Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3. Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid.........................................................5 4.Tulemused................................................................................................................................7 4.1.Ulukiseire tulemused..................................................................................
...........................................................................4 3. Metoodika............................................................................................................................... 5 3.1 Seireprogrammi eesmärk.................................................................................................. 5 3.2 Seiretööde metoodika........................................................................................................5 3.3 Seirealad............................................................................................................................6 4. Tulemused...............................................................................................................................6 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................10 Kasutatud allikad...........................................................................
Seirealadelt koguti analüüsiproovid saastemetallide sisalduse hindamiseks, need anti analüüsimiseks OÜ Tartu Keskkonnauuringud V. Maavara A.-J. Martini ja P. Nuorteva poolt väljatöötatud metoodikale. Turismikoormuse negatiivne mõju rohurindele eriti aga sipelgaasurkondadele on väga pikaajaline ja nende muutuste selgitamiseks on vaja 1 aastase sammuga püsiseiret, et jälgida pesaterritooriumide, mahajäätud pesade ja radade taaskasutusele võttu ning taastumist. Seirealad Seirealade valikus lähtuti paiknevusest erineva inim-, sealhulgas raie, turismi- ja saastekoormusega piirkondades. Lähtudes metsade mitmekesisusest seiratavate asurkondades valiti välja antud piirkonnale tüüpilisemad vaatlusalad. Eelistustest seirata loodus- ja maastikukaitsealasid ja seal elavaid suuremaid metsakuklaste asurkondi. Metsakuklaste seire annab kaitstavale alale lisaväärtuse ja sessiilne sipelgaasurkond võimaldab hinnata muutuseid kaitsealuses koosluses.
•maastikutüüpide arv •maastiku üksuste arv •maastiku üksuste kuju ja suurus •maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. 7. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid ja muutuste trendid. Maastiku seire jaguneb kolmeks allprojektiks: 1. Maastike kaugseire (1996) Eesmärk on kaardistada seirealad looduskaitsealadel ja nende naabruses. 6 seireala: Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa, Saarjärve, Karula ja Vilsandi seireala. 2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala. Iga seireala kohta koostatakse maastiku (paigaste) kaart, paigaste sisene liigestatus esitatakse taimkatte tüüpide leviku järgi, iseloomulikust kohast koostatakse maastikuprofiil. Koostatakse profiilil kasvavate soontaimede, sambla- ja samblike nimistud, 17 näitajast koosnev
selle liigi levik Ida-Euroopas ja Siberi aladel) ja Eestis. 10, 11 Ohustatus ja kaitsestaatus Ebapärlikarp kuulub Eesti Punase Raamatu I kategooria kaitsealuste liikide hulka, IUCN-i Punase Raamatu eriti ohustatud liikude hulka, EL elupaiga direktiivi II ja V lisasse ning Berni konventsiooni III lisasse. Sellest tulenevalt on ebapärlikarbi seire peamiseks esmärgiks liigi elupaikade ja populatsiooni seisundi pidev jälgimine, et tagada vajalik informatsioon liigi kaitse korraldamiseks. Seirealad paiknevad ebapärlikarbi levikuala erinevates piirkondades. 12, 13 Keskkonnaministeeriumi 2010 aasta seire järgi on ebapärlikarbi seisund hoolimata kaitsemeetmetelt jätkuvalt halvenenud, 2010-ndal aastal oli plaanis luua eraldi kaisekorralduskava. 1993. aastal küündis vaatluskohtades karpide arvukus pea 2500 isendini, 2010. Aastal loeti kokku ainult 787 karpi. 14, 15 Ebapärlikarpide elupaikade, populatsioonide ning isendite drastilise vähenemise
olulised mõisted, näited. Taastamisvõtted: Kontrollala Lamapuidu tekitamine Häilu raiumine Häil koos lamapuiduga Ülepõletatud häil Uuringud ja seire Esmased uuringud –eesmärk anda infot ala loodusväärtuse kohta Põhiuuringud –ajaliselt jätkuvad uuringud, toimub nii enne kui ka pärast taastamisvõtte rakendamist Täienduuringud –info kaudsete mõjude kohta Seire –jälgitakse koosluste muutusi ja muutuste kiirust.Nii taastamisalal kui ka kontrollalal. Seirealad tuleks valida nii, et need esindaksid kasutatud taastamismeetmeid ja taastatavate metsade mitmekesisust. Esimene seirekord tehakse paari aasta jooksul enne taastamist. Taastamine dokumenteeritakse ja taastamise järel üritatakse seda ala seirata 1, 3, 5 ja 10 aasta pärast. Seejärel tehakse seiret iga 10 aasta järel. VI Veekogude ökoloogiline taastamine Eesmärgid *Taastada järve kunagine “hea” seisund.
piirkonna metsamajanduse ajalugu, kaitseala välispiir, tsoneering, kaitsealused liigid ● Välitööd Uuringud ja seire ● Esmased uuringud – eesmärk anda infot ala loodusväärtuse kohta ● Põhiuuringud – ajaliselt jätkuvad uuringud, toimub nii enne kui ka pärast taastamisvõtte rakendamist ● Täienduuringud – info kaudsete mõjude kohta ● Seire – jälgitakse koosluste muutusi ja muutuste kiirust. Nii taastamisalal kui ka kontrollalal. Seirealad tuleks valida nii, et need esindaksid kasutatud taastamismeetmeid ja taastatavate metsade mitmekesisust. Esimene seirekord tehakse paari aasta jooksul enne taastamist. Taastamine dokumenteeritakse ja taastamise järel üritatakse seda ala seirata 1, 3, 5 ja 10 aasta pärast. Seejärel tehakse seiret iga 10 aasta järel. Metsade loodusväärtuste hindamise metoodika (EMKAV projekt) VI Veekogude ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited.
konnakotkas kõige väiksema sigimsedukusega. Joonisel 2 on näha edukate pesitsevate paaride asukohti. Joonis 2. 2007. aastal kontrollitud asustatud konnakotkapesad Eestis. Rohelisega on tähistatud edukad pesad. Aastal 2012 seire käigus kontrolliti kotkaste ja must-toonekure pesapaiku kokku 735, millest 205 asusid püsielupaikadel. Konnakotkaste arvukust jälgiti seitsmel konnakotka- seirealal, kogupindalaga 3205 km² (joonis 3) (Kotkaklubi. 2012). Joonis 3. Konnakotkaste seirealad Eestis ja asustatud pesitsusterritooriumid 2012. aastal (Kotkaklubi. 2012). Arutelu ja kokkuvõte Suur-konnakotkad on ohustatud liik ning Eesti kuulub esimese kaitsekategooria alla. Suur-konnakotkad on ohustatud ning probleem on asjakohane. Liiki ohustavad mitmed ohualdid. Ohuteguriteks on: Liigi pesitsusaegne häirimine eriti ohtlik on pesitsusperioodi algfaasil häirimine. Pesitsusalade hävimine, pesitsusala looduskeskkonna muutumine nagu
Mõningatel puhkudel on võimalik kasutada konkreetsete seirejaamade asukohaspetsiifikat. Külastusseire arendamise osas väärivad mainimist järgmised alamprogrammid (Riikliku keskkonnaseire programmi koduleht): Rannikumaastike seire - määratleb rannikumaastike elupaikade looduslikku mitmekesisust ning hindab inimtegevuse survet rannikuelupaikadele. Rannikumaastike seirega alustati aastal 1996, kokku on erinevatel rannikualadel 2009. aasta seisuga 26 seireala. Seirealad paiknevad Eesti tüüpilistes ja haruldastes rannikupiirkondades, esindades kõiki Eesti rannikutüüpe. Seirealade valikul on lähtutud ka maakasutusest ja kasutuspotentsiaalist. Seireala pikkuseks mööda rannajoont on ca 1 km ja laiuseks sisemaa suunas kuni 500 m või kuni 2,5 m kõrgusjooneni. Seiratavateks parameetriteks on maakasutus ja maastiku paigaseline struktuur, mida kirjeldatakse taimkatte üksuste kaudu. Seire sammuks on 10