jätkunud ikka piisavalt vajalikke kaupu ja toiduaineid ¤ süvenesid minnalaskmismeeleolud ja sotsiaalne pessimism ¤ poliitilise surve tugevnedes tekkis teisitimõtlejate - dissidentide - liikumine ¤ kritiseeriti üha rohkem kodumaal ilmnevaid ärevusttekitavaid nähtusi ning levitati selle kohta informatsiooni ¤ 1978. a. asus EKP esimese sekretäri kohale Venemaa eestlane Karl Vaino, kes aitas kõigiti kaasa Moskva püüetele Eestit venestada: propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja segakoolide rajamist, vene keele osatähtsus pidi oluliselt suurenema hariduses, milleks nõuti kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele ning 1980. a-il hakati vene keelt õpetama lasteaedades ja algklassides ¤ selline olukord tekitas rahulolematust ühiskonnas: juba 1970. a-il hakkas läände jõudma Eestit iseloomustavaid märgukirju ning 1980. a. õpilasrahutuste järel kirjutasid 40 kultuuritegelast ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st"
Teda ei peetud enam nii heaks ja tema asemel asus ametisse Karl Vaino. Karl Vaino ei eksisteerinud kohalike huve, vaid pööras rohkem tähelepanu Moskvale. Väljasel tuli lahkuda ja tema asemel nimetati ametisse Rein Ristlaan 1978.aasta suvel algasid suured venestamiskampaaniad. Võeti vastu otsus vene keele õpetamise ja omandamise kohta. Täisväärtuslikuks inimeseks peeti seda, kes oskas mõlemat keelt, nii eesti kui ka vene keelt. Hakati propageerima kahekeelsete lasteaedade ja segakoolide rajamist ja kõrgkoolide õppetöö üleviimist vene keelele. 1980.aastal saavutaski see edu. Venestamissurve põhjustas noorsoorahutusi 1980.aasta sügisel. Noored läksid protestimarsile, kus miilitsad võtsid paljud osalised kinni. Paljusi karistati koolist väljaviskamisega. 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", see saadeti keskajalehtede toimetusele. Sellele 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada-tuntud vaimuinimest (J.Kaplinski, M.Lauristin, P.-E
sulaaeg Eestis. Sellele järgnenud perioodi nimetatakse stagnatsiooniks e seisaku ja taand/arengu ajaks. Piiratakse poliitilisi vabadusi, karmistub tsensuur, tõlgitakse vähem ja rangemalt. Ühiskonnas levivad pessimism, minnalaskmismeeleolu ja väljapääsmatuse tunne. Eesti rahvuslik kultuur tõmbub kaitseasendisse, sest 70ndate lõpus algab uus venestamislaine.See nägi ette vene keele õpetamise juba lasteaias, segakoolide loomise, vene kultuuri laiendamise ja igal aastal kümnete tuhandete võõrtööliste Eestisse asustamise. Pinged ühiskonnas vallanduvad 1980. aasta sündmustes. Sügisel puhkevad noorterahutused seoses ansambli ,,Propeller" kontserdi keelamisega ja 40 kultuuritegelase kirjaga. Kiri levis tuhandetes eksemplarides. Mitmed kirjale allakirjutanud kirjanikud said avaldamiskeelu(J.Kaplinski). Süveneb nn ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine.
· kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht · EKP eestistus mõne võrra 6. Muudatused sisepoliitikas stagnatsiooniperioodil. 1970ndail aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke ümberkorraldusi: · Johannes Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kes oli kremlikuulekas käsutäitja, Eesti saatus teda ei huvitanud. · 1978ndal aastal alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti kõrgkoolide õppetöö muutmist osaliselt venekeelseks. · Tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis nö ridade vahelt lugemine sagenesid arreteerimised 7. EKP esimeste sekretäride võrdlus: I. Käbin, K. Vaino. TV lk. 43 ül. 5. Ivan (Johannes) Käbin Karl Vaino Ametis oleku
Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde. Eestlased pidid omandama vene keele aga muulased ei pidanud eesti keelt omandama. Vene keele mõttetu ülistamine saavutas haripunkti 1980. aastatel, kui hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades. Venestamissurve tekitas eestlastes tunde, et rahvuskultuur on hääbumas. See põhjustas ühiskonnas noorsoorahutused 1980. aasta sügisel. Kooliõpilaste väljaastumise põhjuseks sai 1980
uusvenestamise innukas elluviija. Eesti NSV võimuladvikus erilist suurpuhastust ei toimunud. Vahetati ainult mõned ametimehed. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai Vaino üks lähimaid abilisi venestamisprotsessis. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kanvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab oma emakeelt ja vene keelt. Sihipäraselt hakati propageerima kakskeelsetele lasteaedadele ja segakoolide rajamisele ning õppetöö osalist üleviimist vene keelele. Juba aastast 1976 oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada ja kaitsda vene keeles. Haripunkti saavutas vene keele ülistamine 1980. aastatel, mil vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli esimeses klassis ning oluliselt suurendati ka kõrgkoolides vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles. xv. Noorsoorahutused ja 40 kiri
läks diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde. Eestlased pidid omandama vene keele aga muulased ei pidanud eesti keelt omandama. Vene keele mõttetu ülistamine saavutas haripunkti 1980. aastatel, kui hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades. Venestamissurve tekitas eestlastes tunde, et rahvuskultuur on hääbumas. See põhjustas ühiskonnas noorsoorahutused 1980. aasta sügisel. Kooliõpilaste väljaastumise põhjuseks sai 1980
ENSVs. *1978 detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu salastatud otsuse ,,Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest". Algas aktiivne vene keele kasutamise propagand, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus, normaalne inimene pidi oskama võrdselt nii emakeelt kui rahvastevahelist suhtluskeelt. Varsti hakati propageerima kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist ja 1976. aastast oli vastu võetud üleliiduline kord, et teadustööd tuleb kirjutada ja kaitsta vene keeles. Tegelikkuses oli kogu see poliitika suunatud ühepoolsele kakskeelsusele, oli ka oht muutuda poolkeelseks. 1980. aastal hakati rahvastevahelist suhtluskeelt õpetama juba lasteaedades ja esimeses klassis ja ülikoolis vene keelsete õppeainete arv kasvas. *Venestussurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See põhjustas
Põhjenda kahe teesiga. Suurenes loomevabadus ja kasvas peale aktiivsete noorte põlvkond, kes osalesid aktiivselt hariduselus. Millal ja millise sündmusega saabus liberaliseerimisajastule lõpp? 1968 aastal Praha kevadega. Stagnatsiooniaeg 1970. aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke muudatusi: * Käbini asemel sai partei juhiks K. Vaino, kes oli kuulekas Kremli käsu täitja. * 1978 alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti kõrgkoolide õppetöö muutmist osaliselt vene keelseks. * tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis nö ridade vahelt lugemine. * sagenesid arreteerimised Noorsoorahutused ja 40-kiri Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid? Venestamispoliitika pehmenes, rahvas oli üha enam kommunistliku võimu vastu. Kirja
seisnesid inimeste organiseeritud suundumises varjenditesse, samuti õpetati kaitsevahendite kasutamist, esmaabi jms. Tapa militaarlinn - osa stagnatsioonist. Venestamine - 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus. Ajakirjanduse veergudel hakati sihipäraselt propageerima kakskeelsete lasteaedada ja segakoolide rajamist ning kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele. Juba 1976. aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. Vene keele pidid omandama eestlased, kuid samasugust kohustust eesti keele suhtes Eestimaa muulastel ei olnud. Vene keele ülistamine saavutas haripunkti 1980.aastatel, mil vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli esimeses klassis ning
annaabi.ee 
