Teisel perioodil läheb W. Scott üle proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, hõimupealikud, ülikud, kerjused, rändurid ja mustlased. Soti-tsükli romaanides oli tähtsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad vähem silma kui värvikalt kujutatud kõrvaltegelased. Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane kirjutades lähtus a kindlatest nõuetest: ajalooline täpsus, ajaloolise problemaatika tõsidus,
Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav. Elektroonika abiga andis Rouge Madame välja suurema koosseisu mõõdu, tekkis tunne nagu laval oleks terve orkester kuigi oli vaid kaks inimest. Enne etenduse algust loodi mõnus õhkkond- pandi põlema küünlad ning saal muudeti hämaraks. See oli just õige õhkkond taolise muusika kuulamiseks. Esitusele tulnud lood olid seinast seina: oli nii jazzi kui ka indie rocki; nii eesti rahvalaulude viise kui ka prantsuse
Asjade suhtelisust, võimu ja jõuetuse vaheldumist ei ole võimalik lihtsamini ja piltlikumalt kujutada. Aga kirjeldus sellest, kuidas liliputid otsivad Gulliveri taskutes ja leiavad kammi, "omamoodi masina, millest ulatuvad välja kakskümmend vaia", või kuidas hiiglaste kuningas asetab külalise õrnalt peopesale ja laseb tal jutustada lugusid Inglismaalt, võlub ka täiskasvanuid. Reeglina piirduvad lastele mõeldud väljaanded nende kahe seiklusega, sest järgnevad külaskäigud Laputa saarele ja tarkade hobuste juurde ei kulge nii kenasti ja lastele sobivalt. Lendaval saarel valitseb korrumpeerunud kuningas, kes teisi maid õhust hirmu all hoiab. Hiihnhmid on aga targad ja õilsad nelijalgsed. Nad elavad peaaegu ideaalses riigis, kus valitseb headus ja õiglus. Kõik v]ikski olla täiuslik, kui poleks hobuste orje jähuusid, vastikuid ja ainult oma tungide rahuldamisele andunud olendeid. Jähuud need on inimesed
poeeme). Teisel perioodil lheb W. Scott le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kige vrtuslikuma osa tema loomingulisest prandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrosei legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta hendas oma teostes realistliku taustakirjelduse pneva, ajaloolises mbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, himupealikud, likud, kerjused, rndurid ja mustlased. oti-tskli romaanides oli thtsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad vhem silma kui vrvikalt kujutatud krvaltegelased. Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane kirjutades lhtus a kindlatest nuetest: ajalooline tpsus, ajaloolise problemaatika tsidus, ajaloo liikumise ja arenemise kujutamine, mitte olustiku
asustatud rannapiirkondi, mida on kasutatud ja kasutatakse aina rohkem ka seiklusturismiks. Suurimad turismipiirkonnaks mõeldud randu on 20, kuid rannikualadel on veel palju väiksemaid kohti samuti. Sõltuvalt rannast ning looduslikest võimalustest pakutakse turistidele erinevaid võimalusi. Väga populaarsed on kaljudel ja vees ronimised. Tegemist on füüsiliselt pigem raskema ning kindlasti adrenaliini pakkuva elamusliku seiklusega. Lisaks adrenaliinile on võimalik kogeda kõikvõimalikke veespordi võimalusi, mis sportlikele ning seiklusi otsivale turistile ideaalselt sobib. Mitmetes kohtades saab võtta ka sukeldamiskursuseid ning sukeldumisi erinevatesse paikadesse. Ka see osa on seal väga populaarne. Kuna rannaäärsel alal on ka erinevaid saarestikke, keset merd asuvaid kaljurahne ning muud põnevat, siis korraldatakse merel ka paadisõite erinevate õhtusöökide ja pidustustega. Kel vähegi 2http://www.hkhk
ühtlasi ammendasid selle zanri; poeem ,,Deemon"; draama ,,Maskeraad", romaan ,,Meie aja kangelane" H.Heine- hilisR luule; iroonilisus, vabavärss; "Laulude raamat", "Tannhäuser". R proosa- F.R.de Chateaubriand- lühiromaanid ,,Atala" ja ,,René". Ajal.romaan- W. Scott- "Järveneid", ,,Ivanhoe"; ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse, üksikasjaliku kirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses lummava romantilise seiklusega. J.F. Cooper- I tõeline Ameerika kirjanik, pöördus täiesti uue temaatika poole, hakates kujutama Põhja-Am loodust, indiaanlaste asustatud põlismetsa; ,,Salakuulaja", ,,Pioneerid". V.Hugo- Rajastu olulisim proosakirjanik Pr-l; ,,Jumalaema kirik Pariisis". G.Sand- Naiskirjanik, kirjutas varjunime all, ,,Indiana". Realism- tõeline, esemeline, materiaalne; kirjsvooluna käsitl Rperioodina 1830-1870-
See ühiskonnakiht pole nii süütu, nagu võib esialgu paista. Kui kukub läbi don Quijote duell teener Tosilosega, laseb hertsog tollele don Quijote äraolekul anda sada kepihoopi - paralleel poiss Andrési ja teda nuhtleva peremehe episoodiga "Don Quijote" alguses on ilmne. Don Quijote kaitseb nõrku, vaeseid, hüljatuid, eluvõitluses allajäänuid; kannab terve oma seiklusega sotsiaalse õigluse ideed. "Don Quijote" ideoloogilises struktuuris võiks näha midagi väga lähedast kriitika dialektikaga, mida L. Pinski on täheldanud Erasmuse "Narruse kiituses": romaani esimene pool pilkab eluterve looduse ja mõistuse seisukohast vaimunarrust, teine pool aga keskendub irooniale mitmesuguste inimpahede üle, kusjuures vaimunarrus osutub nüüd õieti tarkuseks, mille abil pahesid (tegelikke narrusi) demaskeeritakse.
Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köitva romantilise seiklusega. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse. Esiteks Shotimaa minevikku käsitlevad teosed, nn Waverley- romaanid. Teiseks aga on inglise- tsükkel, millesse kuulub ka Scotti üks tuntumaid romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist
" Inimene, kes tõeliselt kogeb ühtsust, austab terviklikkust, idenditeeti, individuatsiooni ja idealismi nii endas kui teistes inimestes. Selline holistlik filosoofia viib eluni, mis on täis hoolimist, kaastunnet ja tähelepanu, mis sujub orgaaniliselt autentse ühendamise, autonoomia ja enseteadvustamise vahel. Humanistlik-holistlik kunstiterapeut usub, et sellist tüüpi elamise oskused on igat tüüpi inimese eesmärkides. Selletõttu on terapeut seotud elukestva seiklusega koos oma klientidega. See põhiline kreedo inspireerib teda "julgema luua", mida on elegantselt kirjeldanud Rollo May (1976). See inspireerib teda samuti "julgusele tervendada", kuna paranemise originaaltähendus tuleneb sõnast terviklikuks muutuma. Tõeline pühendunud tervendaja on tervenenud või terviklik individuaal, kes tervendab või muudab terviklikuks neid, kelle püha usaldus lubab neil parandada teisi, parandades selle läbi iseennast
See ühiskonnakiht pole nii süütu, nagu võib esialgu paista. Kui kukub läbi don Quijote duell teener Tosilosega, laseb hertsog tollele don Quijote äraolekul anda sada kepihoopi - paralleel poiss Andrési ja teda nuhtleva peremehe episoodiga "Don Quijote" alguses on ilmne. 18 Don Quijote kaitseb nõrku, vaeseid, hüljatuid, eluvõitluses allajäänuid; kannab terve oma seiklusega sotsiaalse õigluse ideed. "Don Quijote" ideoloogilises struktuuris võiks näha midagi väga lähedast kriitika dialektikaga, mida L. Pinski on täheldanud Erasmuse "Narruse kiituses": romaani esimene pool pilkab eluterve looduse ja mõistuse seisukohast vaimunarrust, teine pool aga keskendub irooniale mitmesuguste inimpahede üle, kusjuures vaimunarrus osutub nüüd õieti tarkuseks, mille abil pahesid
meenutama inimese kehalisi piire. Kelmiromaani arengu algul oli lõbus naer hoolimata äpardustest, aga hiljem kibe ja sarkastiline. Kuulsates kelmiromaanides on aimatav filosoofiline sümboolika. Kelmiromaanikirjanik Alemàni on suutnud inimese lõhestunud, enesekahtlustest vaevatud teadvust peegeldada renessansi kriisis. 17.saj hispaania kelmiromaanide taotlus oli lugejat haarata värvikate olupiltidega ja peategelase võimalikult kireva seiklusega tekib olustikuline seiklusromaan, mis oli populaarne ka veel 18.saj. Euroopa I kelmiromaan ,,Tormese Lazarillo elukäik" ilmus anonüümselt. Sellele omased peen iroonia ja kunstiline terviklikkus tõestavad, et autor oli olemas ja võis kuuluda Hispaania renessansi humanistide sekka. Sündmustel on lihtne ja lineaarne ülesehitus. Mõned seigad näitavad lähedust toonase rahvakirjandusega. ,,Tormese Lazarillo elukäik" meenutab oma
annaabi.ee 
