Tapeet on ks levinumaid seinakattematerjal. Tapeet liimitakse seinale kliistri vi snteetilise tapeediliimiga. tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille hele kljele trkitakse muster. Paberi 1 m kaal on 70200g. hemad tapeedid liimitakse serv-serva peale, paksemad serv-serva vastu. Thtsamad tapeetide alaliigid on jrgmised: trkkmustriga tapeet- paberi pind on sile, pressmustriga tapeet- lisaks trkitud mustrile veel reljeefne muster, pestav tapeet- tapeedi pealispind on kaetud veekindla lakiga vi hukese poletleenkilega, fototapeet seina suurune pannoo kujutab ht kindla szeega pilti, vineertapeet- paberile on peale liimitud huke puidu spoon, mis seinal kaetakse veel lakiga. Tapeete turustatakse 500-1000 mm laiuse rulli keritud ribana. Fototapeeti turustatakse ristklikukujuliste poognate komplektidena. Muud kleepmaterjalid. Peale tapeedi kasutatakse seinte katteks veel muid hukesi kattematerjale, niteks: ...
TAPEEDID JA NENDE KASUTUSKOHAD Tapeedid on seinakattematerjalid, harva kasutatakse seda ka laes.Tapeediga saab ruume muuta soojemaks või külmemaks, väiksemaks või avaramaks. Kõik sõltub värvi ning mustri suuruse valikust. TAPEETE LIIGITATAKSE: Pabertapeet - kasutatakse enamasti eluruumides ja väikese niiskussisaldusega ruumides. Kerged - siledad,ühekihilised mis lasevad õhku läbi. Keskmised – kahekihilised,pestavad,vett tõrjuvad. Rasked – kahekihilised, sissepressitud.
Taustapilt pasta koos kõrgete liim omadustega peavad teatud tase vettpidavaks, tõhusalt vastupanu arengut seene ja hallituse vastu. Mitte jätta plekke tapeedi ja lõpuks, kergesti segada ja mitte vorm tükke jätta sisse. Bambustapeeti lõigatakse kääridega ja paanipikkusele tuleb nii ülevalt kui alt 1-2 bambuseribi juurde arvutada, mis paigaldamisel keeratakse tagasi ja liimitakse paani alla vastu seina, et ribisid ühendav niit ei saaks hargnema hakata. Looduslikust kiust seinakattematerjalid ei talu vett, seega saab neid puhastada ainult tolmuimeja või harjakesega. Sellest tulenevalt peaks eelnevalt kindlasti läbi mõtlema ruumi kasutusotstarbe ja tapeedi määrdumise võimalused näiteks kööki ei ole bambustapeeti vast soovitav panna. Kasutatakse bambustapeedi paigaldamisel: kääre, teravat nuga, akrüül liimi millega liimime seina peale. Bambustapeedil peab lõikama ühest servast kust murrad et teise
dekoratiivvineerid. · Paberplastid (mitmesugused akustilised- ja viimistlusplaadid) · Tekstiiltäiteainega plastid (tekstoliidist plaadid) · Mull- ja gaasplastid (täiteaine õhk või gaas) - poroloon, mullpolüsüreenplaadid. Kasutusala järgi eristatakse: · Põrandakattematerjalid (ühe või mitmekihilised) - polüvinüülkloriid-, kolloksü-, reliin e kummi-, pärgamiinkate. · Seinakattematerjalid (paberist ja kangast aluskihil immutatud sünteetilise polümeeriga) - linkrust, dermatiin, pestav tapeet. · Kiled, mida kasutatakse hüdroisolatsiooniks - polüisobutüleen-, kautsukkile, flourplastidest kiled. · Konstruktsioonimaterjalid kergete vaheseinte, piirete jms valmistamiseks - puit- ja klaasplastidest plaadid. · Isolatsioonimaterjalid (heli-, hüdro- ja soojaisolatsiooniks) - kiled ühe- ja mitmekihilised.
muid kõrrelisi. Naturaalsetest kiududest tapeet valmib suures osas käsitsi – selekteeritud taimekiud pestakse, kuivatatakse ja kootakse traditsioonilistel kangastelgedel või põimitakse ükshaaval liimitud paberalusele. Lähtuvalt toormaterjalist ja valmimisprotsessist on sellistele kiudtapeetidele iseloomulik ebaühtsus isegi sama partii ulatuses või koemustris ning ei ole võimalik saavutada nn. ühtlase seina ef Looduslikust kiust seinakattematerjalid ei talu vett, seega saab neid puhastada ainult tolmuimeja või harjakesega. Sellest tulenevalt peaks eelnevalt kindlasti läbi mõtlema ruumi kasutusotstarbe ja tapeedi määrdumise võimalused – näiteks kööki ei ole bambustapeeti vast soovitav panna. Naturaalne rootapeet toob ruumi soojust, summutab helisid ning katab hästi ka ebaühtlasema pinna.ekti – paanide ühenduskohad on paratamatult nähtavad. Korktapeet- Korktapeet on tervisesõbralik seinakate
Kuum presspulber surutakse vormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Surve all valamist kas peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja mass hangub kiirelt. Ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne. ). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga. 52. Tähtsamad polümeeride liigid. Polüetüleen (PE) saadakse gaasilise etüleeni polümeerimisel. Tahke, valge, rasvasena tunduv aine, kerge, elastne ka madalatel temperatuuridel. Termoplastne vaik, sulab 100- 115kraadi C juures. Kas. torude ja kilematerjalide tootmisel.
2. Millest koosneb plastmass? 3. Kuidas liigitatakse plaste täiteaine järgi? 4. Kuidas liigitatakse plaste kasutusotstarbe järgi? 5. Plastide plussid ja miinused? 1. Plastid, lakid, värvid, polümeerbetoonid, tehiskiud. 2. Plastmass koosneb polümeerist ja täiteainest, stabilisaatoritest, plastifikaatoritest, pigmendist. 3. Klaasplastid, puitplastid, paberplastid, tekstiiltäiteainega plastid, mull- ja gaasplastid. 4. Põrandakattematerjalid, seinakattematerjalid, kiled, konstuktsioonimatejalid, isolatsioonimaterjalid. 5. POS Elastsed, taluvad pragunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi, NEG- madal kuumakindlus, väike pinnakõvadus, vananemine. VIIMISTLUSMATERJALID Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärk on: - Tarindite kaitsemine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest.
voib olla nait. 2,6mm, 3mm, 3,2mm jm. Poranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad uhendatakse kuumohukeevitusega. Seinakattematerjalid on porandakatetest marksa ohemad (0,5...1,5mm). Nad voivad olla samuti aluskihiga (paber, riie) voi aluskihita.
............ 218 16.4. Pigmendid ............. 219 16.5. Lakid ............. 222 16.6. Emailid ............. 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............. 226 16.9. Pahtelsegud ja kitid ............. 228 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid ............. 230 17. Klaastooted ............. 232 17.1. Klaasi valmistamine ............. 232 17.2. Lehtklaasist tooted ............. 232 17.3. Muud klaastooted ............. 235 7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise
Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi. 26. LINOLEUM id võivad olla aluskihiga või aluskihita. Linoleume valmistatakse kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautsuk jne), täitematerjalist (talk, kriit jms), pigmendist ja plastifikaatorist. Linoleum võib olla ühe v mitmekihiline. Põranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. 27. SEINAKATTEMATERJALID põrandakatetest õhemad. Võivad samuti olla aluskihiga või aluskihita 28. KATUSEKATTEMATERJALID sünteetilised rullmaterjalid paksusega 1-2mm. Valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist. Katusele liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida
pahtlid, nende kasutamistingimused. Aluspindade tasandamine. Aluspind ei tohi olla märg krundist või pahtlist muidu võib tapeedi ära rikuda. Aluspind peab olema tolu vaba. RULLMATERJALIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töötervishoiu ja –ohutusnõuded seinakatte- ja põrandakattematerjalide paigaldamisel. Seinakattematerjalide (tapeedid jm seinakattematerjalid) paigaldamise tehnoloogia: paani pikkuse määramine; liimide ja kliistrite valmistamine; rullmaterjalide lõikamine ja kliisterdamine; esimese paani paigaldamine, sise- ja välisnurga kleepimine; ülevaatus ja vigade kõrvaldamine; kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Põrandakattematerjalide (rull-, vaip-, jms.) paigaldamise tehnoloogia tasapinnaline mõõtmine ja märkimine; põrandakattematerjali paanideks lõikamine; põrandale kinnitamise meetodid;
Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. 3) Ekstruudermeetod- surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. 4) Valtsimine- toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. 5) Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 53
Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 52. Plastmassidest rullmaterjalid
Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. Valtsimisega (kalandeerimisega) toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 41
mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. · Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. · Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. · Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 52
annaabi.ee 
