ajavalvuritele mitte silma paista. Ta näeb nüüd, kui muretut elu elatakse siis, kui sissetulekuna teenitud aja hulk pole probleemiks. Kerge vaevaga õnnestub Willil rikaste maailmas laineid lüües oma elukontole aega veel juurdegi võita. Mõne aja möödudes on Will sunnitud taas põgenema, kuna ajavalvurid on talle järele jõudnud. Ta põgeneb ühe rikka ajapankuri tütrega, kellega ta kõrgklassi seas liikudes tuttavaks sai. Algavas seikluses on omamoodi Robin Hoodi ning Bonnie ja Clydelikud jooned. Aega varastatakse rikastelt ning jagatakse surmasuus virelevatele hädalistele. Filmis eristuvad selgelt välja erinevad ühiskondlikud klassid. Vaesemad on meeleheitel. Aega varastatakse, kerjatakse, teenitakse juhutöödega kasvõi selleks, et järgmise päevani elus püsida. Enamik ei suuda alamklassist välja rabeleda. Keskklass saab tunda end veidi vabamalt, lubades endale veidi rohkem, kuid siiski hinnates seda, mis neil on
Rigoletto lahkub. Armunud kohtuvadja hertsog, esinedes seekord vaese üliõpilasena, vaigistab Gilda hirmud ja kahtlused just nende sõnadega, milliseid noor tütarlaps on kuulnud oma süütuis unelmais. Nende idülli segatakse ja hertsog peab lahkuma. Rigoletto maja juurde kogunevad aadlikud, et röövida arvatavat narri kallimat. Neid segab ootamatult saabunud õuenarr, kellele valetatakse, et röövitakse naabruses elava Krahv Ceprano naist. Rigoletto nõuab, et temagi saaks osaleda selles seikluses. Õukondlased nõustuvad tingimusel, et Rigoletto peab kandma maski, nagu nemad, kuid lisaks maskile seotakse ta silmile veel rätik. Kuuldes röövitud tütre happihüüdu, rebib ta maski eest ja saab aru, mis on tegelikult juhtunud. 2. vaatus Hertsog on raevunud. Naastes peale sunnitud lahkuminekut Gilda juurde, leiab ta eest segaminipööratud maja. Ta ihaldatu on röövitud! Õukondlaste tulek tõstab tema meeleolu, sest aadlikud toovad talle rõõmusõnumi Gilda on tema enda lossis!
Rigoletto lahkub. Armunud kohtuvadja hertsog, esinedes seekord vaese üliõpilasena, vaigistab Gilda hirmud ja kahtlused just nende sõnadega, milliseid noor tütarlaps on kuulnud oma süütuis unelmais. Nende idülli segatakse ja hertsog peab lahkuma. Rigoletto maja juurde kogunevad aadlikud, et röövida arvatavat narri kallimat. Neid segab ootamatult saabunud õuenarr, kellele valetatakse, et röövitakse naabruses elava Krahv Ceprano naist. Rigoletto nõuab, et temagi saaks osaleda selles seikluses. Õukondlased nõustuvad tingimusel, et Rigoletto peab kandma maski, nagu nemad, kuid lisaks maskile seotakse ta silmile veel rätik. Kuuldes röövitud tütre happihüüdu, rebib ta maski eest ja saab aru, mis on tegelikult juhtunud. 2. vaatus Hertsog on raevunud. Naastes peale sunnitud lahkuminekut Gilda juurde, leiab ta eest segaminipööratud maja. Ta ihaldatu on röövitud! Õukondlaste tulek tõstab tema meeleolu, sest aadlikud toovad talle rõõmusõnumi Gilda on tema enda lossis!
........................................................................ 17 Essee. Nagu paljud nüüdisaegsed inimesed ajaga ka mina muutun, kasvan mitte ainult füüsiliselt, vaid ka hingeliselt, samuti muutub minu elu kuju. On mitu tegurit mille mõju all meie muutume. See võib olla seiklus ja uute kohtade uurimine, tutvumine erinevate inimesega ja muidugi on selleks raamat. Raamat annab võimalust tutvuda terve maailmaga, erinevate inimeste ja nende traditsioonidega, haaravas seikluses osa võtta, millest enne üldse ei mõelnud ja teha seda kõike istudes diivani peal kodus või raamatukogus. Raamat, mis muutis väga palju minu elus on ,,Ameerika tragöödia", mille autor on Theodor Dreiser. Sündmused millest jutustab Theodor Dreiser oma romaanis ,,Ameerika tragöödia" toimuvad Ameerikas. Peakangelane romaanis on noormees Clayde Griffits kelle elu eesmärgid olid rikkus, kuulsus ja sõltumatus. Ühel palaval suveõhtul Kansassitis kaks
mängida. Romaani teises osas kuuleb Don Quijote kõrtsis inimesi rääkivat tema raamatust ja kõrtsilised muljetavad sedamoodi, et jääb tunne nagu poleks Don Quijote enam armunud Dulcineasse. Don Quijote kinnitab, et on siiski armunud. Ta pole rahul raamatu väljendusega ja isegi lubab mitte Zaragozasse minna (kuigi raamatus oli kirjas, et ta on seal käinud), sest seal käigu kohta oli kirjutatud mingi vale. Mitmetes Don Quijote seikluses tuli välja nõidumise teema. Kuna mees otsis seiklusi ja need päris igal nurgal talle vastu ei vaadanud, siis kujutas ta neid ette. Samuti oli tema jaoks tegemist nõidusega, siis kui asjad ei läinud tema tahtmist mööda. Näiteks ühel korral, kui teda vangistati galeeriorjade vabastamise pärast ja kuna tema jaoks ei olnud nii suure rüütli vangistamine vastuvõetav, pidas ta seda nõiduseks. Veel võib välja tuua korra, kui tal oli vaja
põgenes lohevankril läbi õhu. Iason jäi purustatult maha. Iason on väga omanäoline kangelane, kes saavutab oma kangelasstaatuse ainult tänu Medeiale, kes hiljem kui Iason ta hülgab, ka kõik temalt võtab. Medeia oli Kolchise kuninga Aietese tütar, kes aitas Iasonil ja argonautidel võtta kuldvillakut ning hiljem, kui tänamatu Iason ta eemale tõukas, julmalt kätte maksis. Argonautide seikluses esineb Medeia kuningatütrena, kes aitab noort kangelast Iasonit nõiakunsti abil peaaegu võimatuid ülesandeid teha ning põgeneda, tuues ohvriks omaenda lihase venna. Vastutasuks abiellub Iason Medeiaga. Deemonlikuks nõiaks muutub Medeia pärast seda kui Iason ta maha jätab, selle teo eest karistab Medeia teda rängalt, tappes nii pruudi, kui ka mõlemad pojad, peale mida ta sõidab lohe kaarikuga Ateenasse. Seal võttis kuningas Aigeus ta endale naiseks, kuid
Mida me teame elust Maal? Kui palju liike me teame? Kas kümnendiku neist? Võib olla isegi sajandikku! Mida me teame nende omavahelistest sidemetest? Planeet Maa on ime. Elu jääb mõistatuseks. Kujunevad loomade perekonnad, mida ühendavad kombed ja rituaalid, mis jäävad püsima. Mõned kohanevad loodusele vastavalt karjamaale ja karjamaa kohaneb nendeaga. Mõlemad saavad sellest kasu. Loom rahuldab oma isu ja puu saab jälle õitseda. Maa-elu suures seikluses on igal liigil oma roll ja oma koht. Üksi pole kasutu ega kahjulik. Nad kõik moodustavad tasakaalu. Ja siin astud mängu sina, homo sapines ehk tark inimene . Sina kasutad ära Maa nelja miljardi aastast pärandit. Sa oled kõigest 200 000 aastat vana, kuid oled juba muutnud maailma palet. Oma nõrkustest hoolimata oled sa hallanud ja vallutanud tohutu territooriumi, mida pole suutnud üksi liik enne sind. Pärast 180 000 aastast rändeluviisi jäid inimesed maheda kliima tõttu paikseks
avatud tekstile omaseid koode on kolm a) kultuurikood ehk millised kultuurilised referendid vastavad tekstile (nt teaduslik, retooriline, kronoloogiline kood) b) sümboolne kood, kus käsitletakse sümboleid (nt surma sümboolika) c) seemid, mis kujutavad endast teksti väiksemat sisulist ühikut, nt "rikkus". Tekstis toimub koodide põimumine ja sageli ei saa ühtegi neist lugemisel eelistada "Semiootilises seikluses" kirjeldab Barthes teksti ja teose vahekorda: TEKST TEOS Tähendustav praktika Esteetiline praktika Töö (abstraktne) ja tegevus Objekt Kokkulangevate jälgede eksisteerimise diapasoon Eristatud märkide kogum, milleks on tähendus Tähistajad (semiootika ja psühhoanalüüs) Tähendus Strukturatsioon Struktuur
kiiresti trepist üles. Seekord otsustas d'Artagnan jutustada talle kõigest, mis oli juhtunud. Kahtlemata annab härra de Treville talle kogu selle loo suhtes head nõu. Kuna härra de Treville peaaegu iga päev kuningannat kohtas, võis ta võib-olla Tema Majesteedilt midagi teada saada vaese naise saatuse kohta, kellele kätte maksti tema truuduse eest oma käskijannale. Härra de Treville kuulas noormehe jutustust tõsiselt, mis tõendas, et ta selles seikluses nägi midagi muud kui lihtsat armuintriigi. Kui d'Artagnan oli lõpetanud, ütles ta: 261 «Hm! Kõik see lõhnab juba kaugelt Tema Eminentsi järele.» «Aga mis nüüd teha?» küsis d'Artagnan. «Praegusel silmapilgul mitte midagi. Tuleb ainult lahkuda Pariisist, nagu ma juba ütlesin, ja seda võimalikult kiiresti. Ma näen kuningannat ja jutustan talle põhjalikult vaese naise kadumisest, mida ta kindlasti ei tea. Need üksikasjad on Tema Majesteedile