on vabalt kättesaadavad kõigile (keskkonnaseisundist üldsuse teavitamise ja avalikustamise nõude alusel, mis on kirjas rahvusvahelistes ja riiklikes õigusaktides). Samuti muutub seirearuandluse edastamine lihtsamaks ja paremini kättesaadavaks keskkonnaseiret seadusega ettenähtud korras teostavale kohalikule omavalitsusele ja erafirmadele [1, 3]. EL-i direktiividest lähtuvalt tuleb Eesti keskkonnaregistris olevad seireandmed teha lihtsamalt kättesaadavaks huvigruppidele (sh. keskkonnateenistused, ametnikud, üliõpilased jt. huvilised) ühtse süsteemi kaudu. Praegu on näiteks EL-i abiprogrammide toel Eestis moodustatud Natura 2000 looduskaitsealade võrgustik ja õhukvaliteedi seiresüsteem, mis võimaldab anda paremat ülevaadet keskkonnaseisundist ja teavitada sellest ka avalikkust [2]. Kasutatud allikad: 1. http://www.keskkonnainfo.ee/ (21.01.07) 2. http://www.eelis.ee (22.01.07) 3
Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks Ettevõtja teeb keskkonnaseiret omal kulul iseenda tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid. Jäätmete sorteerimine, kokkukorjamine, sorteerimine ja pressimine tekkekohal. Erijäätmed- jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid
Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks Ettevõtja teeb keskkonnaseiret omal kulul iseenda tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid. Jäätmete sorteerimine, kokkukorjamine, sorteerimine ja pressimine tekkekohal. Erijäätmed- jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid
kuidas nad keskkonnaprobleeme tutvustavad ja õpilaste jätkusuutliku arengu alaseid oskusi ning hoiakuid kujundavad. Peaksime sisulisemalt ja eesmärgipärasemalt läbi mõtlema, kuidas edasi minna. Üks õpetaja suudab palju ära teha. Lisaks väärtushinnangutele peame lähtuma teaduslikest seisukohtadest. Loodusteadusliku kirjaoskuse peaks kujundama kool. Keskkonnainfo asja- ja ajakohastamine on samuti oluline, sest keskkond muutub pidevalt, tulevad uued teadmised ja seireandmed. Haridusel on oluline roll ühiskonna arengus (Veisson & Kuurme, 2014). Lisaks hariduse eesmärkidele peaksime läbi mõtlema, millist inimest tahame kasvatada. Hariduse kaudu kujunevad ühiskonna liikmetest eneseteadlikud ja õpivõimelised isiksused, aktiivsed subjektid, kes tahavad ja oskavad oma unistusi ellu viia, rakendades kõiki oma võimeid ja andeid. Haridus aitab inimesel kujundada oma identiteeti ja tõsta oma elukvaliteeti, väärikalt
taimestikust, loomastikust ja linnustikust. Käsitletud on inimtegevuse mõju soodele, soode kaitsmise vajadust ja selleks kasutatavaid erinevaid seireprogramme. Seireprogrammide läbiviimise tulemusena valmivad seireandmestikud, mis on Arhusi konventsiooni kohaselt avalikud juba aastaid, võimaldavad keskkonnamõjude hindamist uute rajatiste planeerimisel, samuti laialdasemat kasutamist keskkonnauuringutes. Seireandmed on kättesaadavad programmi kodulehel http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/. Samuti antakse trükis välja aastaraamatut "Eesti keskkonnaseire". Keskkonnateabe mõistetavust tõstab lähiaegadel kindlasti ka keskkonnaindikaatorite süsteem, mis jagab keskkonnaseisundi laias laastus heaks, rahuldavaks ja halvaks. Siis on juba hoopis lihtsam järgmisel aastal vaadata, mis ja millises suunas on muutunud. (Roose, 2005: 3) 11 Kasutatud kirjandus
Pülme järves on viimaste aastatega jõevähi arvukus langenud. Põhjuseks arvatavasti ameerika naaritsa tegevus. 2001. aastal lapihaigeid vähke seirepüükide käigus ei leitud. Seega vähipopulatsiooni hõrenedes on kadumas ka lapihaigus. Ärma jõel, Luguse jõel, Paadrema jõel ning Tänavjärvel esineb salapüügi surve vähiasurkonnale, mistõttu on toimunud vähi arvukuse langus. Paadrema jõest ei leitud vähkidele ohtlikke parasiite ega haigusi. 2002. a.kokkuvõte 2002. aasta seireandmed näitavad vähi arvukuse languse tendentsi (v.a Karujärves), mis on tingitud suurest püügikoormusest, röövpüügist ja 2002. aasta põuasest suvest tulenenud madalast veetasemest vähiveekogudes. Karujärves on vähkide elutingimused soodsad ning siinne vähiasurkond on vaatamata röövpüügile stabiilne. Paadrema jõel püütud vähkide väike keskmine pikkus ja kaal viitavad ülepüügile. Luguse jõel suurt salapüügi koormust iseloomustab vähkide keskmise mõõdu väike näitaja
Aasta 2009 2009 2010 Isendite arv 12460 22610 3285 4.2.Suurkiskjate seire tulemused Suurkiskjate arvukuse väljendamisel ei kasutata populatsiooni üldarvukust, vaid erinevate sama-aastaste poegadega pesakondade hulka. Ilvese ja karu puhul vaadeldakse seda miinimum arvuna, kuna mõned pesakonnad võisid vaatluse alt välja jääda ning lähestikku asetsevad pesakonnad võidi üheks lugeda. Hundi puhul näitavad seireandmed pigem tõenäolist pesakondade arvu, kuna huntidel on suurem individuaalterritoorium ning tänu sellele on erinevate pesakondade territooriume kergem eristada (Kübarsepp ja Männil 2010). Suurkiskjate pesakondade arvu muutused vahemikus 2004-2010 on välja toodud joonisel 1. Seire tulemused näitasid, et hundi ja karu arvukus on stabiilne ning ilvese arvukus on langemas. Kuigi hundi arvukus on stabiilne, on nende arvukus veidi vähenenud peamiselt
metsakorralduse andmetest. Sobivate biotoopide asustuse hindamiseks valitakse lendoravate teadaolevate leiukohtade lähiümbruses asuvad metsaosad. Lisaks sellele valitakse seirealasid ka raiekavadesse planeeritud metsaeraldistel. 2014. aastal läbi viidud seire tulemused: 19 Eesti lendorava populatsiooni seisund on kiirelt halvenev. Seireandmed ja uuringud näitavad asustatud leiukohtade arvu langust. Alutaguse piirkond on jäänud Eesti asurkonna viimaseks levikualaks. Viimastel aastatel on püsivaatlusaladest lendoravate arvukus olnud enam-vähem stabiilne vaid Tudulinna vaatlusaladel. Teistel püsivaatlusaladel on arvukus viimastel aastatel olnud madalseisus või need on olnud lendoravate poolt sootuks asustamata. Keskkonnastrateegias on püstitatud eesmärk, et Eestis peaks olema vähemalt 60 lendorava
metsakorralduse andmetest. Sobivate biotoopide asustuse hindamiseks valitakse lendoravate teadaolevate leiukohtade lähiümbruses asuvad metsaosad. Lisaks sellele valitakse seirealasid ka raiekavadesse planeeritud metsaeraldistel. 2014. aastal läbi viidud seire tulemused: 19 Eesti lendorava populatsiooni seisund on kiirelt halvenev. Seireandmed ja uuringud näitavad asustatud leiukohtade arvu langust. Alutaguse piirkond on jäänud Eesti asurkonna viimaseks levikualaks. Viimastel aastatel on püsivaatlusaladest lendoravate arvukus olnud enam-vähem stabiilne vaid Tudulinna vaatlusaladel. Teistel püsivaatlusaladel on arvukus viimastel aastatel olnud madalseisus või need on olnud lendoravate poolt sootuks asustamata. Keskkonnastrateegias on püstitatud eesmärk, et Eestis peaks olema vähemalt 60 lendorava
Märgatav on kontsentratsioonide vähenemise tendents nii aasta keskmiste kontsentratsioonide kui ka 1-tunni keskmiste osas. Eriti madalad on aasta keskmised kontsentratsioonid olnud 2002–2003 aastatel Kohtla- Järvel (8,7–13 μg/ ) ja 2003–2004 aastatel Narvas (7,7–16,7 μg/ ). Kuna Narva ja Kohtla-Järve mõõtepunktid asuvad linna territooriumil liiklusmagistraalide lähedal, kujutavad seireandmed endast summaarset saastetaset põhjustatuna nii tööstuslikest saasteallikatest kui ka linnatranspordist (Liblik, Maalma 2005: 183). 12 1.2. Õhusaaste sõltuvus meteoroloogiast Kuigi saasteainete kontsentratsioonid atmosfääris on suurelt osalt määratud saasteallikate heitkogustega, mängib ka meteoroloogia tähtsat rolli. Meteoroloogia on teadus, mis uurib
jõustamismeetmete) rakendamisel. Jaguneb: 1) riiklik (kkministeerium teostab kkministri määratud programmi alusel) 2) KOV kkseire (temale seadusega pandud ül täitmiseks või oma töö korraldamiseks vast progr alusel) 3) kkloaga ettevõtja kkseire (oma kulul tema tegevuse või sellega kk suunatavate heitmete mõjupiirkonnas omal soovil [riskivastutus] või kkloaga määratud mahus ja korras). Kkseire andmeid hoitakse kkregistris. Kui seireandmed näitavad tekkivat ohtu kkle, on kkseire allprogrammi vastutav täitja kohust sellest viivitamata teatama kkinspektsioonile ning ohustatud ala asukoha KOVile ja maakonna kkteenistusele, pinna ja põhjavee ning õhu ja mulla saastamise korral ka kohalikule tervisekaitsetalitusele. Õiguslik mõju: kvaliteedinormatiivid, EL dir elluviimine, kkalased õigused, õigus teabele, lubade tingimuste muutumine, normatiivide muutumine kaitstuse kõrge tase.
vahelist suhet. Külastajate käitumismustreid tundes on tunduvalt hõlpsam kaitsealuseid objekte jätkusuutlikult majandada. Kvaliteetsetest kaitsealade külastatavuse andmetest on üleüldine puudus, lisaks sellele on külastajate mõjusid seiravate kaitsealade arv väga madal. Külastajaloenduse andmed koos koormustaluvuse uuringutega võimaldavad valida kõige sobivamad võtted alade majandamiseks ja külastuse koordineerimiseks. Seireandmed võivad olla mitmesugused, näiteks külastajate arv, karakteristika, tegevused, eelistused, ootused jne. Külastuskoormuse hindamine on oluline 1) finantsvahendite ning ressursikasutuse planeerimisel, 2) sanitaartingimuste ja tuleohutuse tagamiseks, 3) rajatiste, külastajatele pakutavate teenuste ja tööjõu vajaduse hindamisel, 4) näitajate tõlgendamisel, haridusliku materjali koostamisel, 5) üldisel planeerimisel, turundusel, 6) külastatavuse majandusliku- ja
annaabi.ee 
