Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsornobõli katastroof. Pärast katastroofi allesjäänud kolm reaktorit seisati, sest kogu jaam oli tugevasti saastunud ja inimestel oli ohtlik seal töötada. Piirkonnas tekkinud energiapuuduse tõttu aga reaktorid peagi puhastati ja taaskäivitati. Plahvatanud 4. reaktori ümber ehitati betoonist sarkofaag. 5. ja 6. energiaploki ehitus peatati. 1991. aasta oktoobris toimus jaama 2. energiaploki masinasaalis tulekahju, milles hävis osaliselt saali katus ja sai tugevalt kannatada üks kahest turbogeneraatorist. Reaktor seisati, radioaktiivset ainet välja ei pääsenud
aastat, ligi 100 siseministeeriumi valvemeeskonna teenistujat ja paarkümmend eraisikut tavapersonalina, lisaks koerad. Vangilaagri juurde kuulusid 3 kasarmut vangidele, söökla- klubi (praegune õmblusvabrik Segers Eesti OÜ), koolimaja (Ehitajate 5), haigla (praegune polikliinik), valvemeeskonna kasarmu ja söökla (praegune Mäe 31) ja paljud muud rajatised. Vangide ehitatud on ka Kalda ja Kasemäe tänavate kahekordsed kivimajad. Kunda uued elamud ehitati Korismäele. Kolmas tehas seisati lõplikult 1965. aastal. Neljanda tehase seadmed tarniti Ida-Saksamaa firmalt VEB Zementanlagenbau Dessau. Tehase esimene ja teine ehitusetapp lõppes 1962., kolmas 1964. ja viimane 1974. aastal, mil tehas töötas nelja pöördahjuga (4 × 150 meetrit). 1963. aastal oli tootmisega seotud 1700 töötajat, sealhulgas need, kes töötasid karjäärides ja kolmandas tehases ning tootsid eterniiti. 1980. aastate keskel oli selge, et tehast tuleb põhjalikult uuendada. NSV Liidu Ministrite
Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumistelt. Noorte salaorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Neid iseloomustasid range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eesti Rahvuslaste Liit. Demokraatlikud liikumised. Kujunes dissidentide liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu
või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945. a 3700; 1985. a 23 500). Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist,
Vana koor lammutati, polügonaalse lõpmikuga kolmelööviline kooriruum ehitati vana pikihoone laiune ja selle ümber kujundati Tallinnas täiesti uudne ümbriskäik. Kesklöövi kõrgseinad ja võlvid lauti tunduvalt kõrgemaks. Tornialune võlvik ühendadi kaarava abil pikihoonega, muutes torni kesklöövi nagu pikenduseks Koori põhjaküljel uus käärkamber Kitsamad aknad tehti laiemaks ja kõrgemaks, välisseinte äärde laoti tugipiilarid. Torni kõrgendamine seisati 1423. ~1450 Barbara kabel laiendatakse neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks 1486 1493 Püha Matteuse (Püha Antoniuse) kabeli laiendamine neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks 16. saj: 1510-1515 kõrgendati torni, see sai nelja nurgatornikesega telkkiivri 17. saj: 1651 püstitati Püha Jüri kabeli idaseina vastu tilluke Roseni hauakabel. 1671-1673 lammutati Püha Jüri kabeli läänevõlvik, G.A. Clodt ehitas sinna endale
,,Carpathia" reisijad ärkasid tugeva kohvi lõhna, masinate kiirema töötamise ja külma pärast üles. Midagi pidi olema juhtunud. Töö ,,Carpathial" käis igal sekundil. Iga nurgake pandi ,,Titanicult" pääsenud reisijatele valmis. Neile pandi valmis kuum puljong, tee, kohv ja brändi. Laev sõitis mööda jäist Atlandi ookeani edasi lootes leida ,,Titanicut" veel tervena. Sütt loobiti ahjudesse veel kiiremini. Alles kell neli öösel seisati mootorid. Oldi jõutud ,,Titanicu" uppumispaika, kuid ,,Titanicust" endast polnud jälgegi. Peaaegu kohe suundus esimene päästepaat Carpathia juurde. Pääsenuilt küsiti kohe: ,,Kus on ,,Titanic?". ,,Uppunud," vastati neile. Ridamisi hakkasid saabuma ka teised laevad. ,,Titanicult" pääsenud olid pääsemisest väga õnnelikud või siis üleelatust kurvad. Viimane päästepaat saabus ,,Carpathia" juurde alles 9 tundi peale ,,Titanicu" uppumist. ,,Carpathia" reelingud
Kogu olukorda koordineeris Moskva vastavad keskametkonnad. Märtsiküüditamise käigus saadeti Eestist Siberisse 20722 inimest. Enamus nendest olid naised ja lapsed. Märtsiküüditamine oli suunatud maaelanikkonna vastu, et neid sundida ,,vabatahtlikult" kolhoosidesse ühinema. Enim kannatasid küüditamise tõttu Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. J. Stalini surma järel hakati vägivalda osaliselt heastama. Senine vägivallamasin seisati ja hakati arreteerituid õigeks mõistma ja vabastama vanglatest. 1959. aastaks pöördus eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Kuid see ei tähendanud seda, et inimesed oleksid tagasi saanud oma vara või neid oleks lastud tagasi oma kodukohta. Nõukogude võimule osutasid vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel üsnagi ulatuslik.
Uus kurss ei piirdunud vaid välispoliitikaga. Muutused sisepoliitikas ja majanduses. Majanduses võeti sõjatööstuse arendamises gaasi maha ja hakati keskenduma kodanike igapäevavajadustele. Kogu tootmine oli kahes grupis: A – sõjagrupp, B – tarbekaupade tootmine; eelisarendama hakati B-gruppi. Koostati uus riigieelarvestrateegia, mis nägi ette rõhuasetuste muutusi. Sisepoliitikas seisati repressiivpoliitika ja selle teostamise põhimõtted: julgeolekuorganitele saadeti kiri, mis keelas piinamise ülekuulamistel; GULAGist lasti märtsiamnestiaga suur osa karistusaluseid vabaks (üle 1,2 mln – peaaegu ½ GULAGi süsteemist, Eestisse ca 10 000 inimest tagasi). Uus poliitika rahvusliiduvabariikide suhtes. Peamiseks initsiaatoriks Beria – „uus rahvuspoliitika“. NLKP KK Presiidumi „rahvuspoliitika“ otsused
olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud naasta oma kodukohta. xviii. Noorte salaorganisatsioonid Relvastatud vastupanu kõrval oli näha põrandaalused noorteorganisatsioonid, mille liikmed olid enamasti üliõpilased ja keskkooliõpilased.. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel ulatuslik. 9 aasta
Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud naasta oma kodukohta. 1954 aastal moodustati riikliku julgeoleku komitee (KGB). Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. KGB kõrval tegutsema jäänud siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB ülesanded olid mitmepalgelised
Oli väga õige käik, sest 50ndate algus on põllumajanduse osas Baltikumis kõige hullem periood- lauskollektiviseerimise järgne madalseis. Berial olid ka plaanid hakata juurutama veelgi jõulisemalt rahvuslikku eripära erinevates liiduvabariikides, üheks vahendiks pidi olema see, et kõik liiduvabariigid pidid saama endale rahvuslikud autasud. Eesti otsus jäi ametlikult vastu võtmata, otsuseprojekt on Moskva arhiivis, oli ilusti ette valmistatud. 26.juuni arreteeriti Kremlis Beria, seisati ka uus kurss ja uus rahvuspoliitika, mistõttu enam ei tulnud kõne alla ka Eesti ja Moldaavia otsuse vastu võtmine. Tegelikult juuli alguses ametlikult NLKP KK Presiidium tühistas ka Leedu, Lääne-Ukraina, Läti ja Valgevene otsused kui väärad, mis pidavat külvama segadust liiduvabariikiides. Hoolimata sellest, et otsust vastu ei võetud, suuresti ka Eestis käivitus juba protsess- siseministeeriumis toimus täielik
annaabi.ee 
