1. AKTIMAAL alasti inimkeha kujutamine, kunsti alustalaks Läänes http://www.abiks.pri.ee kristlikus kunstis muutub alasti keha paljaks alates renessaansi perioodist kunstniku koolitusel asendamatu osa algul olid põhiliselt meeskunstnikud ja naiskehasse suhtuti kui nauditavasse objekti vuajerism piiluja kaasaegne meesakt ei ole kangelaslik, musklis ning ei ore eriti aktiivne meesakti kujutamine seksuaalobjektina oli tavaliselt 20 saj homoseksuaalsete kunstnike pärusmaa kaasajal on naisakti püütud kujutada teisiti kui klassikalist meesvaatlejale orjenteeritud aktimaali kunstnikud Lucian Frend ("Puhkav maksuameti inspektor"), Jenny Saville "Toestatud"; Gwen John "Alasti tüdruk" 2. AJALOO MAAL * ei kajasta ainult ajalugu, vaid sisaldab ka sündmuseid, mis võivad aga ei pruugi olla aset leidnud
omadused on iseloomulikud kõigile samalaadsetele kaupadele või sama liiki teenustele; 17) viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel; (4) Reklaam ei tohi: 18) eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna; 19) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; 20) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991)
seksuaalse väärkohtlemise kriteeriumiks toimepanija ja ohvri vanusevahet. Mõned autorid peavad kriitiliseks vanusevaheks vähemalt viis aastat. Siin tuleb aga silmas pidada seda, et paljude laste bioloogiline vanus ja eakohane arengutase võivad olla erinevad. Ruth Soonets (1997) liigitab seksuaalse väärkohtlemise kaheks seksuaalne ärakasutamine ja seksuaalne vägivald, mis erinevad toimepanija kavatsuse poolest. Esimene, seksuaalne ärakasutamine, sisaldab lapse mittevägivaldset seksuaalobjektina kasutamist, et rahuldada oma suguiha. Selle liigi puhul lapsel tavaliselt füüsilisi kahjustusi ei esine. Teine, seksuaalne vägivald, sisaldab, nagu nimetuski ütleb, vägivalla ja jõu komponente. Siin rahuldab täiskasvanud isik oma suguiha vastu lapse tahtmis ning tema kaitsetut olukorda ära kasutades. Seksuaalne vägivald võib põhjustada füüsilisi nähte lapse kehal, kuid ka muutuseid lapse emotsioonides, enesetajus ning seksuaalkäitumises
tohiks. Intsest võib esineda isa ja tütre, ema ja poja, õe ja venna, ema ja tütre ning isa ja poja vahel. Kõige sagedamini toimub see lapse kodus ning kõige levinumaks toimipanijaks on isa või kasuisa. Tahtluse järgi jagatakse lapse seksuaalset väärkohtlemist kaheks: · seksuaalne ärakasutamine · seksuaalne vägivald Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksuaalobjektina oma suguiha rahuldamiseks. Seksuaalseks ärakasutamiseks peetakse seksuaalse sisuga mänge lapsega, lapsest pornograafiliste piltide või fotode tegemist, lapsele erootiliste piltide, videote näitamist, seksuaalsuse ja seksuaalkäitumisega seotud asjadest rääkimine lapsele mitteeakohasel viisil jne. Kuna vägivald ärakasutamise korral reeglina puudub, siis füüsilisi märke toimunu kohta lapselt leida ei saa. Seksuaalse ärakasutamise fakti on võimalik ära tunda aga lapse
kui olen haiget saanud." (Walton & Powers 1993; loengumaterjalid) Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Lapse seksuaalne väärkohtlemine on igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus lapse suhtes, mis ületab temaga suhtlemise normid. Seksuaalne väärkohtlemine jaguneb lapse ärakasutamiseks ja lapsele suunatud vägivallaks. Seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksuaalobjektina oma suguiha rahuldamiseks. Seksuaalne vägivald on aga lapse tahte vastane suguiha rahuldamine lapse peal olukorras, kus laps pole suuteline sellest keelduma ja ennast kaitsma vaimsete ja füüsiliste jõudude ebavõrdsuse tõttu. Käitumuslikud tunnused seksuaalvägivalla kogemusega lapse puhul on mitmesugused muutused lapse välises käitumises muutused lapse seksuaalsuse väljendumisel, muutused lapse emotsionaalsuses, muutused lapse enesetajus ning hirmude avaldumine. (Soonets 1997)
samalaadsetele kaupadele või sama liiki teenustele; 17) viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel; 18) eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna; 19) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; 20) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. 47. Mida tähendab eksitava reklaami keeld? Reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib
k. emotional abuse), füüsiline vägivald (ingl. k. physical abuse), seksuaalne väärkohtlemine (ingl. k. sexual abuse), hooletussejätmine (ingl. k. neglect) ja hoolimatu kohtlemine (ingl. k. negligent treatment). Lapse seksuaalse kohtlemise määratlemiseks on mõned autorid võtnud selle mõiste alla mahtuvatena kasutusele veel järgmised terminid: lapse tülitamine (ingl. k. child molestation), seksuaalkallaletung (ingl. k. sexual assult), seksuaalvägivald (ingl. k. sexual violence) ja seksuaalobjektina kasutamine (ingl. k. sexual expolitation) (Rosental ja Tilk 1999,11) Pärast 1996. aasta Stockholmis 122 riigi osavõtul toimunud konverentsi ning Stockholmi Deklaratsiooni ja Abinõude plaani vastuvõtmist võitluseks laste kommertsliku seksuaalse ekspluateerimise vastu on laialdaselt tuntuks saanud trafficingi mõiste: illegaalne kaubitsemine ja inimeste vedu kommertstulu saamiseks. Lastega kaubitsemine nende seksuaalse ärakasutamise eesmärgil on tõsine ja pidevalt kasvav probleem
12. otseselt ega kaudselt sisaldada tunnust, mis on üldtuntud kui teist isikut, kaupa või teenust muudest samalaadsetest eristav tunnus, kui teise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud; 13. sisaldada teise isiku, kauba või teenuse reklaami, kui sellise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud; 19. kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; 20. kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. 7) Halvustav reklaam – mis otseselt või kaudselt alavääristab, halvustab või diskrimineerib isikut või isikuid mingite asjaolude tõttu. §3 (4) Reklaam ei tohi: 9. otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust,
samalaadsetele kaupadele või sama liiki teenustele; 17) viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel; 18) eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna; 19) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; 20) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti 23. Mis on reklaam? Mis on eksitav reklaam, võrdlev reklaam, kõlvatu reklaam, halvustav reklaam ja varjatud reklaam? Millised piirangud kehtivad reklaami suhtes? reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba
· 11) esitada valeteavet; · 12) otseselt ega kaudselt sisaldada tunnust, mis on üldtuntud kui teist isikut, kaupa või teenust muudest samalaadsetest eristav tunnus, kui teise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud; · 13) eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna; · 14) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; · 15) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte":
annaabi.ee 
