Okasnahksed Rasmus Sajale 8.c Tunnused • Selgrootud • Elavad mere põhjas (on leitud meripurasid üle 10km sügavuselt) • Saavad elada ainult soolases vees • Enamus täiskasvanuid on kiirelise sümmeetriaga • Neil on 4-5 kehaosa, mis saavad alguse keskelt • Nad on kaetud õhukese nahaga • Paljudel on keha peal lubjast köbrukesed või okkad • Paljud on lahksugulised • Neil on koed ja organid • Neid loetakse selgroogsetega lähedamaks kui selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja
Roomajate massiline väljasuremine oli umbes 70-80 miljonit aastat tagasi. Mis oli nende väljasuremise põhjus? Asi ei ole ainult kliima jahenemises. Kliima jahenemine ei olegi iseenesest nii kohutav loomadele, kel on võimalus langeda taliuinakusse. Tuleb märkida, et roomajate väljasuremine langeb ajaliselt kokku lindude ja imetajate õitsenguga. Nähtavasti ürgsete roomajate väljasuremises mängis peamist osa konkurents maakerale ilmuvate täiuslikumate maismaa-selgroogsetega. On piisav näiteks võrrelda lendsisaliku lennust linnu tiivaga. Lennuse juhusliku rebenemise tagajärjel sisalik hukkus. Mõne sule kaotamine ei tee aga lindu lennuvõimetuks. Lindude ja imetajate püsisoojasus tagas neile suure sõltumatuse temperatuuri kõikumistest. Kasutatud kirjandus: 1)"Väljasurnud loomad" 2)"Seltsid, klassid, hõimkond"
Teisesed sugutunnused – suguküpsuse saabudes 18. Mehe ja naise suguelundite joonised (sperma liikumistee munajuhasse) 19. Inimese liikumine kahel jäsemel (jalgadel) 19.1 Suurem koormus tagajäsemetel 19.2 Esijäsemed ehk käed on vabad tööks, haaramiseks 19.3 Vaateväli on suurem 19.4 S-kujuline selgroog Positiivne: Suur vaateväli, käed on vabad tööks Negatiivne: Alajäsemetel suur koormus, liikumiskiirus võrreldes teiste selgroogsetega väiksem 20. Sünteesi- ja lõhustamisreaktsioonid Sünteesireaktsioonid Lõhustamisreaktsioonid Energiat kulutatakse Energiat vabastatakse Orgaanilisi aineid sünteesitakse – valgud, Orgaanilisi aineid lõhustatakse süsivesikud, rasvad Valk → aminohapped Sahhariidid → glükoos Rasvad → glütserool, rasvhapped
79. Sulgpeaste (Pterobranchia), sammalloomade (Bryozoa) ja koloonialiste kiirloomade (Radiata Cnidaria) võrdlus: ühist ja erinevat. 80. Poolkeelikloomade (Hemichordata) ja keelikloomade (Chordata) võrdlus: ühisjooni ja erinevusi. 81. Mantelloomade (Tunicata) ehituse ja eluviisi, säälhulgas sigimise ja lootearengu näiteid. 82. Süstikkala (Branchiostoma) kui koljutute (Cephalochordata ehk Acrania) näide: ehitus, eluviis, võrdlus selgroogsetega. 83. Selgroogsete (Vertebrata) klassideks jaotamine; millised neist on monofüleetilised ja millised parafüleetilised. 84. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus. 85. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi neljajalgsuseks kalade seas. 86. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis sellest palju pole, kuid mõtelge ise välja!). 87
1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine. 2. Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi. 3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal. 4. Vesikatku elutegevuse uurimine. 5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. 6. Siseveekogude selgroogsetega ja taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale aadressidel http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/ . Õpitulemused Õpilane: väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust; märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele; kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel; oskab koraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi; nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud. Nende ühine tunnus on see, et mõnel eluetapil on neil seljakeelik, selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem, lõpusepilud, saba, mis ulatub päraku taha, ja lihaste kimbud ümber keha. Keelikloomade hõimkond jaguneb kolmeks alamhõimkonnaks: mantelloomad, süstikkalad ja selgroogsed, neist 2 ei oma selgroogu, kuid neil on selgroogsetega teisi ühiseid jooni. Keelikloomadel on olulisi sarnaseid jooni varases embrüonaalses arengus, nad paigutatakse teissuguste hulka koos okasnahksetega. Keelikloomad varieeruvad oma välimuselt ja omadustelt, kuid on 4 anatoomilist iseärasust, mis tõestavad, et fülogeneetiliselt on nad sarnased. Notochord - keelik (noton = selg, chorde = keelik). Kõigil keelikloomade embrüodel on olemas keelik, see on pikisuunaline, painduv ridvakujuline moodustis seedeelundkonna ja
moodustavad nad tänapäeval tuntud liikidest tillukese vähemuse (alla 3% maailma loomastikust). Enamik liike on selgrootud (üle 97%). Erinevalt selgrootsetest on selgrootutel loomadel sageli omavahel vähe ühist, välja arvatud selgroo puudumine. Suurim selgrootu, hiidkalmaar võib olla üle 16 meetri pikk, kuid ta on väga erandlik. Suurem osa selgrootuid on tillukesed ja paljud elavad ligipääsmatuis elupaikades, mis seletab miks neid ikka veel selgroogsetega võrreldes nii kehvasti tuntakse. PÜSISOOJASED JA KÕIGUSOOJASED LOOMAD Enamik loomi on kõigusoojased (ehk ekotermilised), mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub ümbruskonna temperatuurist. Linnud ja imetajad on püsisoojased (ehk endotermilised), mis tähendab, et nende keha genereerib ise soojust ja säilitab alalist sisetemperatuuri, hoolimata välistingimustest. Kehatemperatuuri erinevused avaldavad mõju loomade eluviisile, sest looma keha funktsioneerib soojana paremini
o maismaale kolimine õhuhapniku omastamine · niiske nahk või kopsud liikumisvahendid · jäsemed o roomajad kehasisene viljastumine o linnud püsisoojasus o imetajad kehasisene loote areng 4. Evolutsiooniteooria 4.1 Georges Cuvier · Prantsuse loodusteadlane, tegeles selgroogsetega · Paleontoloogia rajaja - väljakaevamised · Võrdleva anatoomia rajaja · Terviklik pilt · Elundite ehituse seostamine looma eluviisiga · Süstematiseeris loomad tüüpidesse - lähtus anat. sarnasust · selgroogsed · limused · lülijalgsed · radiaalsümmeetriised loomad · Katastroofide hüpotees 4.2 Karl Ernst von Baer · Embrüoloogia rajaja · Loote areng järgib tüüpi · Baeri seadused
5) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel; 6) hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid; 7) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust; 8) väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana. Õppesisu: Selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrdlus selgroogsetega. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega
üksikute soota või suguliste isendeina, või juba uute väikeste kolooniatena. Ripikloomade sigimine: Munad munetakse vette. Moone on väga kiire. Vastne koorub munast juba sabaga, mis on otse taha suunatud, ja selgmise närvitoruga. Moondel pöördub saba 900 paremale, nii et täiskasvanul on ta kere suhtes lapiti. 81. Süstikkala (Branchiostoma), koljutute (Cephalochordata ehk Acrania) näide: ehitus, eluviis, võrdlus selgroogsetega Süstikkala: keha on sisemiselt lülistunud: nii lihased, seljakeelik, lõpused koos nefriididega kui sugunäärmed on ehitatud või paiknevad metameerselt, korduvate segmentidena. Samasuguse metameeria ehk lülistuse jälgi leiame ka selgroogseil: roided, lõpuskaared, rindkere lihased. Suud ümbritsevad väädikud (tsirrid) on süstikkalal mitte toidu kogumiseks, vaid suuremate esemete suust eemale hoidmiseks.
y tunneb kodukoha tavalisemaid seeni ja samblikke; y analüüsib, kuidas samblikke moodustavad seened ja vetikad mõjutavad üksteise elutege- vust; y analüüsib, miks samblikud asustavad sageli kasvukohti, kus taimed kasvada ei suuda; y leiab uuringu abil, kuidas sõltub samblike erinevate kasvuvormide katvus keskkonna saas- tatusest; y lahendab veebikeskkonnas probleemülesandeid seente kasutamisest biotehnoloogias; y võrdleb selgrootuid loomi selgroogsetega; y kasutab lihtsamaid määrajaid selgrootute loomade määramiseks; y toob näiteid Eesti tavalisematest selgrootutest loomadest; y tunneb kodukoha tavalisemaid selgrootuid loomi; y analüüsib selgrootute loomade näitel, millised kohastumused seostuvad parasiitlusega; y võrdleb erinevaid selgrootuid loomi nende välistunnuste alusel; y võrdleb erinevatel selgrootutel loomadel tekkinud kohastumusi seoses eluga vesi-, muld- ja õhkkeskkonnas;
Vihmauss, hulkharjasuss, mudatuplane 96. Miks on limused ( Mollusca ) ja rõngussid ( Annelida ) ühes evolutsiooniharus? Kõige algelisemad limused on kergelt lülistunud (segmenteerunud); rõngussid lülistunud. 97. Kuidas erinevad peajalgsed ( Cephalopoda ) teistest limustest? Intelligentsed röövloomad. Kuue või kaheksa kombitsaga, millel on arvukalt iminappasid. Nende suur aju (mida ümbritseb kõhrene kolju) ja läätsega silmad on konvergentselt jõudnud tasemele, mis on võrreldav selgroogsetega. Tänapäeva peajalgsed – kalmaarid, kaheksajalad 98. Miks ei tuletata lülijalgseid ( Arthropoda ) enam rõngussidest ( Annelida )? Sest viimastel aastatel on teada saadud, et nad on sarnasemad ümarussidele, mis siis, et hulkjalgsed ja küüsikloomad on neile välimuselt väga sarnased. Selgus, et lülijalgsetel ja rõngussidel peab lülistus olema iseseisvalt tekkinud. Pealegi katab lülijalgsete keha limanaha asemel tihe kitiinkest, ja nende vastsed, ka mereplanktonis
pruun • kajakapoja mangumisrefleksi käivitab punane värvus. Sellepärast kasutavad keerulisema käitumisega loomad valdavalt tsentraalset filtersüsteemi: nende meeleelundid saadavad ajusse palju selekteerimata toorinformatsiooni selle selekteerimine toimub alles ajus. Eespool saime näiteks teada, et imetajate (ja ka lindude) silma võrkkesta ehitus on lihtsustunud, võrreldes evolutsiooniliselt vanemate selgroogsetega, nt konnadega. •See-eest aga nägemisega seotud neuraalvõrgustik ajus on neil märksa keerulisem • nii konnadel kui ka imetajail suunatakse nägemiserutused silmadest aju optilisse tektumisse (imetajail nim. ülaküngasteks), mis võimaldab binokulaarset nägemist (objekti kauguse hindamist) • imetajate ja lindude silmadest viivad aga teised närvid erutuse lisaks veel suuraju koore