" Mul on ükskõik." KOKKUVÕTE Kõik referaadis mainitud enesekehtestamisevõtted on ääretult lihtsalt enesekindlale inimesele. Enesekriitilisele inimesele on nende reeglite järgmine keeruline, kuid proovimisel avastab ta tõenäoliselt, et õigused ja enese kehtestamine tõstavad tegelikult enesehinnangut. Enesekindel inimene tekitab omakorda teiste austust ning vähendab manipuleerimise katseid. Ainuke raskupunkt enesekehtestamisel on reeglite selgekstegemine ja nende järjekindel järgmine vastavalt enda soovile ja tahtmisele. KASUTATUD KIRJANDUS Manuel F. Smith, Kui ütlen ei, tunnen end süüdi, 2004, OÕ Väike Vanker
endale eesmärk sellest kas või m i d a g i olulist taibata. Teema või probleemi selgeks saanud üksikosadest on edaspidi märksa hõlpsam tervik kujundada, kui asja kohta on kogutud üksikteadmiste ja arusaadavate kohtade arvestatav miinimum. Niisiis peaksime rasketest kohtadest jagusaamiseks võtma õpetusest, teooriast, probleemist, teemast või ülesandest selle killu või tasandi, mis parajasti jõukohane. Samal ajal kui millegi keeruka enesele ühe korraga selgekstegemine ja meeldejätt nõuab visa pühendumist ja erksat vaimu, võib asja osalise mõistmiseni jõuda ka ,,puuduliku taibu" olukorras. Nagu öeldud, tuleb selleks probleemi või teema esiotsa haaramatus tervikus otsida mingi otsake või üksikosa, mis on jõukohane. Arvestagem, et õpiülesandest sõltuvalt läheb meil tarvis erinevat laadi vaimset ärksust. Me peame: materjali käsitlusest (põhimõisteist jne) aru saama märkama olulisi detaile taipama asja tuuma
jälgides pidevalt seda, mida teevad partnerid jooksvalt ja modelleerides endale seda, mida nad tõenäoliselt hakkavad tegema lähemas tulevikus, ning toimides ise vastavalt nii, et edasiminek oleks seisakuteta, tõrgeteta ja konfliktivaba. Organisatsioonilise käitumise teooria seisukohalt on meeskonnatöö sünergeetilise efekti maksimiseerimiseks mitmeid meetodeid: 2.1. Eesmärgipärase töö mehhanismi kaardistamine ja selgekstegemine kõikidele meeskonnaliikmetele selleks, et igaüks neist teaks oma kohta selles ning temale asetatud vastutuse määra: · mis on lähtepunkt ja eeldused · millised on töövahendid · missugune on ajagraafik · mis on vaja meeskonnal kui tervikul saavutada: tulemuse võimalikult selge ja täpne spetsifikatsioon. Soovitatav on kaardistatud mehhanismi alalhoidmine kõigile nähtavas kohas (inforuumi
· Ole entusiastlik · Aita teistel tegutseda · Loo mudel · Tähista saavutusi Mõjutamine on on tegevus, mis juhib organisatsiooni liikmete tegutsemist soovitud suunas. Üks peamine juhi edukust määravaid tegureid. Mõjutamine keskendub inimestele kui organisatsiooni liikmetele, kelle tegutsemisest ja käitumisest sõltub nii edu kui ka ebaedu. Mõjutamisvormid: · Sundimine kõige lihtsam, nii on ja nii jääb · Veenmine seisukohtade põhjendatud selgekstegemine · Soovitamine kuidas tundub, äkki võiks teha nii · Jäljendamine mallidega püütakse kaasa minna ja neid jäljendada Eestedamise põhitoimingud: · Tegutsemiskeskkonna kujundamine · Teabe jagamine · Heakskiidu saavutamine · Koostöö kindlustamine · Korralekutsumine ja hüvitamine Traditsiooniline eestvedaja seisund on kindlustatud sünniga (kuningad, kuningannad jne). Karismaatiline eestvedaja mõju tuleneb isiksusest
hindamine, aja kohustamine ja täiustamine. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimise tasandite kohustus, milles tippjuhtkond on eestvedav. Tavaliselt mistetakse kvaliteedijuhtimise all ainult toodete lppkontrolli ehk, kvaliteedi sõnavara kasutades, korrigeerivat tegevust. Tegelikult on kvaliteedijuhtimine seotud rohkem vältivate tegevustega ehk sellega, kuidas juhtida sisendit, et saada soovitud väljund. Kohviku töö juhtimise eripäraks on kõigepealt ürituse olemuse selgekstegemine. Vastavalt sellele iga üksus teab, mida teeb, millal teeb, juhatajale jääb kontrolli ja koordineerimise roll. Kultuurikeskuses on tihti ürtusi, mis nõuavad teistmoodi lähenemist igapäevasele teenindamisele, sellepärast ongi vaja teenindajatel kujundada ühtne nägemus antud üritusest., et tooted oleks kvaliteetsed ja teenindamine kiire. 3.3. Finantsseisund, majandusarvestus Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus
soojahinda lasta liialt madalale. Kuid siiski võrdluses teiste Lääne-Virumaa soojatootjatega on hind püsinud suhteliselt madal. Lähtuvalt viimaste aastate soojahindadest, võib eeldada, et piirsoojahind Tamsalus ei tõuse ka lähitulevikus ja selle peamiseks põhjuseks võib pidada AS-i Tamsalu Kalor poolt tehtud erinevaid investeeringuid kahekümne kahe aasta jooksul. Uurimistöö läbiviimise juures kujunes kõige problemaatilisemaks soojaenergia mõiste selgekstegemine ja erinevate allikate kogumine, mis on seotud AS-iga Tamsalu Kalor. Hiljem, süsteemikindlalt tegutsedes lahenes see mure. Uurimistöö koostamine andis uusi teadmisi ja parema arusaamise AS-ist Tamsalu Kalor ning soojusenergeetikast tervikuna. Autor on seisukohal, et uurimistöö läbiviimine andis teadmisi selle kohta, kuidas tulevikus uurimusi läbi viia ja uurimistööd vormistada. 38
teadmine -> kui kahte elementi ei esine siis tegevust ei saa pidada auväärseks ega seda ka maha laita -Bobi käitumine on õiglane, va see et ta valetas aga vaja vaadata eesmärki, kaalus mitme variandi vahel; telos ei puuduta tõde vaid heatahtlikkust -telos tööd ei peaks tegema isikud kes sellega hakkama ei saa Väärtuste seos omadustega, kedagi ei tohi diskrimineerida Grupitöö telos on õppimine ehk iseendale ja teistele teema selgekstegemine Grupitöö Grupitöö kannab nii õppimis- kui õpetamisfunktsiooni. Õpetamisfunktsioon kannab endas ka meetodit. Grupitöö peab sisaldama: 1. Fakte - peamiste filosoofide seisukohtade kokkuvõtet. 2. Meetodit - vähemalt 2 õiguslikku või ühiskondlikku probleemi, mis on lahendatud valitud filosoofia seisukohtade järgi (s.o teooria kinnistamine läbi näidete) Paradigmaatiline murrang Paradigma on maailmavaade, mingi väärtus/veendumus ühiskonnas, suur idee
2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur Juriidilisest argumentatsioonist saab ratsionaalselt rääkida siis, kui ühiskonnas on õigusnormid kui üldise iseloomuga käitumismastaabid. Eriti aktuaalseks muutub küsimus juriidilisest argumentatsioonist siis, kui on toimunud sotsiaalne konflikt. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur: 1) sotsiaalse konflikti situatsioon - probleemi eluliste asjaolude ja normatiivse baasi selgekstegemine 2) sisemine argumenteerimine = subsumeerimine a. juriidilist tähtsust omavate eluliste asjaolude teadasaamine b. abstraktse faktilise koosseisu teadasaamine c) subsumeerimine elulise asjaolu ja abstraktse faktilise koosseisu vahel (punkti a suhe punkti b) d. otsuse väärtustav järelkontroll, näiteks EL ja RK otsused, õiguse printsiibid. 3) välimine argumenteerimine = tõlgendamine (teleoloogiline aspekt): i. grammatiline ii. ajalooline iii. süstemaatiline iv. mõtte- ja eesmärgikohane
Mõjutamisvormid: Jäljendamine - ei nõua inimestevahelist kokkupuudet; tugev tegutsemise ja käitumise mõjutaja; mallidega püütakse kaasa minna ja neid jäljendada. Soovitamine - esindab vahetut ja teadlikku vahekorda eestvedaja ning järgija vahel; püütakse inimese mõttekäigud panna liikuma soovitud suunas; tuleb kõne alla eelkõige olukorras, kus on võimalik mitu lahendit. Veenmine - oma seisukohtade põhjendatud selgekstegemine, et kutsuda esile soovitud tegutsemine või käitumine; nõuab kannatust. Sundimine - järgijate kohustamine võimu abil; saab kasutada siis, kui juhil on alluvatele midagi asendamatut anda; võimalikud tagasilöögid. Joonis 36. Eestvedamise soodsad mõjurid ja tulemused (Üksvärav, 2004) 5.7. Otsustamisse kaasamine 46 Osalemine on tegevus, mis peab tagama osalejate väärtusliku teabe jõudmise
Kontekstis on lause tähendus tavaliselt seotud kahe-kolme lausega veel! Morfeemid: leksikaalsed (sõnade tüved/tüvevormid; neil on suhteline tähendus; seotud suht kidnlate teabeüksustega) ja grammatilised (väga üldine grammatiline tähendus; pöörde-käändelõpp, tunnused, tuletusliited. Peale selle ka ees/tagasõnad, abisõnad (nt all, üleval, peal, ja, aga siis, ning ,ehk jne. Et morfeemid ei ole aint sõnaosad , vaid õivad olla ka omaette sõnadena. Grammatilste mofremide selgekstegemine: vaja tutvustada konkreetseid situatsioone, ruumisuhete väljendamiseks oin head nt skeemid, kus miski millegi suhtes asub jne. Teksti tähendus: semantika + pragmaatika (mõte) Foneeme sümboliseerivad grafeemid (kirjas tähed) Põhifunk on aidta sõnu ära tunda ja teistest eristamine: nt on kuu, mitte puu, suu. Prosoodika: rõhupaigutamine lauses mingile sõnale, ja sõnas mingile silbile. Eesti keeles on selleks ka välde (ehk prosoodilne foneem). Häälikud oma suhtelise kestvuseks
annaabi.ee 
