paljud ei tea isegi sõna ,,loor" tähendust. Sama on ka, kui võrrelda tänapäeva kõnepruuki. Vanasti selliseid sõnu muidugi ei tuntud ja ma arvan et kui nende tähendust oleks saanud tolleaegsetele inimestele seletada, poleks nad ka raha eest olnud nõus selliseid sõnu oma kalleimale ütlema. Sest just noorte sõnad, nagu näiteks sõna ,,seksikas" ei ole ju tegelikult mitte mingisugune kompliment võrreldes nendega mida öeldi 1000 a. eKr. Nendele vaevalt oli oluline see ,,seksikus" Nemad leidsid sadakond muud asja mida ülistada. Esmapilgul ütleks, et mida aeg edasi, seda lühemaks ülistused lähevad. Aga muidugi on meil tänapäeval palju rohkem sõnu ja lauseid mida öelda oma kalleimale, mis tema südant soojendaksid
õhulisemaks, rõivaste hõrk sensuaalsus nõudis uut joont ja juuksed läksid pisut pikemaks ning rohkem lokki. Eesti naised olid eelkõige paktilise meelega kui lokid ei sobinud, ei pidanud ennast lokkimisega piinama, et üldise moejoonega kaasa käia. Kolmekümnendatel mõjutas filmimaailm moe- ja ilumaailma rohkem kui kunagi varem, muutes rõivad veelgi luksuslikumaks ja säravamaks. Kleidimoes kerkis esile diagonaallõige ning paljas selg nii saavutati seksikus, näitamata liiga sügavat dekolteed. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond. Ulmelist meeleolu süvendasid soengutesse kinnitatud briljant- või kristallehted. 1930ndatel peeti meikimist kohustuslikuks. Naised kasutasid ohtralt jumestusvahendeid, sest ilu oli tehtav ja mitte kaasasündinud. 1940-1950 Teise maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti. Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge
Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiizi, üleoleku jmt järele Eneseteostamise vajadused - tarvidus end arendada, olla loov, kasutada oma võimeid jmt Turunduse seisukohast on oluline märkida, et vajadusi saab jagada ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest tulenevalt võivad ka tarbija ostumotiivid olla kas ratsionaalsed (hind, töökindlus, toitvus jmt) või emotsionaalsed (ilu, köitvus, seksikus, maine jmt). Turunduses on väga oluline mõista vajadusi, mida mingi toode või teenus võiks rahuldada. 3. Ül Bostoni maatriksi kohta - millisesse sektorisse sobib ja miks (4P - toode, hind, koht turustus) Portfelli planeerimiseks kasutatakse turuosa kasvu ehk Bostoni maatriksit Turuosa kasv METSKASS Kiire TÄHT MURELAPS
teenuste füüsiline liikumine tootjalt tarbijale. Jaotuskanal võib olla lühike või pikk. Pika puhul kasutatakse mitmeid vahendajaid. Lühikese kanali puhul kasutatakse ühte vahendajat või ei kasutata üldse vahendajaid. 20. Kuidas mõjutavad vajadused ja motivatsioon tarbija ostukäitumist? Ratsionaalsed vajadused (hind, töökindlus, toitvus) Emotsionaalsed vajadused (ilu, köitvus, maine, seksikus) Freudi teooria järgi pärinevad motiivid alateadvusest, inimese käitumine kujuneb isiksuse 3 osa koostöös: Id – primitiivne osa, sümboliseerib kirge ja iha Ego – reaalse maailmaga kontaktis olev osa, sümboliseerib tervet mõistust ja ohjab Id-i poolt ärgitatud ihasid, saades reeglid superegolt Superego – arusaamine heas ja halvast, õigest ja väärast. Kaks alasüsteemi –
Peale Teist maailmasõda ta enam ei tegelenud disainimisega. Ta suri 1973. aastal, 83- aastaselt. 26 Kokkuvõte Esimene maailmasõda tõi muudatusi naiste mõttelaadis. Naised leidsid, et teinud meestega sama tööd, võivad nad ka kanda sarnaseid riideid. See leidis moes rakenduse 1920. aastate poisilikus stiilis. 1930. aastatel muutus naistemood taas naiselikumaks ning seksikus oli moes. Juuksed kasvatati pikemaks, kanti kõrgemaid kontsi ning kleidid olid lühemad. Areng toimus kuni Teise maailmasõjani, kui materjalidel olid ranged regulatsioonid peal ning naistel tuli taaskord meeste töid teha. Seega riietuti endiselt naiselikult, aga praktilisemalt. Uurimise all oleval perioodil toimus naiste ühiskonlikus positsioonis palju arenguid ja muudatusi. Seega oli neil ka julgust ennast rohkem demonstreerida. Mida tolerantsemaks
antakse hinnang tavaliselt toote funktsionaalsetele omadustele. Hinnatavateks suurusteks võivad olla ökonoomsus (aja, raha, energia jms. kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega. Neid on inimestel sageli raskem seletada kui ratsionaalseid motiive. Siin opereeritakse selliste motiividega nagu prestiizikus, teistest üleolek, ilu, armsus, seksikus jne. Kui toote hindamisel lähtub tarbija ratsionaalsetest motiividest, on oluline vastavat informatsiooni edastada läbi loogilise mõtlemisprotsessi, kasutades graafikuid, jooniseid, skeeme. Emotsionaalsete motiivide ülekaalu puhul on tulemus parem piltide, kujundite, sümbolite ja ka fantaasiast lähtuva pildi maalimisega. 41. Mida näitab ostuosalus? Ostuosalus (involvement) näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel
· Seotud koostöövalmidusega eri sugude vahel o Mehed on rohkem altid üksteis petma o Isahoole liikidel hindavad emased koostöövalmidust o Mutualism mehed omavahel mängides saavad vähem punkte kui naised omavahel o Mehed naistega mängides saavad enam punkte kui naised Praktiline töö 2010 · Hinnati näofotode järgi naiste nelja omadust: intelligentsus, meeldivus kaaslasena, moraalsus, atraktiivsus/seksikus · Hüpoteesid: o meest-naiste hinnangud erinevad omavahel mõningates aspektides o Erinevad omadused korreleeruvad omavahel · Pluss see pornograafilisuse aspekt
Ratsionaalsete ostumotiivide korral antakse hinnang tavaliselt toote funktsionaalsetele omadustele. Hinnatavateks suurusteks võivad olla ökonoomsus (aja, raha, energia jms. kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega. Neid on inimestel sageli raskem seletada kui ratsionaalseid motiive. Siin opereeritakse selliste motiividega nagu prestiižikus, teistest üleolek, ilu, armsus, seksikus jne. Kui toote hindamisel lähtub tarbija ratsionaalsetest motiividest, on oluline vastavat informatsiooni edastada läbi loogilise mõtlemisprotsessi, kasutades graafikuid, jooniseid, skeeme. Emotsionaalsete motiivide ülekaalu puhul on tulemus parem piltide, kujundite, sümbolite ja ka fantaasiast lähtuva pildi maalimisega. Tähelepanu Motiveeritud inimene on valmis tegutsema. Milliseks see kujuneb, sõltub keskkonnast tulevate ärritajate vastuvõtmisest
oluline seda hoida, siis töölisklassi naised pidid kogu aeg ,,Oma kohta" õigustama. Peavad kogu aeg vabandama, et oh ma ei ole jõudnud veel siin korralikku remonti teha või me pole saanud veel heaks kunstiks raha. (vrd Vebleni silmapaistev tarbimine) Lisaks sellele peavad naised töökohtades oma seksuaalset pilti hoidma. Adkins (1995) naised said töö läbi seksuaalsuse, kuid ei saanud seda hiljem vahetada välja parema palga vms vastu. St ei saanud maskeraadi vabalt kasutada, Seksikus pidi olema loomulik. See pidi olema töökohale omane, st mitte lähtuv individuaalsusest vaid positsioonist tootmisprotsessis (sekretär vms). Kokkuvõttes seksikus, elustiil, maitse vms omab naiseta jaoks palju vähemat tähtsust kui meeste jaoks, arvestades selle võimalust olla ümber vahetatud turumajanduse hüvedeks. Kokkuvõttes: kas naised on agendid või subjektid? Rachel Bowlby 1985 Just Looking -- Commerce and Femininity Naiste töö oli esialgu ostlemine
annaabi.ee 
