Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende intensiivistajad E620 glutamiinhape lõhna ja maitsetugevdaja lihatoidud, puljongikuubikud, salatikastmed jt. E621 625 glutamaadid nn. hiina restorani sündroom Vahad E 901 914 E901 meevaha loomne, ohutu, glaseerija E902 candelilla vaha valmistatakse vaha piimalille lehtedest glaseerija E903 karnauubavaha valmistatakse karnauubapalmi lehtedest ja pungadest Vahad E904 Sellak kollakaspruun vaigutaoline aine, tekib troopilistel puudel parasiteerivate putukate elutegevuse tagajärjel. E905 Parafiin valmistatakse naftast. Kaetakse osasid juuste, martsipani jt. Suhkruasendajad E950 E 967 Suhkuralkoholid e. polüoolid toodetakse looduslike suhkrute keemilisel töötlemisel. Imenduvad organismis aeglasemalt ja mittetäielikult Energiasisaldus on väiksem kui suhkrul Kahjustavad vähem hambaid Polüoolid E420 sorbitool
liimimist. Treitud detailide kanna peits lapiga või mittekootud poleerpadjaga. Hõõruda peits korralikult pikikiudu nii kumeratele kui ka nõgusatele pindadele. Nikerdatud profiilsete pindade peitsimiseks kasuta pehmet pintslit, liigne peits eemalda lapi või majapidamispaberiga. Metüülalkoholis lahutatud sellaki pealekandmise traditsioonilise meetodi omandamine on hädavajalik juhul kui kavatsetakse antiikmööblit restaureerida, sest 19. sajandil oli sellak sama tavapärane nagu polüuretaanlakk tänapäeval. Lisaks sellele, et sellak on hea lõppviimistlusmaterjal, kasutatakse seda ka krundina mis moodustab alus ja lõppviimistluse vahele tõhusa tõkkekihi .Sellakiga kruntimine hoiab ära peitsi segunemise seda katva lakiga. Sellakiga valmistatakse kiiresti kuivavat oksalakki, mida kasutatakse okste ka otspindade katmiseks, et takistada vaigu segunemist viimistlusmaterjaliga. Kui kasutad viimistluseks
Looduslikud Looduslikud lisaained on nagu nimejärgi juba järeldada saab taimse või loomse päritoluga. Looduslike e-ainte rühmas on kõige vähem kahjulikke ained, nende lagundamisega saab organism ise hakkama. Kuid nende seas on võimalikke kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid aineid. Looduslikud lisaained on näiteks E100(kurkumiin, kollajuurest), E160c(paprikaekstrakt), E322(letsitiin, sojaubadest või kanamunast), E407(karrageen, adrust), E904(sellak, putuka eritis) ja palju veel(A.Erin, ,,Saladuslikud e-ained meie igapäevatoidus", 2010) Loodusidentsed Leiduvad küll looduses, kuid toiduainetes kasutatav lisaaine on valmistatud sünteetiliselt ning see on sarnane sellele mis esineb looduses. Nii on neid odavan ja lihtsam toota. Nagu ka looduslikud lisaained on ka loodusidentsed lisaained vähem kahjulikud, kuid neis leidub rohkem inim tervisele kahjulike e-ained. Siia hulka
Inosiinhape E 630 Dinaatrium-5'-inosinaat E 631 Dikaalium-5'-inosinaat E 632 Kaltsium-5'-inosinaat E 633 Kaltsium-5'-ribonukleotiidid E 634 Dinaatrium-5'-ribonukleotiidid E 635 Glütsiin ja tema naatriumisool E 640 Tsinkatsetaat E 650 Dimetüülpolüsiloksaan E 900 Meevaha E 901 Candelilla vaha E 902 Karnaubavaha E 903 Sellak E 904 Mikrokristalne vaha E 905 Hüdrogeenitud polü-1-detseen E 907 Montaanhappe estrid E 912 Oksüdeeritud polüetüleenvaha E 914 L-tsüsteiin E 920 Karbamiid E 927b Argoon E 938 Heelium E 939
Ajalehe Rahva Hääl toimetus 11 909 s 1925-1993; Tallinnfilm 11 188 s 1939-1991; Fotograaf Karl Oras 10 645 s 1935-1972; Ajalehe Õhtuleht toimetus 7463 s 1941-1987; Eesti Televisioon 6 547 s 1900-1991; Fotograaf Karl Akel & Co 5 390 s 1900-1941; Ajakirja Kehakultuur toimetus 4 225 s 1900-1989. Helikogu Säilitatakse helilinte, helikassette, sellak, vinüül- ja laserplaate kokku 18 arhiivis. 9 Arhiiviväärtusega helidokumente on helisalvestiste kogus üle 7 000 nimetuse. Regulaarsemad komplekteerimisallikad on Eesti Raadio (1363 nimetust), NSVL Fonodokumentide Keskarhiiv ja Riia Heliplaadivabrik. Arvele on võetud Tallinna Heliplaadistuudio poolt välja antud heliplaatide originaallindid alates 1959 aastast
bituumenit, vahataolisi aineid ja kautsukit. · Kampol - klaasitaoline habras kollakaspruun aine (meenutab merevaiku). Saadakse okaspuu vaigu termilisel töötlemisel. Termoplastne- lahustub tärpentiinis, bensiinis, atsetoonis jm. Kasutatakse kaablite paberisolatsiooni immutusõlide paksendajana, lakkides sikatiivainena (kuivamisprotsessi kiirendajana), joote räbusti koostises (kaitseb vase oksüdeerumist). · Sellak - va lmistatakse troopiliste lakipuude mahlast. Tööstuses käsutatav puhastatud sellak on helbeline (8 = 0,5 -f- 1,0) habras materjal. Värvus sidrunikollane kuni tumeoranz. On polaarne dielektrik. Termoaktiivne aine. Hea adhesioon (kleepuvus) vilguga. Käsutatakse elektrotehnikas hästikleepuvate piirituslakkide valmistamiseks. · Bituumenid - musta värvusega termoplastilised tahked või suure viskoossusega vedelikud
tulekindluse) kasutatakse täiteaineid [1]. 4 Plastide leiutamise ajalugu On selge, et plastmasside leiutamine 19-nda sajandi keskel on tuntavalt muutnud meid ümbritseva keskkonna koostist. Plastikud on vallutanud nii meie kodud, töökoha, iga mõeldava tööstuse ning eriala kui ka muutunud meediumiks kunstis. Enne plastide kasutusele võttu kasutati plastmassidele sarnaste omadustega looduslikke materjale - näiteks sarv, merevaik, sellak ehk lakivaik (eksootilistel taimedel elutsevate täide eritatav kummitaoline vedelik) [5], männivaik, vandel, kilpkonnaluu jt, mida saab sarnaselt plastikule vormida. Tänapäeval on termin ,,plastik" üldiseks nimetajaks kõigile sünteetilistele materjalidele ja nagu ka nende nimi viitab on kõigi plastikute ühiseks omaduseks kerge vormitavus ning painutatavus. Varased plastikud olidki looduslike materjalide derivaadid
Linaseemneõli Kanepiõli Värnitsad Kuivamise kiirendamiseks töödeldakse looduslikke õlisid kõrge temperatuuriga, saadakse nn. värnitsad naturaalvärnits – saadakse toorõli kuumutamisel koos sikatiividega Sikatiiv – kuivamise kiirendaja, keemiliselt metallioksiid Looduslikud vaigud Loodusliku päritoluga vaigud, mis lahustatakse lahustis ja kantakse peale lakina või polituurina Näited : Sellak – teatud troopiliste putukate elutegevuse jäägid Kampol – okaspuu vaigust Sünteetilised vaigud Keemiliselt kõvenevad materjalid Happelise kõvendajaga lakid (AC) Polüesterlakid Polüuretaanlakid Ultraviolettkiirguse toimel kõvenevad lakid Vesialuselised lakid Happelise kõvenemisega lakid Sideaineks on alküüd ja amiinvaik, mida on modifitseeritud nitrotselluloosiga Katalüsaatoriks on hape
polarisatsiooni sõltuvalt magenetkihti salvestatud magnetväljast Kompaktplaadid - ehituselt on tavaline kompaktplaat (CD ROM, laserketas, CD-ketas) kolmekihiline Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalid 9 Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalide järgi eristatakse eboniit-, atsetaat-, sellak- ja vinüülplaate. Eboniitplaadid. Varased Berlineri plaadid, haruldased. Eboniit on suure väävlisisaldusega kummi, tumepruun või must, termoplastiline materjal. Ei talu hästi valgust ja kuumutamist, mille toimel hakkab väävel eralduma, materjal muutub hapraks ning kaotab läike. Valguse poolt põhjustatud oksüdatsioonireaktsioonide tulemusena tekivad väävlioksiidid, mis koos niiskusega moodustavad väävelhappe. Hape loomulikult lagundab plaati.
. Hape loomulikult lagundab plaati. Kahjustatud plaadi mängimisel hööveldab astel tugevasti helivagu. Atsetaatplaate kasutati enne magnetlindi kasutuselevõttu otseseks, kiireks helisalvestuseks. Sellakplaadid. Esimene sellakplaat valmistati 1897. aastal ning neid kasutati kuni 1950.aastateni mil nende asemele ilmusid vinüülplaadid. Venemaal valmistati viimane sellakplaat 1970. aastal. Sellakplaadid on suhteliselt stabiilsed. Nad valmistatakse sellaki ja täiteainete segust. Sellak on kollane kuni pruun looduslik vaik. Vinüülplaadid on valmistatud vinüliidist, st. polüvinüülkloriidist, millele on lisatud vähemal määral (umbes alla 25 %) täiteaineid (stabilisaatorid, pigmendid, antistaatilised ained jne.). Vinüülplaadid on kõige vastupidavamad ja stabiilsemad. See ei tähenda muidugi, et nad oleksid igavesed. Tavalistes raamatukogu tingimustes võib vinüülplaadi elueaks lugeda 100 aastat. Magnetkandjate ehitus: Magnetkandjad jagunevad:
Looduslikud orgaanilised sideained Vahad Kuivavad õlid Vaigud Loomne liim Taimne liim (proteiin) (süsivesikud) Mesilasvaha linaseemneõli merevaik, kopaal kasseiin tärklis parafiin magunaõli dammara, mastiks, kanamuna dekstriin kummid karnaubavaha kreekapähkliõli sandarak, sellak kondiliim kummiaraabik montanvaha e. päevalilleõli kolofoonium, nahaliim mäevaha palsamid kalaliim Tabel 2. Levinumate pigmentide omadused KASUTUSELE PÄRITOLU MURDUMIS IRS
Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained- Pigmendid- nende sisaldusest oleneb viimistlusmaterjali ja ta sideainete kaitse UV-kiirguse eest. Kilemoodustajad- viimistlusvahedite osa, et suurendada vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, sellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik). Tehisvaigud e kõrgmolekulaarsed vaigud- puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid- lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad pealekantavateka ja laialivalguvateks. Vedeldid- lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vedeldavad vaid töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel.
Robert Smithson, The Spiral Jetty, 1970, black basalt, limestone and earth, 1,500' (aerial photograph) Robert Smithson neoekspressionism ja transavangard Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level märtsikuine nõmm 1974 õli, akrüül, sellak kotiriidel 118/254 anselm kiefer Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Margarete (1981) õli, õled lõuendil,280/ 380 anselm kiefer Click to edit Master text styles Second level
annaabi.ee 
