Suuremal hulgal võib teda esineda vilja puhastamisel saadavas alusviljas, kliides ja jahvatusjäätmetes, mida kasutatakse kanade, sigade ja veiste söödana. Eriti rohkesti esineb teda vihmastel aastatel, millal ta võib tekitada isegi massilisi mürgistusi. Ta langeb kõrreliste viljapeadest kergesti (lõikuse ajal) maapinnale ja talvitub seal. Kevadel kasvavad tungalterast välja valged nupukesed, mis arenevad 1 cm pikkusteks varteks, mille otsas on purpurpunane mütsike. Viimane sisaldab seeneeoseid. Eosed nakatavad õitsemise ajal kõrreliste emakaid. Taime emakasse tunginud seeneniidistik moodustab lülieoseid ja eritab magusat mahla, mida korjavad putukad levitavad ühtlasi lülieoseid. Tabandatud taime emakast areneb tera asemel tungaltera s.o seene kõvaks muutunud kude, mille abil seen talvitub. Tungaltera põhjustab mürgistust, kui selle sisaldus jahus on enam kui 0,1%. Tungaltera sisaldab tugevatoimelisi mürkaineid, mille toimeaineteks on ergotoksiin, ergotamiin, ergotiniin
karikseen). Kottseened moodustavad koos vetikatega enamuse samblikke. Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad viimastest nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Tungaltera esineb kõigil kõrrelistel (sh. teraviljadel). tungaltera on väga mürgine. Tõenäoliselt suur osa Keskaegseid nõiaprotsesse olid tingitud tungalterast ta võib toimida hallutsinogeenselt, aga tungalteraga saastunud vili oli sageli vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust
karikseen). Kottseened moodustavad koos vetikatega enamuse samblikke. Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad viimastest nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Tungaltera esineb kõigil kõrrelistel (sh. teraviljadel). tungaltera on väga mürgine. Tõenäoliselt suur osa Keskaegseid nõiaprotsesse olid tingitud tungalterast ta võib toimida hallutsinogeenselt, aga tungalteraga saastunud vili oli sageli vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust
Serviku kui kultuurseene ajalugu algas Euroopas juba eelmise sajandi alguses. Lisaks üldtuntud hallikale servikule on olemas ka teisi toone, mis varieeruvad alates helebeezhist pruunini ning helehallist violetse ja isegi mustani. Maitselt on kõik servikud siiski ühesugused ning enamik erksaid toone kahjuks tuhmub kuumutamisel. Austerserviku viljaliha on tugev, tugeva meeldiva seenemaitse ja -lõhnaga. Valge udujas katt seente pinnal kujutab endast täiesti maitsetuid ja kahjutuid seeneeoseid, mida austerservik teistest seentest erinevalt hakkab tootma juba korjamisküpseks saamisel. Söögiks pruugitakse austerservikut samal viisil kui shampinjone; suuri austerservikuid võib ka paneerida ja pannil praadida. Shiitake Shiitake on suurepärane tugevamaitseline seen, mille viljaliha on kreemikaskollane ja suhteliselt tihe, maitse on tugev, nõrga suitsumaitsega ja väga meeldiv. Niiskusesisalduse poolest on shiitake teistest seentest kuivem, mis pikendab säilivusaega
al. 2011). Aga selline niiskusreziimi muutus häirib puude elutegevust ning pikaajalise niiskuse tõttu võivad puud hukkuda. Kui kopratamm piisavalt ruttu lõhkuda siis veetase väheneb ja see ei pruugi puistule halvasti mõjuda. (Nummi ja Kuuluvainen 2013) Põdrad ja metskitsed kahjustavad puid neid koorides ja süües. Kui puu kahjustusest ei hukku võib haavast puule ligi pääseda mädanikke põhjustavaid seeneeoseid. Põdrad põhjustavad metsadele rohkem kahju kui kitsed. Lehtpuid söövad põdrad aastaringselt, talvel söövad põdrad põhiliselt männikasve. Kitsed söövad talvel nii okas- kui ka lehtpuuvõrseid. Selleks, et vältida väga laiaulatuslikke põdra ja kitsekahjustusi tuleb nende arvukust reguleerida, suurendada rajatavate metsakultuuride algtihedust, samuti võib metsakultuure tarastada või kasutada erinevaid peleteid. (Laas et al. 2011)
Allergeenide esinemist tolmus mõjutavad: · Väliskliima · Sisekliima · Hoonete tüüp · Koristamissagedus Hallitusseened eosed õhus, suurus eostel 2-50µm, allergeeniks hallitusseente spoorid Sisekeskkonnas Penicillium, Aspergillus, Cladosporium ja Alternaria (viimased 2 põhjustavad allergiaid) Seeneeoseallergia sagedamini lastel, välisõhus nende hulk suurim hilissuvel Välisõhust sisekeskkonda Euroopas piirkonnad, kus kõige rohkem seeneeoseid 1) Veneetsia (kanalite süsteem) 2) Holland Cladosporium IgE Alternaria Prussakad, 17 41%, allergeensed on sülg, väljaheide, sekreedid, kest Allergia tõsisem Ameerikas Saksa prussakas Blattella germanica Ameerika prussakas Periplaneta americana Tartus astmaga lastel 29%, kellest 83% positiivne NTT (nahatorketest) ka tolmulestale Tallinna täiskasvanud 15,5% Tartu väikelastest 2% Sensibiliseerimine (10
valke, aga elavad põhiliselt aeroobses keskkonnas. Pärmiseened toodavad silos alkoholi ja CO2 ja aromaatseid aineid, mis parandavad silo maitset. Alkohol ei halvenda silo kvaliteeti, kui seda ei ole üle 4%. hallitusseened halvendavad silo kvaliteeti, aga nad paljunevad kiiresti aeroobses keskkonnas. Oluline, et oleks kinnitallatud anaeroobne keskkond. Üheks eelduseks et haljasmass hästi sileeruks, peab silomahuti olema puhas, isegi kuivanud jäätmetes on palju baktereid ja seeneeoseid. Silohoidla seinad peavad olema õhukindlad, kui ei ole, siis tuleb seest kilega vooderdada. Kui on väga silorikas söödaratsioon, peaks jälgima, et silo ei kahjustaks loomade tervist. Loomad on võimelised sööma 3-3,5% kuivainet lähtudes oma kehakaalust(15-18 kg kuivainet). Juhul kui silo on liiga märg, ei suuda loomad vajalikku kogust süüa, et rahuldada kuivaine vajadust. Tänu intensiivsele mäletsemisele ja suurtes kogustes sülje eraldumisele tõuseb looma vatsas pH.
Taimetervise seisukohast on parimaks lõikuse saavutamiseni, kuna sel perioodil on ajaks aktiivne kasvuperiood (juuni keskpaigast augus- • puude energiavarud miinimaalsed; ti lõpuni), mil rakkude kasv ning energiavarud taga- • noor koor on väga lahtine ja õrn; vigastuste vad lõikehaavade kiire paranemise, mis omakorda tõ- kaudu toimub nakatumine seenhaigustesse (sel kestab haigusetekitajate sisenemistee. Ka olemasole- ajal on õhus palju seeneeoseid); vad mädanikukolded eemaldatavatel kuivadel okstel • räsida saavad pakatavad pungad ning kasvu kapselduvad kiiresti ning kuivad oksad on ka hästi alustanud võrsed. märgatavad. Lisaks ei teki suuremate okste eemalda- Tugeva mahlajooksuga puuliike lõigatakse ainult mise järel nii palju vesivõsusid kui varakevadise lõi- suvel. Pargipuudest on mahlajooks iseloomulik kas- kuse puhul
Ehituses väga oluline teema, kuidas tagada õige ventilatsioon ja samas soojapidavus. · Kerahallik (Aspergillus fumigatus, A. versicolor ja A. flavus), mille mõningad liigid produtseerivad mürgiseid alfatoksiine ning tekitavad ohtlikku mükoosi aspergilloosi. 25 · Pintselhallik (Penicillinum), mis on siseruumides alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. See nn moosipurgihallitus muutub probleemiks siis, kui seeneeoseid on siseõhus rohkem kui välisõhus. · Cladosporium, mille mõningaid liike loetakse tugevateks allergeenideks, on kõigesööja. Ta võib hakata kasvama nii mööblil, riidel, värvitud pindadel, ventilatsioonitorudes kui ka silikoonil. · Must hallitus (Stachybotrys chartarum), mis kasvab rohekasmustade kolooniatena ning eelistab kõrge tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale (näiteks kipsplaadid, ökoloogilised ehitusmaterjalid). Hallitus-mükoosid
), mis on nii väiksed, et ei setti pindadele, moodustavad püsiva hõljumi, mis sisse hingates võib tekitada allergilist reaktsiooni. Lisaks võib kahjustus tekkida ka kokkupuutel hallitanud pindadega. Mida kuivemaks saab hallitanud pind, seda rohkem lendub sellelt eoseid ning muutub õhusaasteks. Probleemi keerukus seisneb asjaolus, et inimeste tundlikkus ärritajatele on väga individuaalne ning pole võimalik täpselt kindlaks määrata, kui suur kogus näiteks seeneeoseid tekitab haiguslikku seisundit. Hallitusseene eoseid on siseruumi õhus peaaegu alati, kuid alati ei hakka need kasvama. Hallitusseente kasvuks ja elutegevuseks on vajalikud: orgaaniline toitainet sisaldav kasvupinnas (või materjalil olev tolm); sobiv niiskus: >70…80 %; sobiv temperatuur: 0…30 C; kasvu mõjutab veel õhu liikumine, pinna happelisus jm. tegurid. Niiskuskahjustustele viitavad indikaatormikroseened, mida ei esine normaalsetes
annaabi.ee 
