sõja lõppedes hakati neid tagasi Eestisse saatma. Enamik nendest, kes 41. aastal olid evakueerunud, olid Punaarmeesse läinud, teised, kes ei läinud, need inimesed toodi Eestisse tagasi. Selle elanikkonna kihi jaoks loodi eraldi Reevakueeritute komitee. Tagasitulemine toimus läbi komitee, inimene pidid saama vastava paberi, vaba liikumist ei olnud. Ka nemad olid just selleks seltskonnaks, kelle abil võimuaparaati taas mehitati. 4. kohaliku kaadri ettevalmistamine - need inimesed, kes olid hariduse saanud Eestis, sõjajärel kõrgkoolid lõpetanud, asunud seejärel täitevvõimu teenistusse jne. Kõige olulisemaks ettevalmistamisvõrguks on partei koolide süsteem ja see rajatakse just 1940. aastate teisel poolel ja hakkab tulemusi andma 1950. aastatel . Liiduvabariigi tasandil oli sellel oluline roll - need inimesed, kes
mida Levin üritas parandada. Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Tolstoi kajastab kogu tolle aja ühiskonnakriitikat Levini kaudu. 3.Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees. Teose alguses oli ta just lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina ning nautis poissmehe elu. Tal polnud kavaski abielluda vaid pidas abielumehi lausa naeruväärseteks. Vronski vaateid iseloomustab hästi tema arvamus Peterburi inimeste kohta, nimelt jaguneti kaheks seltskonnaks. Tema kuulus elegantsete, ilusate, suuremeelsete ning lõbusate inimeste hulka, kes pidid punastamata anduma igasugustele kirgedele ja kõige muu üle naerma. Täpselt nii Vronski mõtleski ning teoses alguses käituski, kuid armastus Anna vastu pööras kõik vastupidi. Oma käitumiselt oli Vronski egoist. Ta mõtles vaid endale ja Annale ning tal polnud sooja ega külma Serjozast või Kareninist. Vronski jaoks olid nad üleliigsed ja tema teel nii öelda ees. 10. Henrik Visnapuu looming
teatud töökohad olid välistatud ja märge käis temaga kaasas isikutoimikus. NL poliitika läänlaste suhtes kukkus läbi, nad ei suutnud kõiki inimesi tagasi tuua. 1952 a alguseks oli läände jäänud natuke üle 451 000 inimese (NL enda andmed), nende hulgas kõige rohkem oli ukrainlasi (u 145 000), lätlasi (u 110 000), leedulasi (üle 63 000), eestlasi (59 000), venelasi (31 000). 2/3 nö teisest emigratsioonist olid nn läänlased. See seltskond sai NL poolt vaadatuna seltskonnaks, kellega tuli hiljem pidevalt tegeleda. Idalaste osas repatrieerimine toimus edukalt, sisulisi probleeme polnud. Nende puhul oli küllalt inimesi, kes ei soovinud tagasi tulla, aga nad sunniti tagasi minema, kui nad olid pärit NL tuumikterritooriumilt. Mõnedel juhtudel sunniti tagasi tulema ka nt eestlasi. Põgenike laagrites, eriti vahetult sõjajärgsel ajal, 1946-48 tehti aktiivset propagandat. 1953 a-ks oli
tema vastu viha: selleks sarnanes ta nendega ülearugi. Nende pilge kuulus pigemini teistele inimestele. Pühakud olid ta sõbrad ja õnnistasid teda, koletised olid samuti ta sõbrad ja hoidsid teda. Sellepärast puistas ta neile kaua oma südant. Nii möödusid vahel terved tunnid mõne kuju ees kükitades ja üksinduses temaga kõneldes. Kui siis mõni peale juhtus, põgenes ta nagu armastaja, keda serenaadilt tabatakse. Kirik polnud talle ainult seltskonnaks, vaid ka maailmaks, kogu looduseks. Ta ei kujutlenud teisi lillevanikuid kui vaid alatiõitsvaid värvilisi aknaid, muud varjulist kohta kui vaid kivist lehestiku oma, mis saksi kapiteelide lindudega puhmastikust vastu kahardus, teisi mägesid kui vaid katedraali hiiglatorne, muud ookeani kui vaid Pariisi, mis nende jalamil kohises. Mida ta aga üle kõige oma koduses kirikus armastas, mis äratasid ta hinge ja lasksid laiali
annaabi.ee 
