looduslikus valikus läbi positiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele. USA 1981.a.: Kohtunik otsustas, et seadus on vastuolus konstitutsiooniga ja loomisteadust ei ole kohustuslik koolis rööbiti evolutsiooniteooriaga õpetada, sest see ei ole teadus, vaid religioon. Kohtunik esitas järgmised teaduseks (loodusteaduseks, science) olemise kriteeriumid: o See juhindub loodusseadustest. o Ta peab olema seletuslik, viidates loodusseadustele. o Ta on empiirilise maailma najal kontrollitav. o Tema järeldused on esialgsed: need ei pea olema tingimata viimane sõna. o Ta on falsifitseeritav. Pärilikkus PÄRILIKKUS (ingl. Heredity) o Järglaste sarnasus vanematega o Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele PÄRITAVUS (ingl. Heretability) o Päriliku muutlikkuse määr o Geneetilise muutlikkuse suhtosa PÄRANDUMINE (ingl
· Bernard pole abielus ja tal pole partnerit. Bernard on munk, kes elab kloostris. · Charles on abielus, ent pole oma naist aastaid näinud. Ta käib aktiivselt kohtamas ja otsib uut elukaaslast. · Donald on abielus, ent kuna tema kultuuris on kombeks pidada mitut naist, käib ta kohtamas ja otsib uut kaaslast. Seletusteooriad 1. Mõistet võib kirjeldada tunnuste abil, kuid lisaks on olulised ka tunnustevahelised seosed. 2. Seletusteooria kohaselt seob mõisteid omavahel seletuslik struktuur 3. Just teooriad annavad põhjenduse sellele, millised tunnused on mõiste määratlemisel olulised ja millised mitte 4. Koherentsus mõistetes ei ole põhjustatud ainult objektide sarnasusest, vaid nendekohastest teoreetilistest teadmistest (teooriad, seletused) · Konteksti mõju mõistete esitusviisile (teine loeng) Laused. Lause struktuur. Lausete tähendused Laused on erinevad- lihtsad, keerulised( eeldavad lisategelasi- mart lööb palli), mart andis koera pallile
vaimuosaga ja vastupidi; 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda. Vastuväiteid kartesiaanlikule dualismile (ja vastuseid). 1. Interaktsiooniprobleem - Ehk on vaja murrangut füüsikas. 2. Oletatav interaktsioon on vastuolus füüsikaseadustega - Ehk on vaja murrangut füüsikas. 3. Kartesiaanlik mina on ontoloogiliselt veider ning nende postuleerimine ei seleta midagi - Vaim polegi seletuslik postulaat, vaid midagi, mida tunnetab igaüks ise. 4. Ei ole kooskõlas evolutsiooniteooriaga – miks peaks vaimne substants olema kohastumuslik? - Kui vaim on interaktsioonis füüsikalisega, siis võib ta olla kohastumuslik. Samas kõik, mis on evolutsioonis tekkinud, ei peagi olema kohastumuslik. 5. Vaimunähtused sõltuvad ajust ning selle seisukorrast - Aju funktsiooniks on olla vahendaja keha ja vaimu vahel. Parallelism
jäetakse kõrvale erinevused. Tõenäosusteooria – ükski tunnustest pole vajalik ega piisav kategoriseerimiseks. Mõiste esitamisel kasutatakse tõenäosuslikke tunnuseid. Kategooriad koosnevad sarnaseid tunnuseid omavatest objektidest. Siia kuuluvad ka prototüübiteooria ja näidisele tuginev lähenemine. Seletusteooria – seletusele/reeglitele tuginev lähenemine. Tähtsad on nii tunnused kui nendevahelised teooriad. Mõisteid seob omavahel seletuslik struktuur – eksisteerivad reeglid mille alusel jaotatakse asju kategooriatesse. Mõisted=dünaamilised. Milliseid toetavaid ja kummutavaid näiteid mõistete teooriad esitavad? Tunnusteooria: Miinused: - Paljudele mõistetele raske määrata defineerivaid omadusi - Ei selgita tüüpilisuse efekti - Kõik defineerivad tunnused mõiste määramisel ei ole samaväärsed sest osasid nimetatakse teistest sagedamini
klassifitseerivad neid kergelt - Muutused kategoriseerimises (aja vältel) - Inimesed suudavad moodustad auusi kategooriaid väga lihtsalt ka siis kui sinna kuuluvad objektid üksteisest oluliselt erinevad. Seletusteooria põhiidee - Mõistet võib kirjeldada tunnuste abil, kuid lisaks on olulised ka tunnuste vahelised seosed - Seletusteooria kohaselt seob mõisteid omavahel seletuslik struktuur – eksisteerivad reeglid mille alusel jaotatakse asju kategooriatesse - Just teooriad annavad põhjenduse sellele millised tunnused on mõiste määratlemisel olulised ja millised mitte - Mõisted ei ole staatilised struktuurid mälus. Neid võib konstrueerida dünaamiliselt, kasutades nii tunnuseid, definitsioone kui taustteadmisi - Koherentsus mõistetes ei ole põhjustatud ainult objektide sarnasusest vaid
pruugi paljude teadlaste arvates tõhus olla. Lahenduseks pakutakse seletav- tõlgendavat meetodit, mille korral õpetaja laseb õppijal enne lahendusreeglid selgeks õppida ja annab alles siis ülesande lahendada. Idee on selles, et iseavastamine on aegaviitev ja teiste avastatu mitteteadmise või mitteteadmise teesklemise korral ise leiutamine ja pusimine on vähemalt ebaefektiivne, et mitte karmimalt öelda. Seletuslik- tõlgendava meetodi puhul on tegemist vastuvõtva õppimisega (reception learning), mis tähendab kuulamisest, lugemisest või jälgimisest tulenevat õppimist. Seletuslik- tõlgendav meetod ei pea Ausubeli hinnangul sugugi mitte rutiinne drillimine olema, vaid võib olla ka meeldiv õpetaja poolt juhendatud teadmiste ja tähenduste omandamise protsess, mille käigus õppija ei pea ise tingimata avastaja rollis olema. 2.3. Õppimise tulemused ja tingimused Gagne järgi
Alama astme ülekanne – lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamiseks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakendada uutes oludes. Ausubeli mudel kirjeldab õpetamist seletuslik-illustratiivsel meetodil. Selle meetodi edukaks rakendamiseks on vaja, et õpetaja motiveeriks õpilasi õppima ja toetuks nende varasematele teadmistele. Ausubeli käsitluse üldideede rakendamiseks tuleb õpetamisel kasutada osutamisvõtteid õpitava materjali olulistele momentidele ja struktuurile tähelepanu juhtimisek; rakendada ennetavaid struktuure, et aidata paigutada õpitavat juba olemasolevatele teadmistele toetuvasse taustsüsteemi; kasutada
Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. 3. Poliitfilosoofia tekib koost riigiga. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes. Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu korralduse institutsionaalseid protsesse (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria analüüsib reaalset poliitilist
Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial? Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu institutsionaalseid protsesse võimalikult efektiivselt (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament, milline valimissüsteem sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem
annaabi.ee 
