keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine. 68. aastal korraldati Tartus üliõpilaste protestiaktsioon. Seisakuaeg Seisakuaja poliitilised pinged tõusid Eestis haripunkti 70. aastate lõpul, kui kommunistliku partei uueks juhiks sai Karl Vaino ja algas veneastamiskampaania. 70. aastate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused ja seejärel kirjutasid 40 Eesti kultuuritegelast ühise kirja, milles avaldasid muret ühiskondlike probleemide pärast. 70.aastatel oli süvenenud poliitiline pessimism ja inimesed kapseldusid eraellu
· Luulekassetid ilmusid aastatel 62-68 · 60. Lõpul katkestati kassettide avaldamine · Uued autorid närvitrüki põlvkond Isotamm, Liiv, Sang, Üdi · Uueilmelised autorid LUULE ÜLDILME · Vabavärsipoleemika · Luule kõneles igapäevastest inimlikest nähtustest · Hiljem segunes luulesse traagikat, kurbust · Luulet mõjutas inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism SEISAKUAJA LUULE. JÄTKAJAD. · Rohkem võimalusi · Jätkus sõjaeelse põlvkonna tegevus · Luuleelu keskpunktis kessetiautorid · Luules palju eksperimentaalsust · Mõjutas ökoloogiline mõtteviis · Eelistati kindlat vormi · Uued autorid: Ene Mihkelson, Doris Kareva, Mari Vallisoo
Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduse jõul muuta. 3
Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis,vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950 a toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsioonireziimile
põlvkonnast sai noorte lemmikuks Mati ____________, kes kirjutas romaani „Hüvasti, kollane kass“ 18aastaselt. ________________________ proosa olulisemad esindajad nt Jaan ______________ ja Mats Traat. 1980ndatel sai lugejate lemmikuks __________kirjanduse esindajana _________________ Kaugver. Noortest autoritest äratas tähelepanu veel Mihkel ___________, kelle iroonilise proosa keskmes on intellektuaalid (nt ______________kriitiline romaan „Hiired tuules“). Seisakuaja lõpu üks silmapaistvamaid teoseid on Viivi Luige romaan „__________________ rahukevad“ (1985), mis hoolimata tsensuurist kujutab stalinismiajastut ausalt _____________ silmade kaudu. Eesti nüüdisproosa 1980. aastate _________ poolel alguse saanud ühiskondlikud muutused vabastasid eesti proosakirjanikud ettekirjutustest, millest ja kuidas kirjutada. Omette tähelepanuobjektiks sai proosateose ___________ kui kirjanduse loomise vahend
Maisikasvatus. käsumajandus. eelisarendus Poliitika Totalitaarne. Vägivaldne Beria lasi pehmendada Vägivallapoliitika Stagnatsioon. Kontrolli poliitika. Repressiivse aja senist pehmendamine ja H. karmistamine ühiskond. jätkumine. Sõjapoliitika vägivallapoliitikat ning tühistas osaliselt piiranguid Seisakuaja kujunemine. vabastada üle miljoni ühiskonnaelu erinevates karistusaluse valdkondades. Sulaaeg. vangilaagrites. Stalini kuritegude kritiseerimine. VASTUPANU REzIIMILE
1957. aastal püüdsid sulaaja poliitikaga rahulolematud teda võimult kõrvaldada, kuid edutult. 1958. aastal sai Hrustsov MinistriteNõukogu esimeheks, koondades sellega kogu võimu enda kätte. Hrustsov lootis, et 1950. aastate majandustõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse, kuid juba 1960. aastatel oli näha, et need lootused on aluselisetud. Samal ajal süvenes partei juhtkonnas rahulolematus ta valitsemisega ning 1964. aastal kõrvaldati Hrustsov võimult vandenõu tulemusel. Seisakuaja kujunemine Hrustsovi järglaseks sai parteijuhi kohal Leonid Breznev. Uus juhtkond tegi mitmeid uuendusi ning muudatusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. 1970. aastatel ilmnes järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi suutmatus normaalselt toimida. Majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisaks ehk stagnatsioon. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas
Majanduslik tõus 50ndatel Sulaaeg Maisikasvatus Stagnatsioon Jätkub käsumajandusPoliitikaTotalitaarne Vägivaldne poliitika Repressiivse aja jätkumine SõjapoliitikaBeria lasi pehmendada senist vägivallapoliitikat ning vabastada üle miljoni karistusaluse vangilaagritesVägivallapoliitika pehmendamine ja H tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades Sulaaeg Stalini kuritegude kritiseerimineStagnatsioon Kontrolli karmistamine ühiskond Seisakuaja kujunemine VASTUPANU REIIMILE Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma 1960 aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnast vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu Nii koostati ja hakati levitama
edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 1970. aastate alguseks ei olnud I. Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Süveneva seisakuaja tingimustes ei rahuldanud Käbin enam Moskvat ning 1978. aastal vahetatigi Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond: I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Käbin paigutati peale seda Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale. Pärast tema pensionileminekut nimetati samale kohale Käbini soosik Arnold Rüütel. 2 MAJANDUS Ivan Johannes Käbini hea läbisaamine 1953
päevaprobleeme. Igasugusest võimu- ja vaimuküsimustest avalikust käsitlemisest prooviti hoiduda. Selle komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks oli 1967-1968 ning keskuseks Tartu Ülikool. 7 xiv. Ivan Käbini langus ja venestamise algus Ivan Käbini võimupositsioonid ei olnud enam 1970. aastate alguseks enam kindlad. Süveneva seisakuaja tingimustest ei rahuldanud Käbin enam Moskvat. Vaino Väljase tõusu suhtusid liiduvabariigi võimuladviku venemeelsed tõrjuvalt, pidades teda kohati natsionalistiks. Moskva süüdistas juhtkonda kasvava natsionalismi mahistamises. 1978. aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond: Käbini asemele sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks isikuks ohjeldama tõusvat natsionalismi. Paleepööre tähendas otseses mõttes muutust sisepoliitilises elus
1966 Poliitbüroo ja peasekretäri ametikoha taastamine, NLKP KK Presiidiumi asemel tuli tagasi Poliitbüroo ja I sekretäri asemel sai parteijuhi nimeks peasekretär. Täitevvõim- valitsusjuhid 1964-1980 Aleksei Kossõgin- suuri pol ambitsioone polnud, isiklikult Kremli võimumängudes kaasa ei löönud, tal oli korralik majandusmehe renomee. Tal oli ka oma selge idee reformide läbi viimiseks majanduse vallas, oli edumeelne oma vaadetelt. 1980-1985 Nikolai Tihhonov- oli ka üks seisakuaja sümboleid. Seadusandlik võim 1964-1965 Anastass Mikojan- oli pikaajalise karjääriga võimur, juba Lenini ajast rivis, 1965 tuli ka temal suure võimu juurest taanduda. Suutis edukalt erinevate režiimimuutustega muganduda. 1965-1977 Nikolai Podgornõi- 1977-1982 Leonid Brežnev- võttis enda õlule ka seadusandliku võimu juhtimise 2.Poliitilise režiimi konserveerumine Riigivalitsemise tsentraliseerimine ja bürokratiseerimine- Brežnev oli seda meelt, et
annaabi.ee 
