Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks 5. Aja sõltuvus keha liikumise kiirusest. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6. Milline suurus ERT-s ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valgusekiirus 7. Massi sõltuvus liikumise kiirusest. Keha mass sõltub liikumise kiirusest. 8. Massi ja energia ekvivalentsus. E = mc2 9. Mis on seisuenergia? Energia, mis vabaneb elementaarosakeste muundumisel seisumassita osakesteks. 10. Mis on omaaeg? Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. 11. Ekvivalentsus printsiip. Inertsi ja gravitatsiooni nähtused on loomult ühtsed, füüsikaliselt samaolemuslikud. 12. ÜRT põhivõrrand. Aegruumi omadused on määratud mateeria omadustega. 13. Mis on universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat 14. Mis on kosmoloogia? Maailmaõpetus, uurib universumit. 15
vend on noorem kui maal olnud vend. 11. pikkuse kontraktsioon – pikkuse lühenemine kiirusel 12. erirelatiivsus postulaat- pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 13. massi olenevus kiirusest- mida suurem on kiirus seda suuremaks muutub mass 14. seisumass – vastab seisuenerga 15. kineetiline mass – lisandunud mass mis kiirusega seisumassile juurde tuleb 16. seisuenergia- vastab seisumass 17. koguenergia – keha energia ja seisuenergia summat 18. aine energia jäävuse seadus ehk koguenergia jäävusseadus
Liikuva keha mass suureneb võrreldes seisvaga [gamma] korda. *Seisumass: keha mass intertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Liikuva keha mass on alati suurem. Näiteks miljoni voldiga kiirendatud elektron on umbes kolm korda suurema massiga kui paigalseisev. *Seisuenergia E0 on kehal ainuüksi tema olemasolu tõttu. Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise energia võrra suurem. *Koguenergia: (E) Keha energia ja seisuenergia summa. E=Ekin+E0 *Aine ja energia jäävuse seadus on üldine seadus.
liigub või mitte.Rel.teooria aga näitab et keha mass sõltub tema liikumiskiirusest.Mida kiiremini keha liigub, seda suurem on mass.Massimuutus on tingitud lisaenergiast.M ja E ekvivalentsuse seadus:energia ja mass ei eksisteeri kunagi eraldi.Iga massiga on seotud kindel hulk energiat ja igal energial on kindel mass. Järeldused: iga väikseim massi muutus toob kaasa suure energia muutuse.(kuuma triikraua mass suurem kui külmal). Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos- teisenemist. Seisuenergia - vastab seisumassile.Koguenergia - keha energia ja seisuenergia summa.Osake kiirusega c - osake seisumassiga 0.Aine ja energia jäävus - kui keha kineetiline energia kasvab,siis tema mass kasvab piiramatult,kuid kiirus läheneb c'le.
Erinevus on konstandis c2. E= m * c2 E keha koguenergia m keha mass c valguskiirus Seisuenergia seisva keha energia E0 = m0 * c2 m0 = 1kg = 10-3 kg E0= 10-3 * 9 * 1016= 9 * 1013 J Järeldused: 1) Keha mass võib muutuda 100%-liselt energiaks. Selline energia vabaneb tuumareaktsioonides. 2)Igasugune energia omab massi vastavalt valemile 3)Kui muutub keha energia, siis peab muutuma ka tema mass. Keha koguenergia all mõeldakse keha seisuenergia ja teiste energialiikide summat. Need energialiigid võivad üksteiseks muutuda. ÜLESANDED Kui suur on elektroni seisuenergia kui elektroni seisumass on m0= 9,11* 10-31 kg. Kiirendi annab prootonile energia E = 7 * 1010eV, mitu korda suureneb prootoni mass kui prootoni seisumass on mp= 1,67 * 10-27 kg. Punktid mis õpetaja tööks välja tõi Postulaadid, aja ja ruumi mõisted erinevused ja sarnasused, mis on aegruum, pikkuse kontraktsioon, aja dilatatsiooni tähendus, kiiruse
sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v 4. Millistest komponentidest koosneb keha koguenergia, milles igaüks neist avaldub. Keha energia ja seisuenergia summat nimetatakse koguenergiaks. (seisumassile vastab seisuenergia) 5. Millisest printsiibist tulenevalt tuletatakse aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemid. Kuidas see printsiip väljendub valemina Aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemis tuletatakse kinemaatilise teguri kaudu. Valem: t=l/c 6. Mis on võtmeks aja dilatasiooni nähtuse tekkimisel, kirjuta valem, selgita selle tähendust
Liikuv keha jääb alati väljast lootusetult maha, kui nad hakkavad liikuma. Miks see nii on ? Aine ja väli on põhimõtteliselt erinevad reaalsuse vormid. Milles see seisneb? Pikkuse ja aja mõisteid ei ole välja jaoks olemas. Relatiivsusteooria kõige tähtsam praktiline järeldus on: Massi ja energia samaväärsusseose põhimõte E= m x C2 Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m indeksiga null (m0) ning vastavat energiat nimetatakse seisuenergiaks. Seisuenergia on energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu. E ... = 50kg x (3 x 10 8 m/s) ruudus = kwh = 1000W x 3600m = 150 x 10 astmes16 J = 3 600 000 = 42 x 10 astmes10 kw x h Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise enrgia võrra suurem. Samaväärsusseose alusel on võimalik mingi osa seisumassist energiana ,,välja võtta" või siis muundada ainet väljaks ja vastupidi. Erirelatiivsusteooria formuleeris Albert Einstein aastal 1905 ja üldrelatiivsusteooria aastal 1916.
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ. TUUMAREAKTSIOONID Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutuvad ainete tuumad. Tuumareaktsioonid jagunevad kaheks: 1) Lagunemisreaktsioonid. Rasked tuumad lagunevad neutronite mõjul kildtuumadeks, toimub ahelreaktsioon. Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Sellised reaktsioonid toimuvad päikesel ja teistel tähtedel väga kõrgetel temperatuuridel (miljonite kraadide juures). Selle käigus ühinevad vesiniku aatomid heeliumi aatomiteks. Neid reaktsioone ei saa kasutada aatomielektrijaamades, sest need toimuvad nii kõrgetel temperat...
selleks vajalik pingutus Keha liikumisest tingitud võime muuta kineetiline Ek 1 dzaul 1J olukorda (teha tööd) energia Kehade omavahelisest asendist (vastastik- potentsiaalne Ep 1 dzaul 1J mõjudest) tingitud võime muuta olukorda energia Vaid keha või välja olemasolust tingitud seisuenergia Er 1 dzaul 1J võime muuta olukorda Olukorra muutumiseks tehtava pingutuse võimsus N 1 vatt 1W kiirus (ajaühikus tehtud töö)
Kiiruste liitmine u' ja w' kiirus O'-süsteemis u'' ja w'' kiirus O''-süsteemis v süsteemide omavaheline kiirus c valguse kiirus Sündmuste samaaegsus xP' ja xQ' kaks punkti O'-süsteemis t', tP' ja tQ' aeg O'-süsteemis tP'' ja tQ'' aeg O''-süsteemis v süsteemidevaheline kiirus c valguse kiirus Aegruum, sündmus ja intervall S intervall L ruumiline kaugus kahe punkti vahel t aeg kahe sündmuse vahel c valguse kiirus Massi olenevus kiirusest. Seisuenergia ja koguenergia. Neljas absoluutne jäävusseadus m mass (kogumass) kinemaatiline tegur m0 seisumass Ekin kineetiline energia mkin kineetiline mass k võrdetegur v kiirus(e suurus) c valguse kiirus E0 seisuenergia E energia Ekogu koguenergia Tuumaenergia m massidefekt Z prootonite arv tuumas N neutronite arv tuumas mp prootoni mass mn neutroni mass mtuum tuuma mass Eseose seoseenergia c valguse kiirus Eeri eriseoseenergia
footoniteks või teisteks osakesteks. On avastatud ka antiprooton ja antineutron. Mõnede neutraalsete osakeste, nt neutroni, footoni jt endi ja nende antiosakeste füüsikalised omadused on täiesti ühesugused. Selle loetakse neid üheks ja samaks osakeseks. ANTIAINE Aatomid, mille tuum koosneb antinuklonidest (antiprootonitest ja antineutronitest), elektronkate aga positronidest, moodustavad antiaine. 1971 saadi endises NSVL antiheelium. Antiaine ja vastava aine annihileerumisel muundub seisuenergia (energia, mis keha omab paigalseistes) tekkinud osakeste kineetiliseks energiaks. Seisuenergia on kõige grandioossem ja kontsentreeritum energia universumis. Seoseenergia vabaneb ainult annihilatsioonil, tähenab antiaine on kõige täiuslikum energiaallikas. Siiani seda energiat ei osata saada ega kasutada. NEUTRONI LAGUNEMINE. NEUTROONI AVASTAMINE Beeta lagunemisel lendab tuumast välja elektron, kuid neid seal ju pole, sest tuum on positiivne, aga elektronil on negatiivne laeng
vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk
Kordamisküsimused 1. Mõisted Relatiivsusteooria - Albert Einsteini poolt loodud ajalisi ja ruumilisi suhteid käsitlev füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria; koosneb eri- ja üldrelatiivsusteooriast Üldrelatiivsusteooria relatiivsusteooria üks osa, mis käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu (gravitatsiooni) seoseid Kvantmehaanika - füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid; tänapäeva füüsika üks alussambaid ja aluseks mitmetele füüsikaharudele; kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste süsteemide omadusi Spekter - Mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogum ja nende väärtuste jaotus paljudest sellistest objektidest koosnevas süsteemis Tsooniteooria - teooria, mille kohaselt võivad aatomi (molekuli, k...
Füüsik a KT kordamisküsimused 1. MÕISTED Aegruum- Punkti liikumise kirjeldamiseks on kasutatud nii aega, kui ruumi. On 4-mõõtmeline ning koordinaatideks on üks aja- ja kolm ruumikoordinaati. Ajadilatatsioon- Aeg liigub paigalseisja jaoks. EHK aja liikumine/aeglustumine valguse kiirusel liikuvas süsteemis paigalseisja/vaatleja jaoks. Pikkuste kontraktsioon- Pikkuste mõõtmete vähenemine liikuvas sihis, kui objekt liigub valguse kiirusel. Seisuenergia- Footoni seismajäämisel/peatumisel läheb ta mass üle seisuenergiaks. Mass ja energia võivad teineteiseks muutuda. Kineetiline mass- Seda omab liikuv keha, ehk liikuva keha mass suureneb seisvaga korda. Seoseenergia- Energia, mida tuleb rakendada, et osakest tuumast võimalikult kaugele välja viia. Poolestusaeg- Aeg, mille jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest. Ahelreaktsioon- Iga järgneva neutroni lagunemine kaheks ja neutronite tõttu tekib lõpuks ka plahvatus. ( Termotuumare...
Mass, kõige mõstatuslikum füüsikaline suurus Kehad ja nende massid ümbritsevad meid igalpool. Igapäevaselt elades, objekte vaadates ja neid puutudes, ei mõtle ma nende üle põhjalikumalt järele. Füüsika tunnis selgus aga, et mass polegi nii lihne, kui esmapilgul paistab. Mass, kui füüsikaline suurus pole üldsegi mitte nii enesestmõistetav, objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. ...
Kool Universumi varane evolutsioon Referaat Koostaja: Klass: Koht 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus................................................................................. 3 2. Kosmoloogia............................................................................... 4 3. Paisuv Universum.................................................................... 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp............................................
Pikkuse relatiivsus- liikudes suure kiirusega, pikkus väheneb 260. Mis on inertsiaalsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni esimene seadus [kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt] 261. Mis on seisumass? m m = m0 m0 = 262. Mis on relativistlik mass? Massi relatiivsus- liikudes suure kiirusega, mass suureneb 263. Mis on seisuenergia? Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0 = m0c 2 Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele E m= 2 c 264. Mis on relativistlik koguenergia?
1 c2 Kogu relativistlik energia mc 2 E kin m0 c 2 2 v 1 c2 Kineetiline energia , m0c2 on seisuenergia (keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia). 27.Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas on selline gaas, mille osakesed on punktmassid ning mille vahel vastastikmõju puudu. Ideaalgaasi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), R-universaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, T-gaasi temperatuur (K) 3 kT 2 kulgliikumise energia 28
√ √ 27. Relativistlik energia. (kineetiline energia) valemid 2 Kogu relativistlik energia E mc v2 1 2 c Kineetiline energia Ekin mc 2 mc 2 , mc on seisuenergia. 2 2 v 1 c2 28. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. p,kulgliikumise energia, Ideaalgaasi ehk ka Clayperon-Mendelejevi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), R-universaalne gaasikonstant
Pikkuse kontraktsioon on marsruudi lühenemine kiiruse kasvamise alusel. 9. Kiiruste liitumise valem relativistlikus mehaanikas. Sest klassikalise valemi u' = u + v järgi tekiks kiiremad kiirused kui kõige kiirem kiirus valguse kiirus. 10. Relatiivsusteooria postulaat. Pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 11. Kuidas oleneb mass kiirusest? Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise liikumisega. 12. Aine ja energia jäävus seadus. Keha energia ja seisuenergia summa vastastikuse muundumise võimalus. 13. Kirjelda tuuma ehitust. Prooton. Neutron. Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma mõõtmed on ligi 100 000 korda väiksemad kui aatomil. Tihedus on tuumal väga suur. Prooton on tuuma tähtsaim osake, sest nende arv määrab keemilise elemendi. Prootoni mass on ligi 2000 korda suurem kui elektronil, elektrilaeng on võrdne kuid vastasmärgiline. Prootoni laeng on positiivne
muutumise aega ja seega vähendada mõjuvat jõudu. 5.5. Energiamuundumised Nagu väidab termodünaamika esimene printsiip ja näitab kogemus ei teki energiat ega ka kao. See muutub ühest liigist teise. Tähtsamad energialiigid on järgmised: mehaaniline (potentsiaalne, kineetiline, elastsus-, heli-), soojus-, keemiline, elektromagnetiline (elektrivälja-, magnetvälja-, elektrivoolu-, kiirgus-), gravitatsiooni-, tuuma- ja seisuenergia. Erinevad energialiigid võivad üksteiseks üle minna. Nende üleminekute korral kehtib üks seaduspärasus: igal muutusel muutub mingi osa energiast soojusenergiaks, aga soojusenergia ei muutu iseenesest teisteks energialiikideks. Seepärast tekkis idee ka maailma soojussurmast. Igas protsessis muutub osa energiast soojusenergiaks (vastavalt termodünaamika II printsiibile).See levib ruumis ühtlaselt laiali ja selle tulemusena ühtlustub temperatuur. Maailm jõuab termodünaamilisse
on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. 4 Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust muuta olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Objekti seisuenergia Er on tingitud üksnes objekti olemasolust. Aine ja väli on neis sisalduva energia ulatuses teineteiseks muundatavad. Potentsiaalse energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi potentsiaalse energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse.
Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust muuta olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Keha seisuenergia Er (ingl k. rest paigalseis) on tingitud üksnes keha olemasolust. Aine ja väli on neis sisalduva energia ulatuses teineteiseks muundatavad. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse.
Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust muuta olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Keha seisuenergia Er (ingl k. rest paigalseis) on tingitud üksnes keha olemasolust. Aine ja väli on neis sisalduva energia ulatuses teineteiseks muundatavad. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse.
• Mass ja energia on samaväärsed ehk võõrsõnaga väljendudes – ekvivalentsed. • Kui keha on vaatleja suhtes paigal, siis esineb samaväärsusseoses keha seisumass m 0 ja vastavat puhast olemasolu-energiat nimetatakse keha seisuenergiaks Er. Tähistusviis tuleneb ingliskeelsest sõnast rest – paigalseis. • Kui me uurime mitterelativistlikult ehk absoluutkiirusest palju väiksema kiirusega liikuvat keha, siis võime keha koguenergia esitada kas seisuenergia Er, kineetilise energia EK ja potentsiaalse energia Ep summana või siis väljendada kõiki energiaid korraga läbi keha massi, mis on kineetilise ja potentsiaalse energia olemasolu tõttu suurem seisumassist. Kui tegemist on näiteks raskusjõu potentsiaalse energiaga, siis konkreetselt • Aine osalisel muutmisel väljaks vabanevat energiat nimetatakse tuumaenergiaks. Kokkuvõte • Absoluutkiiruse printsiip- Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses
61 Kui aga vaba keha kiirused on valguse kiirusest vaakumis palju väiksemad, siis ligikaudselt on nii Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi Järgmist seost kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). On teada seda, et kõik energiad ,,taanduvad" potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ? Kõik kehad eksisteerivad peale hyperuumi ka tavaruumis, kus on olemas aeg ja ruum
Kui aga vaba keha kiirused on valguse kiirusest vaakumis palju väiksemad, siis ligikaudselt on nii Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi: Järgmist seost 70 kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). Keha koguenergia ja seisuenergia avaldises ei võeta arvesse keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud valise välja olemasolust. Ei arvestata keha potentsiaalse energia muutumist välises jõuväljas.
Vaba keha kiirendamiseks sooritatud töö ehk kineetiline energia on avaldatav järgmiselt: Kui aga vaba keha kiirused on valguse kiirusest vaakumis palju väiksemad, siis ligikaudselt on nii Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi: Järgmist seost kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). On teada seda, et kõik energiad ,,taanduvad" potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ? Kõik kehad eksisteerivad peale hyperuumi ka tavaruumis, kus on olemas aeg ja ruum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
