esmassuuste sarnane ortogonaalselt ristuvad esi-tagapoolsed ja kesk-lateraalsed närvitraktid, mida kutsutakse ,,Orthogon"iks (Reisinger, 1925; ref Mayer, Whitington, 2011). Küüsikloomades on algne närviväät jäänud segmenteerumata, lülijalgsetes aga arenes lüliliseks gangliaks. (Mayer, Whitington, 2011) 9 Kõigepealt toimus ilmselt selgmiste aksonite ümbersuunamine kõhtmiseks ja keha seinadesse, et varustada närvidega äsjaarenenud jäsemeid. See staadium oli ilmselt sarnane tänapäevaste küüsikloomade närvisüsteemiga. Sedamööda kuidas epiderm kõvastus ja jagunes tergiitideks, muutusid neuronid närviväädi ümber korrapärasemaks. (Mayer, Wghitington, 2011) Panarthropoda eellaste neuronid võivad olla tekkinud algsetest rakkudest, mis neuroektodermist individualiseerumise käigus. Nende rakkude korduvad jagunemised
On tõenäone, et komplekssete ärritamiste korral (nt kompimisel aktiivselt liikuvate sõrmedega) erutuvad kõik kolm naha mehhanosensorite tüüpi ja et kompimistaju rajaneb kõigi nende sensorite impulsatsioonide töötlemisel KNS-s. Puutemeelenahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastusõetud informatsioon on aluseks puuteaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju 2 selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalvädi- e lemniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suundavad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s. Dorsaalvädisüsteemi kaudu edastatakse väda
ja kanadel leidub Delta neil rakkudel, millest kujunevad närvirakud, samas kui suurem hulk Notchi leidub neil rakkudel, millest kujuneb gliia. Notchi alla surumine uutes närvirakkudes ilmneb sarnaselt ka kanades ja kärbestes. 1.4 Spetsiifiliste närvirakkude eristumine Hiirtel NKX2.2 geen aktiveeritakse Sonic hedgehogi signaaliga ja kodeerib transkriptsioonifaktori, mis juhatab kõhtmiste närviketi rakkude arengut. Drosophila homoloog, VND, kontrollib selgmiste-kõhtmiste närvirakkude kujunemist kärbse kesknärvisüsteemist. Kuigi täiskasvanud lülijalgsete ja selgroogsete organismide närvisüsteemid erinevad silmnähtavalt, geenid ja koostoimemehhanismid, mis juhatavad nende närvisüsteemide arengut, on sarnased. 2 AJU KUJUNEMINE Imetaja aju eesmine ja tagumine osa kujuneb gastrulatsioonis prechordaalse mesodermi ja notochordi abiga. Seda spetsialiseerumist stabiliseeritakse närviplaadi staadiumis närviplaadi ja välimise lootelehe vahel. 2
vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonile sagedusega 30...800Hz. 3) karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga 4) vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, muuseas ka silma sarvkestal, ja on nii rõhu- kui puutetundlikud. Puutemeele nahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastuvõetud info on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsd sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsiaalväädisüsteemi kaudu edastatud info lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Siit läheb teine neuron mediaallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem pool vasakul pool. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores, I somatosensoorsne piirkond S I paikneb posttsentraalkäärus. Esinduste pindalad
Tsentraalne haru siseneb KNSi ning ühendub sõltuvalt meelest teatud neuronitega. 2. neuroni paigutuse alusel eristatakse dorsaalväädi ja antero(ventro)lateraalteed. Dorsaalväädisüsteem vahendab mehanoretseptoritelt lähtuvat informatsiooni. Mõnikord kutsutakse seda ka lemniskisüsteemiks. Anterolateraalsüsteemis liigub termo- ja notsitseptoritelt lähtuv informatsioon. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalväädi- e leminskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatakse väga kõrge ruumilise diskrimineerimise astmega ja
Reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonile sagedusega 30-800 Hz. Karvanääpsu sensorid – regeerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga. Vabad närvilõpmed – paiknevad üle kogu keha. On rõhu- kui puutetundlikud. Külma- ja soojasensorid. Puutemeele nahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatakse väga kõrge ruumilise diskrimineerimise astmega ja ajaliselt täpset, peamiselt mehhanosensoreilt lähtuvat informatsiooni
20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: · Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni,sealt kiud ühenevad ja suunduvad talamusse.sellega antakse edasi nt puudutuse täpne lokatsioon,puute/rõhu intensiivsust,vibratsiooni. · Ventrolateraalväädi süsteemiks. selle kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset
20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni,sealt kiud ühenevad ja suunduvad talamusse.sellega antakse edasi nt puudutuse täpne lokatsioon,puute/rõhu intensiivsust,vibratsiooni. Ventrolateraalväädi süsteemiks. selle kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset
a) Meissneri kehakesed (karvaga katmata piirkondades, sõrmedel, huultel, ärritamine seotud puutetundlikkuse ruumilisusega) b) Pacini kehakesed (vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsioonile) 3) Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontakstile nahaga. 4) Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, ka silma sarvkestal, on nii rõhu kui ka puutetundlikud. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi e. lenniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Lenniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioonüleneb koguseljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad talamusse. Selle kaudu antakse edasi puudutuse täpne lokatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud, mis lähevad seljaaju
Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Hallollusel eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Seljaaju valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas. Kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele. Moodustavad suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla
annaabi.ee 
