Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 1. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011) Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi, naaberpõõsasteni ulatuvaid oksi kärpida ning eemaldada võrale mitte iseloomulikke oksi. Siiski 2 pole varajast veigelat otstarbekas lõigata kevadel, kuna ta kuulub põõsaste alla, mis õitsevad
Madalakasvuline tomat avamaale ja kasvuhoonesse. Tugeva 5. Tomat 'Betalux' lühikese varrega. Kartulilehe sarnased lehed. Ümarlapikud, Väga varajane 65-70g 40-50 cm sügavpunased lihakad tomatid. Väga maitsvad viljad. Pilt Allikas Hortes Eesti Taimekasvatuse Instituut Hortes Hortes Seemnemaailm Eesti Taimekasvatuse Instituut Seemnemaailm Seemnemaailm PIKAVILJALINE KURK Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuhoones kasvatamiseks mõeldud õrna koorega ja magusa 1. Kurk 'Amazonka` maitsega pikaviljaline salatikurk. Partenokarpne ehk iseviljastuv Tumerohelise õhukese koorega keskmise pikkusega salatikurk. Sobib katmikalale, vajab toestamist
Toitumine Rästik sööb hiiri, konni, vesilikke, sisalikke, võimalusel ka linnupoegi ja mune (vt. Joonis 2). Noored rästikud söövad väikeimetajate poegi, kulleseid, sisalikke, putukaid, vihmausse ja ämblikke. Kui noored rästikud kasvavad 30 cm pikkuseks, on nende menüü sama vanarästiku omaga. (Põder, 2007) Rästik sööb ära ka oma munajäänused ja nõrgemad pojad. (Seemnemaailm, 2015) Rästik ründab inimest ainult äärmisel juhul kas provotseerimise või pealeastumise korral. Ilma põhjuseta ei ründa rästik inimest mitte kunagi, ta üritab alati võimaluse korral põgeneda. (Põder, 2007) Ainult pilvise või vihmase, kuid sooja ilma puhul roomavad rästikud välja ka keskpäeval, siis kas end soojendama või toitu jahtima st. küttima. Ilusa ilma puhul jahivad st
Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias. Joonis 3. Hubei ülane (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Anemone_hupehensis- IMG_7150.jpg) Joonis 4. Hubei ülane Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266. 04.08.2013. Heritage perennials. Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/anemone-hupehensis.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Hubei ülane Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588. 04.08.2013. 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) (joon. 5, joon.6) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke. Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm
Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti (Seemnemaailm). 12 HARILIK LODJAPUU Lühiiseloomustus Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joonis 1) on muskuslilleliste sugukonda kuuluv põõsaliik. Rahvasuus tuntakse teda ka õispuu, koerõisupuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu nime all (wikipedia). Eestis leidub ta tavaliselt suure põõsana kasvamas viljakate muldadega metsades (Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus)
külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011). Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra
Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid talub ka varju ning võib kasvada pargis suurte puude all Täiskasvanud taimed võivad olla pikka aega kastmata. Pindmine kobestamine on ainult noortele taimedele. Multsimine mulla või turbaga on kindlasti vajalik noorte taimede puhul. Hekkides pügatakse taimi 1/3 võrra. Üksikutel põõsasvormidel puhastatakse võre, et säilitada olemasolevat dekoratiivsust. Dekoratiivsed vormid kannatavad talvepakast isegi noores eas (Seemnemaailm 2012). Cornus alba Siberi kontpuu Hooldus Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist. Lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Kevadine lõikamine
Neid selgitatakse läbi konkreetse disaininäite. 7. Beate Slipher. 2009. Aed ja ruum. Terrassid, väliköögid ja mänguplatsid koduaias. Kirjastus Varrak. Norra keelest tõlkinud Enn Anderson. Aiakujunduse ksiraamatus antakse juhtnööre väliruumi kujundamiseks. Antakse nõu erinevate aiakonstruktsioonide rajamisel (taimedest sein, eraldav puitaed, terrass, pergola). Tuuakse näiteid sobivatest materjalidest ning tehnoloogiatest. 8. Firma Ageeta. Seemnemaailm- tõlkija. Vertikaalhaljastus. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=139 Artikkel kirjeldab vertikaalhaljastuse (dekoratiivtaimede kasvatamine erinevatel tugedel, seintel, kaartel, pergolatel) rakendamist- selle kasulikke omadusi, sobilikke taimi, istutust ja hooldust ning tugesid taimedele. Annab nimekirja erinevatest taimedest, mis sobivad vertikaalhaljastuseks, põhjalikumalt käsitleb neist 13. 9. Eva Schuman. 2008. Väikekasvuhoone. Kirjastus Maalehe Raamat
Seejärel pistetakse pistikud kobestatud turbast ja aiamullast 1:1 valmistatud segusse ning kaetakse purkide või kilega. Regulaarse kastmise, iga päev või üle päeva (niiske ilma korral võib loota sademetele) tulemusena pistikud juurduvad 3 nädala jooksul. Sügiseks kasvavad kenade okstega põõsakesed, mida võib püsikohale ümber istutada. Kasvukohale istutatud taimed kaetakse kuuseokste või muu materjaliga. Kevadel hakkavad need aktiivselt kasvama (seemnemaailm). 13.4.Katmine Pukspuu on küllalt vastupidav talvekülmadele, kuid nagu igihaljad kultuurid kannatab ning mõnikord isegi hukub talviste külmatuulte käes, seega tarvilik kuiv kate kastidest või okasokstest. Pukspuud tuleks kaitsta ka ereda kevadpäikese (paari päikeselise päevaga) poolt tekitatud kahjustustest. Sügisel, vahetult enne külmasid, umbes novembri algul, viiakse läbi rikkalik kastmine, mis annab taimele küllaldast niiskust pikaks talveperioodiks
8 Viited [1] Aiasõber.(2011). Kuldvihm. [WWW] https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/391 [2] Karner.(2011). Ilupõõsaste lõikamine. [WWW] http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ [3] Hortes. Ilupõõsaste lõikamine. [WWW] http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21 [4] Luua metsanduskool. (2011). Puude ja põõsaste hooldamine. [WWW] https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa [5] Seemnemaailm. (2002). Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides. [WWW] http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee [6] Haljassaare. Harilik kuldvihm. [WWW] http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 [7] Hansaplant. Perekonnakirjeldus. [WWW] http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=163&art=111 [8] Calmia. Harilik kuldvihm [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/laburnum_alpinum.htm [9] Vikipeedia. (2015). Kirsipuu [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Kirsipuu [10] Rodoaed. (2013)
Tallinn: Varrak, 2007. 8. Masing, V. 100 tavalisemat taime. Tallinn: Koolibri, 1999. 9. Roht, U. Lehtpuud I osa. Sine loco: AS Atlex, 2007. 10. Seidelberg, Mari. Väike püsililleraamat. Tallinn: Valgus, 1995. 11. Süvalepp, A., Süvalepp, M. Madalakasvulised püsililled. Tallinn: Valgus, 1976. 12. Tara, A. K. Suvelilled. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2009. 13. Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&Lang=est (25.10.2011) 14. Seemnemaailm. Lilled. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?CID=23 (29.10.2011)
Kasutatud allikad 1. About Home: Red Twig dogwood shrubs http://landscaping.about.com/od/shrubsbushes/p/redtwig_dogwood.htm 2. Aggie Horticulture http://aggie-horticulture.tamu.edu/earthkind/landscape/proper-pruning-techniques/ (03.04.2016) 3. Ageeta OÜ veebileht. 2016. Äädikapuu (harilik sumahh). http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=14297 (14.04.2016). 4. Ageeta OÜ veebileht. 2008. Vähenõudlik hekk. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=282 (14.04.2016). 5. Aiaklubi, 2011 Harilik liguster. http://aiaklubi.ee/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=195&Itemid=9999999 (15.04.2016) 6. Aiandus http://www.aiandus.ee/loe.php?id=19460 (13.04.2016) 7. Aianduse entsüklopeedia. (2010). Tallinn: Varrak/Peatoimet. C. Brickell. 8. Aiasõber
annaabi.ee 
