Alaline Rahvusvaheline Kohus ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Rahvasteliit ja Eesti Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, kuid peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Eesti oli Rahvasteliidu liige alates 22. septembrist 1921. Eesti okupeerimise järel vabastas Johannes Varese valitsus 11. juulil 1940 Karl Selteri ametist, kuid Selter jäi Genfi ja jätkas oma ametikohustuste täitmist. Eesti liikmelisus Rahvasteliidus lõppes koos liidu laialisaatmisega aprillis 1946.
Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi. Kuid ma leian, et kui Eesti olekskiseda teinud, siis oleks NSV Liit võinud selles näha vasutpanu ja alustada sõda. 1939. aasta 28. septembril sõlmiti baaside
pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmee poolel sõdisid enamasti eestlased sunniviisiliselt, sest leidus vaid mõni, kes oli nõus
hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast
Tsehhoslovakkia) jäid erapooletuks. 1931. aastani toimus suhtlus Rahvasteliiduga peamiselt täiskogule saadetud delegatsioonide vahendusel. Eesti alaline esindaja liidu juures oli 15. veebruarist 1931 kuni 10. novembrini 1939 August Schmidt ja alates 10. novembrist Karl Selter. Lisaks alalisele esindajale töötas Eesti esinduses ka sekretär, ainsana pidas seda ametit Johannes Kõdar, kes alustas esimese sekretärina tööd 21. augustil 1931. aastal. Karl Selteri ametisse astumisega vabastati Kõdar 1939 oktoobris ametist, kuid ametiasjade lõpetamine venis ning ta lahkus Genfist Eestisse alles 19. märtsil 1940. Eesti liikmemaks Rahvasteliidule jäi tavaliselt vahemikku 70 000- 100 000 Sveitsi franki aastas. Eesti võimud pidasid seda liiga suurekd ja püüdsid mitmel korral maksu vähendada, kuid tulemusteta. Tasumata ei jäetud seda siiski kordagi, isegi mitte majanduskriisi aastatel. Eestis tekkisid ka mõtted kaaluda
hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast
peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis NSV Liidu nõudmised vastu ja naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Eesti hakkas valmistuma üldmobilisatsiooniks. 28. September 1939 kirjutas eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939 aasta 18 oktoobril alustas punaarmee oma
Määrati kindlaks kahe riigi mõjusfäärid. NSVL-i mõjusfäär: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia. Sinna juurde sõlmiti ka salaprotokoll. Balti riikide okupeerimine 1939-1940. Soome talvesõda. Baaside lepingu sõlmimine Poola vallutamise järel koondas Venemaa oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRP-ga lubatud riikide hõivamiseks. Peale NSVL-i poolset Balti mere blokeerimist saatis Eesti valitsus Moskvasse välisministri Karl Selteri. 24.septembril 1939 toimunud kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSVL-iga vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL-i sõjaväebaasid. 28.sept 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939.aasta 18.oktoobril alustas NSVL oma vägede paigutamiste Eestisse. 5.okt1939 kirjutas ka Läti alla ja Leedu tegi seda 10.okt. Talvesõda
varustusteid. Sakslastel oli tõhus taktika, kuid puudus piisavalt allveelaevu. Inglased suutsid peale jääda: ehitasid kaubalaevu kiiremini kui neid hävitati, murdsid läbi sakslaste salakoodi Enigma, õppisid allveelaevade vastu kasutama lennuväge. BAASIDE LEPING Erinevalt teistest riikidest ei kuulutanud Eesti mobilatsiooni lisaprotokollist kuuldes, rõhutades hoopis erapooletust. NSV Liit blokeeris Eesti merelt. Eesti saatis Moskvasse K. Selteri. 24. sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liidu vastastikune abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku. 28
sõjakuriteod ja Nürbnbergi protsess NSVL- Katõni lähedal metsas lasti maha 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri 1941 aasta suvel küüditas NSVL 50 000 inimest Siberisse X Eesti ja eestlased II maailmasõjas baaside ajastu:MRP ja Eesti NSVL koondas oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MPRga lubatud riikide hõivamist. Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri. 24. September 1939 toimunud kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 28. sept 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939 aasta 18. Oktoobril alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. 5. oktoobril 1939 kirjutas Läti Moskvas lepingule alla 10. oktoobril kirjutati leping Moskvas alla Leedu poolt
Saabus Nõukogude Liidu organisatsioon TASS süüdistusega, et Eesti Vabariik kaitses vaenuliku Poola allveelaeva. Tehti järeldus, et Eesti ja teised Baltiriigid ei suuda tagada erapooletust ning NSVL peab ise tagama enda julgeoleku. Merel riikusid ringi NSVL laevad väidetavalt otsiti Poola allveelaeva. Korduvalt rikuti Eesti merepiiri, õhuruumi ja lasti üks kord randa. Eesti ei reageerinud, neil oli korraldus mitte alustada mitte midagi. Karl Selteri visiit Moskvasse: 24. septembril Eesti välisminister Karl Settler kutsuti kremli Molotovi juurde. Kohtumise algus oli sokeeriv, sest Molotov teatas, et Eesti ja Venemaa kaubandussuhted on normaalsed ja kaubandusleping on allkirjastamiseks valmis, kuid poliitiline koostöö annab paremat soovida. Öeldi, et on vaja sõlmida vastastikuse abistamise leping, mis annaks NSVL õiguse rajada baasid Eestisse. Kuid K
territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Punaarmee koondumine Eesti idapiiril. Jõundemostratsioonik.s Septembriku jooksul koondati Eesti idapiirile võimas löögirusikas: Pihkva kandis 8. armee, Jamburi rajoonis laskurkorpus, kokkus 136 000 võitlejat, pluss mereline jõud. Karl Selteri visiit Moskvasse. 22. sept läks ta Moskvasse, et kirjutada alla väliskaubanduslepingule. Kuid siis tuli välja, et selle tingimuseks oligi see, et sõjaväebaasid paigutatakse EW territooriumile. Temaga kõneluses väideti ,et Eesti neutraliteet ohustab NL julgeolekut, seades ohtu sõja ja kaubalaevastiku Läänemerel ja otseselt ka Leningradi. Samuti et eelnevalt sõlmitud rahutingimused tuleks üle vaadata. Selter ei olnud selliseks nõupidamiseks valmis
annaabi.ee 
