Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tugevnev kirik erinevaid hõime ühendada. täiuslikum on aga prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis põhineb Frangi kuningriik (7.-8.saj) sai Euroopa selginemise ajastuk, tõestisündinud faktidel ja tegelastel. Teos jutustab Karl Suure oluline isik kuningas Pippin Lühike, kelle valitsemise ajal lõid vallutusretkest Hispaaniasse. Prantsuse vägesid juhib väejuht õitsele kunst, kirjandus, muusika. Tänapäeva ajaloolased näevad Ronald, Karl Suure õepoeg. Roland on sõjasangar, aga ka kristliku selles ajastus renessansi algeid. õpetuse eest võitleja
olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. See on aga tsükliline protsess, eelarvamused tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu, Geertz, Clifford - ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogiaesindaja; Geertzi arvates on kultuur sümbolilises vormis väljendatud päritud mõistete süsteem, mille abil inimesed suhtlevad, põlistavad ja arendavad oma teadmist ja suhtumist elusse. Kultuuri funktsiooniks on omistada maailmale tähendus ja muuta see mõistetavaks. Antropoloogi rolliks on püüda, mööndes täieliku edu võimatust, iga kultuuri juhtivaid sümboleid tõlgendada.
Sinine värv, mis läbib luulekogu, mõjub tõhusalt kunstiteose maine õhutamise juures. Luulekogu meisterlik ülesehitus loob täieliku terviku mulje. Seitsmest tsüklist koosnev kogu on taotletud dünaamikale. Isegi armastuslaulude ajastu ja luuleaforistlike kildude tsükkel ei tükelda tervikut ega põhikujustust ka piiratud mahu juures. (Kalda, 1991) 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966) See luulekogu jätkab "Kivist viiulite" temaatikat ning on selginemise raamat, mis sisaldab palju poolhumoristlikke ja satiirilisi luuletusi. Seekord ei ole põhiline suund helesinine, vaid on mindud laiemaks. Teaduse ja arengu teel on rohkelt kurjust ning vastuolusid maailmas jälgitakse kainema pilguga. Edu takistavad korruptsioon, läbi sõrmede vaatamine, tõrjuv hoiak kõige uueja loomingulise puhul ning kinni hoidmine kõigest vanast. Ohtu inimkonnale 7 tajutakse reaalsemalt kui varasemas luulekogus
pahatihti agressiivseid ja stiihilisi vorme. Ta pürgib ahnelt mingi eeskuju, ideaali poole, tahab ennast ja oma omadusi maksimaalselt avaldada. Ent murdeealine noor ei mõista veel ideaali ja tegelikkuse vahekorra keerukust ning vastuolulisust. Ta idealiseerib hõlpsasti ümbritsevaid inimesi ja suhteid, kuid pettub neis kiiresti, kui näeb, et nad ei vasta tema ootuste ideaalidele. Murdeiga on kompleksne protsess, mis toimub komplekses maailmas. Intellektuaalselt vaadatuna, on murdeiga pigem selginemise (endas selgusele jõudmise) periood kui dramaatiline kasvamine. Murdeeas hakkab indiviid otsima oma identiteeti, ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma individuaalseid kaasasündinud iseloomujooni, tulevikus aimatavaid sihte ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal soovib ta määratleda oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus. Ta
Rikkalik ja peen harmoonia tunnistab eelkõige Elleri Tartu perioodi otsingute tulemusrikkust, palju näinud- kuulnud helilooja avarapilgulisust. Ei tea, kas olnuks harmooniavahendite valik nii rikkalik, kui Elleril polnuks seljataga nii intensiivset otsingute perioodi. Selle harmooniaga realiseeris Eller oma kujutluse iga töödeldud rahvaviisi olemusest, millele aitas kaasa ka vormi ja rütmi leidlikkus. Suur vahendite valik ilmneb ka teistes tema Tallinna perioodi teostes. See on selginemise ja kirgastumise periood. Kogetu ja läbielatu valgust on tema viimastel töödel nii kammer- kui ka sümfoonilise muusika valdkonnas, tema Neljandal klaverisonaadil ja Viiendal kvartetil, tema Kolmandal sümfoonial ja Sümfonietil. Heino Elleri Elust Lapsepõlv, St. Peterburg Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala"
alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. See on aga tsükliline protsess, eelarvamused tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu, aga mitte ühemõttelise deduktsiooni kaudu. Sestap on loomulikus keeles kirjutatud mitte- formaalsete tekstide, nt kirjanduse, ajaloo jms tõlgendamisel hermeneutiline ring vältimatu. Hermeneutiline protsess Eelstaadium: eelmõistmise olemasolu; teose keele valdamine; ettekujutus teksti loomise ajal valitsenud oludest. 1. staadium: hermeneutiline visand; esmane tähenduse omistamine. 2. staadium: hermeneutiline kogemus; eelmõistmine võetakse revisjoni alla. 3
Inimene võib viha enda jaoks väga erinevalt põhjendada. See võib ulatuda sõnatust tundest kuni vihkamist põhjendava isikliku "filosoofiani" välja. 5. Usaldamatus puudutab ennekõike grupiga seonduvat või ka religiooni üldse. Aärmusgrupist lahkudes pööratakse sageli vähemalt mõneks ajaks organiseeritud religioonile selg. Inimene võib pidada ennast jätkuvalt usklikuks inimeseks, kuid hoidub end sidumast mis tahes usuliikumise või kirikuga. Seesugune selginemise periood võib kesta mõnda aega. Seejärel võidakse leida endale uus usuline kodu. Tavaliselt liitutakse sellisel juhul läbitunnetatud selguse põhjal, olles eelnevalt oma sammu põhjalikult kaalunud. Võib aga juhtuda, et kogemus äärmusgrupis on olnud sedavõrd tugev, et inimene pöörab igasugusele religioonile jäädavalt selja. Sellisel juhul on usuliselt kõikelubav äärmusgrupp saanud usuvastaseks vaktsiiniks. 6
oblasti moodustamist. *24. detsembril 1989 mõistis NSV liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokolli hukka ja allakirjutamise hetkest kehtetuks. Võitlus iseseisvuse taastamise * Eesti kongressi valimised veebruaris 1990 ja esimene eest poliitiliste sihtide istung võeti vastu otsus alustada läbirääkimisi NSV selginemise aeg, algas konkreetne liiduga ja lääneriikidega, et saavutada okupatsiooni võitlus Eesti iseseisvuse lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Eesti kongressi taastamise eest - 1990-1991 tegevorganiks valiti Eesti kommitee, mille eesotsas T. Kelam. * EKP 20. kongress EKP lõhenes nn iseseisvaks EKPks ja Moskvameelseks NLKP Eestimaa haruks
aastal, mil realismi kõrvale ilmus uusromantiline, esialgu küll ka vanaromantika ja revolutsioonikirjanduse tüüpvõtteid kasutav laad. 1906-1907 jõudis märkimisväärsete saavutusteni eri suundades - sotsiaalkriitilises ja psühholoogilises realismis ning uusromantika vallas. Ülekaalu saavutas uusromantiline kallak. Lugemismõjude kuhjudes tekkis loomingus ka kujundlikke liialdusi, häirivat literatuursust 1909-1914 lisaks pagulaselule ka mõtete ja seisukohtade selginemise periood. Tervikuna õnnestunuim lühiproosa "Toome helbed" - varjundirikas impressionism annab edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamusi, kaasmängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 29 Ebaühtlasem on "Jumala saar", kuid samas huviäratav, oma aja meeleoludest ja kunstiuuendustest kantud teos
tegutsemisvõimaluse, soodustades sellega väärtuste selginemist. Õpetaja ei tohi halvustada lapse arusaamu ka siis, kui tema enda omad on sootuks teistsugused. Tahaksin siinkohal tõmmata paralleele Rogersi lapsekeskse teraapiaga, mille mõte on selles, et ümbritsevate soe, empaatiline, aktsepteeriv suhtumine lapse mõtetesse ja hinnangutesse lubab lapsel ilma valveloleku ja hirmuta selgusele jõuda oma mõtetes ja tunnetes, oma probleemides ja otsingutes. Väärtuste selginemise kontseptsioon tugineb väljakujunenud arusaamale sellest, mis on väärtused. Väärtuse testimise üldtunnustatud kriteeriumid on järgmised: väärtus on see, mis on inimese poolt valitud; valik peab olema vabatahtlik; valida peab saama alternatiivide hulgast; valik on inimesele kallis; valikut on inimene avalikult tunnustanud; valik ei ole ühekordne ja juhuslik, vaid regulaarne.
annaabi.ee 
