Soojusvaheti Arvutada joonisel kujutatud kahekäigulise horisontaalse aur - vesi manteltoru-soojusvaheti soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi. Algandmed: Q=900 kW p=1,4 Mbar d=0,016m tv´´=180°C λm=110,7 W/m*K tv=125°C
Küsimus 12 Valmis Hindepunkte 1/1 Milline valumeetod võimaldab toota suurima massiga valandeid? Valige üks: a. poolpidevvalu b. koorikvalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 13 Valmis Hindepunkte 1/1 Survevaluga valmistatakse valandeid seinapaksustega (mm) Valige üks: a. 2-30 b. 0,8-15 c. 0,1-10 d. 0,8-50 Küsimus 14 Valmis Hindepunkte 1/1 Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist Valige üks: a. tangentsiaaljääkpinged b. pinged puuduvad c. tõmbepinged d. survepinged Küsimus 15 Valmis Hindepunkte 1/1 Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Valige üks: a. vedelmetalli pidev andmine vormi b. vormi purunemise vältimine c. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine d
7) Parim vedelvoolavus on sulameil: madala sulamistemperatuuriga. 8) Mittemetallsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab: temperatuuri tõstmine. 9) Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on: allapooletipuga koonus. 10) Press-vormimismasinate puuduseks on: vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas 11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi. 12) Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist: tõmbejääkpinged. 13) Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on: kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine 14) Koorikvalu puhul kasutatakse valuvormis sideainena: termoaktiivset vaiku. 15) Räbupüüdja efektiivsus suureneb: voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas 16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine.
Keemiline koostis: C 0,2%; Mn 1,6%; P 0,035%; S 0,035%. Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 490 630 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis ristlõike minimaalne telgvastupanumoment 3 M 94 10 3 W = 0,528 10 -3 [ ] 178 10 6 m3 = 528 cm3. Valime ümartoru 323,9 mm seinapaksusega T = 8 mm [4]. Mõõtmed ja ristlõige parameetrid Ümartoru 323,9 mm. seinapaksus T = 8 mm; mass mP = 62,3 kg/m; ristlõikepindala A = 79,39 cm2; välispindala Au = 1,018 m/m2; inertsimoment I = 9910,08 cm4; polaarinertsmoment Ip = 19820,16 cm4; inertsiraadius i = 11,17 cm; vastupanumoment W = 611,92 cm3; polaarvastupanumoment Wp = 798,51 cm3. Ekvivalentpinge kontroll Tegelik paindemoment
perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. 7 2. Malmi kasutamine 2.1 Toidunõude valmistamine Malmi on kasutatud juba sajandeid toidunõude valmistamisel tema hea kuumuskindluse tõttu
sel viisil toodetakse ligikaudu ¾ kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Nii suurte valandite tootmine ei ole võimalik vormkaste kasutades. Sel juhul kasutatakse eritehnoloogiat põrand- e. kessoonvormimist. Kessoon e. valukaevend on tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast vormimiseks ja sulametalliga täitmiseks. Koorikvalu toimub koorikvormides (seinapaksusega 8...12 mm), mis valmistatakse kuumutatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt (sele 2.4). Temperatuurini 200...250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööratakse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu puistatakse mudelplaadile ja hoitakse seal 10...30 s. Vaik sulab 6...10 mm paksuses vormisegu kihis ja kleebib liivaterad kokku. Seejärel pööratakse punker endisesse asendisse (c)
c. gaasi ja kahanemispoorsus d. pidevusdefektid (praod ja rebendid) Question 20 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Savisisaldus vormisegudes %-des ei ületa Select one: a. 2 b. 16 c. 45 d. 6 Question 21 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallijahutajate ülesandeks valuvormides on Select one: a. vormi siseneva vedelmetalli temperatuuri alandamine b. erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine c. valandi jahtumise kiirendamine d. vormi purunemise vältimine Question 22 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule Select one: a. vesiklaasi b. lubjakivi c. kivisöetolmu d. saepuru Question 23 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question
hoidmisest 1-2 tunni vältel. Pärast lõõmutamist jahutatakse enamasti õhus. Vaatamata sellele kõvadus väheneb tunduvalt. Mida kõrgem on lõõmutustemperatuur, seda intensiivsemalt kulgeb graffitiseerimisprotsess. Väikseid lihtsa kujuga valandeid võib kuumutada 1050-1150-ni kuumutatud soolavannides. Sellel temperetuuril piisab lühiaegsest(mõni minut) detalli vannis hoidmisest selleks, et tsementiit laguneks ja kõvadus väheneks. Keerukama kujuga, õhukeste seinte ja erineva seinapaksusega valandite korral ei saa nii kõrgeid temperatuure kasutada, sest siis tekib paratamatult kaardumine. Kaardumiskalduvustega detaile tuleb lõõmutada madalamatel temperatuuridel (800-850°), kusjuures sellel temperatuuri hoidmise aeg, pikeneb märgatavalt 5 (kuni 2-5 tundi). Koos ahjuga jahutatakse valandeid kuni 400-500° -ni. Mõnedel juhtudel loobutakse 1õõmutamisest üldse.
põleda 1-2 tunni jooksul ja maksimaalne vool (1,6In), mille korral sular peab läbi põlema 2 tunni jooksul. Sulatusvoolu ületava voolu korral peab sular läbi põlema lühima aja jooksul. Kest Kest on hea isolaator ning peab tagama sisule niiskuskindluse. Ta on valmistatud suhteliselt hea soojusjuhtivusega materjalist, et hajutada sularis eralduv soojus ümbruskonda. Kest on tugeva ehitusega ning peab taluma tekkida võivat termilist lööki (termosokki). Enamasti on kest 2...15 mm seinapaksusega ristkülikulise ristlõikega ja ümmarguse siseavaga, harvemini silindriline kuni 100 mm välisläbimõõduga keraamiline toru, mille otstes on neetide või kruvidega kinnitatud kontaktnoad, mis sageli on üleminekutakistuse vähendamiseks hõbetatud. Täidis Kõrge lahutusvõimega torukaitse on täidetud keemiliselt ülipuhta kvartsliivaga. Liivatera läbimõõt on umbes 0,3 mm. Täiteaine juhib osa sularil eralduvast energiast kestale. Seetõttu on oluline, et toru oleks korralikult täidetud
töötavad dünaamilisel koormusel. Kõige paremate plastsusnäitajatega (katkevenivus A on kuni 10...12%) on ferriittempermalm, mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tunduvalt sitkem. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. Malmi valu Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms
võtmisega mudelilt. Joonis 6. Liivvorm 11 14.1. Vormimaterjalid Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis. Vormisavi (kuni 15% segu mahust) on liivvormide põhiline sideaine. 15. Koorikvalu Koorikvalu toimub koorikvormides (seinapaksusega 8-12 mm), mis valmistatakse kuumutatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt: Temperatuurini 200-250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööratakse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu puistatakse mudelplaadile ja hoitakse seal 10-30 s. Vaik sulab 6-10 mm paksuses vormisegu kihis ja kleebib liivaterad kokku. Seejärel pööratakse punker endisesse asendisse (c)
Maakollektor paigaldatakse 1 m sügavusele ning torude vahekaugus peab olema vähemalt 1 m Ühe maaküttekontuuri pikkus on maksimaalselt 400 m . Rohkem kui ühe maaküttekontuuri kasutamisel tuleb paigaldada vooluhulkasid reguleerivad ventiilid Kui maakütte torude vahekaugus üksteisest või teistest objektidest on alla 1 meetri, siis tuleb need isoleerida kummiisolatsiooniga (seinapaksusega 13 mm) ja ümbritseda kõva koorikuga. Maakollektori torude omavaheliseks ühendamiseks peab kasutama keevismuhvi, mitte keermesmuhvi (keermesmuhv võib hakata lekkima) Läbiviigud ehituskonstruktsioonidest (majja sisenevad torud) peavad olema hästi isoleeritud Maasoojuspumbale maakollektori paigaldamiseks on nõutav piisavalt suur maatükk, kus talvel aktiivselt peal ei trambita ega lükata lund. Lumekiht kaitseb maakollektorit liigse
maaalused metallosad ja raudbetoonvundamentide armatuur, maas olevad torud jne. Vundamendi ligilhedane takistus arvutatakse valemiga: Rm = 0.52 - pinnase eritakistus (*m) A - vundamendi poolt hivatud maaala. Kui loomulikud maandurid ei taga vajalikku maandustakistust, kasutatakse lisaks tehismaandureid. Selleks on kaks tpi maandureid: - vertikaalsed vardad; tavaliselt kasutatakse marterasest vi nurkrauast elektroode pikkusega 2.5 - 6 m, lbimduga 10...16 mm vi seinapaksusega le 4 mm. he elektroodi takistus: l - elektroodi pikkus d - elektroodi lbimt - horisontaalselt pinnases olevad vardad Horisontaalse kontuuri takistus: l - kontuuri pikkus maa sees Potentsiaali htlustamiseks hendatakse kik maanduselektroodid suletud kontuuri. vt ka E. Altpere, A. Hanson, K. Hein, E Kndler; "Elektrimontri ksiraamat"; 1988; ptk 11.2
Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus KE tahkekütusekatlad (1980ndad) kasutatakse kõikjal maailmas, head, loomuliku ringlusega katel (nagu ka eelmine ja järgmine) E-1/9 tahke, vedel ja gaaskütus (toodud raamatus Katelseadmed) kasutati farmides ja masuudi ettesoojendamiseks, loomatoidu tootmiseks, andis 1t auru tunnis, 9bar rõhk, transporditav, 2-trumliline, iga toru peal on kork, tänu millele
Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus. D-kujulised, koosnevad torukimbust ja koldest, Võrus nt. üks alles, eelpõleti juurde pandud. E-1/9 tahke, vedel ja gaaskütus (toodud raamatus Katelseadmed) kasutati farmides ja masuudi ettesoojendamiseks, loomatoidu tootmiseks, andis 1t auru tunnis, 9bar rõhk, transporditav, 2-trumliline, iga toru peal on kork, tänu millele
Kõige paremate plastsusnäitajatega (katkevenivus A on kuni 10...12%) on ferriittempermalm, mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tunduvalt sitkem. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. 23) Malmide margitähised GOST, DIN , EN järgi. 24) Alumiinium ja tema deformeeritavad sulamid. Kasutamine. Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb
kus Av on ristlõike lõikepindala. o Seina sihis koormatud valtsitud I- ja H-profiilide lõikepindala leitakse valemiga Av = A - 2bt f + (t w + 2r ) t f hw t w , (4.14a) lihtsustusena võib võtta siin lõikepindalaks ka seina pindala (h -2tf)×tw; o seina sihis koormatud keevitatud I-, H- ja kastprofiilidel valemiga Av = (hw t w ) (4.14b) o valtsitud konstantse seinapaksusega nelikanttorudel: - kui koormus mõjub kõrguse sihis Av = Ah (b + h ) ; (4.14c) - kui koormus mõjub laiuse sihis Av = Ab (b + h ) ; (4.14d) o konstantse seinapaksusega ümartorudel Av = 2 A , (4.14e) kus vastavalt standardile EN 1993-1-5 võetakse = 1,2, kui fy < 460 N/mm2 ja = 1,0, kui fy > 460 N/mm2. Veaga tagavara kasuks võib võtta ka kõigi teraste puhul = 1,0.
Teise barjäärina võib kasutada laeva kere või ehitada tanki ümber eraldi teine barjäär. Tanki ja laeva kere vaheline ruum täidetakse inertgaasiga, takistamaks plahvatusohtlike segude tekkimist. A-tüüpi tanke kasutatakse naftagaaside veol atmosfäärilisel rõhul. A-tüüpi tanki läbilõige B-tüüpi tank B-tüüpi tank võib olla kera- või prismakujuline. Sagedamini kasutatakse kerakujulisi tanke. Et kerakujuline tank talub kõrgemat rõhku kui sama seinapaksusega prismakujuline tank, on nõutud kasutada osalist teist barjääri kondenseerunud auru kogumisvanni näol. B-tüüpi tanki läbilõige C-tüüpi tank 33 C-tüüpi tankid on kera- või silindrikujulised, nende töörõhk on üle 2 baari (2...17 baari). Neid kasutatakse osaliselt või täielikult survestatud tankidega gaasiveolaevadel. C-tüüpi
- lehtmaterjalile sobiva kuju andmine - toote vormist eemaldamine. Termopalstist lehtmaterjali vorimisel soojendatakse see temperatuurini 100...200°C ja surutakse (rõhul kuni 2,5 MPa) või imetakse vaakumi abil vastu vormi (mudelit), mille kuju ta jahtudes omandab. Vormimismenetlusel valmistatakse termoplastsetest lehtmaterjalidest õhukeseseinalisi suuremõõtmelisi tooteid. Pneumovormimine võimaldab, võrreldes vaakumvormimisega, valmistada sügavamaid ja suurema seinapaksusega tooteid. Mehaaniline ehk kahepoolne vormimine toimub lehtmaterjali ettekuumutamisega, kus ta vormitakse mittekuumutatava matriitsi ja templi vahel. 14. Komposiitmaterjalid: liigitus maatriksi ja armatuuri järgi. Kermis? Prepreg? Komposiitmaterjalideks nim kahest või enamast osast (faasist) materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on järsult erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused,
pruss 5 x 15 1,5tm (lavatsid ja uks) naelad 250 mm 10 kg naelad 200 mm 10 kg 97 naelad 100 mm 5 kg 40m² (punkri seinad ja killuvarje põllumajanduslik kile katused) metalltoru seinapaksusega 3mm, Ø 16m (ahju- ja ventilatsioonitoru) 10cm drenaažitoru 10 meetrit KILLUVARJE KIHTIDE EHITUSED Killuvarje 150 mm kildmürsu kildude eest: Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal; Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal; Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal;
Universaalselt kasutatav santehniliste torude ja küttetorude paigaldamisel, külmutus- ja kliimaseadmete valdkonnas. Vasest, alumiiniumist, täppisterasest ja liitekohtadeta roostevabast terasest torude täpseks käsitsi külmpainutamiseks 180°. Kõrgekvaliteedilisest alumiiniumist korpus, kaal ainult 7,8 kg · Ideaalne erinevatele töökohtadele kaasaskandmiseks · Kompaktne ja ergonoomiline konstruktsioon · Ideaalne kasutamiseks töökodades ja ehitusplatsil Võib kasutada väga erineva seinapaksusega torude korral Spetsiaalne polüamiidist liugkelk _ Õhukeseseinaliste meetermõõdustikus torude deformatsiooni- ja kortsumisvabaks painutamiseks Käsitsi kasutatav ja elektrilinehüdrauliline torupainutaja 2" Tüüp E käsitsi kasutatava hüdropumbaga Tüüp ME elektrohüdraulilise pumbaga · Tugev konstruktsioon · Võib kasutada nii töökojas kui ehitusplatsil · Suletud, hooldusvaba hüdrosüsteem kolvi automaatse tagasiliikumisega · Vajab minimaalselt teenindamist ja hooldust
takse see temperatuurini 100...200 °C ja surutakse - halb töödeldavus, õhu (rõhk kuni 2,5 MPa) või imetakse vaakumi abil - kõrge hind. vastu vormi (mudelit), mille kuju ta jahtudes oman- dab. Vormimismenetlusel valmistatakse termoplast- sest leht- ja torumaterjalist õhukeseseinalisi suure- Plasttoru mõõtmelisi tooteid. Pneumovormimine võimaldab võrreldes vaa- kumvormimisega valmistada sügavamaid ja suure- ma seinapaksusega tooteid. Mehaaniline vormimine ehk kahepoolne vor- mimine toimub lehtmaterjali ettekuumutamisega, misjuures ta vormitakse mittekuumutatava martriitsi ja templi vahel. 1.3.2. Tehnokeraamika Tehnokeraamika üldiseloomustus Sele 1.46. Toodete pneumovormimine Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühen- dite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konst- ruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraa- Tehnokeraamika
332 333 miseks on 12-mm läbimõõduga terastoru. Seejuures raami osad l, mis taluvad suuremaid koormusi, tuleks teha 1,5-... 2-mm, ülejäänud osad aga l-mm seinapaksusega torudest. Torude painutusraadius on 25 . . . 40 mm. Seetõttu tuleb kaasa võtta pisut õli (ea 0,5 1) tihedalt sule- Painutada tuleb kuumalt vastava sabloni järgi, täites torud tavas anumas. eelnevalt kuiva liivaga. Valminud pakiraam värvitakse või Lõpuks ei tohi unustada ka lihtsamaid esmaabivahendeid kroomitakse
annaabi.ee 
