tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad. Staminoidid – tolmukapeata tolmukad. Tolmukapea keskosas on sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks. Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera. EMAKKOND EHK GÜNEETSIUM Emakas on suletud elund, milles arenevad seemnealged – moodustuvad ühe või mitme viljalehe kokkukasvamisel. Emakas koosneb sigimikust, emakakaelast ja suudmest. • Üheosaline (monokarpne) - ühest viljalehest. • Mitmaosaline - mitmest viljalehest. o Apokarpne – viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka. o Tsönokarpne - viljalehed on kokkukasvanud üheks emakaks. SIGIMIK: Ülemine asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest.
Tolmuterade arv sõltub liigist ja tolmlemisviisist - eriti ohtralt tekib tolmuteri tuultolmlejatel taimedel. EMAKAS * õites olevate viljalehtede kogu nimetatakse emakkonnaks . Viljalehed moodustavad ühe või mitu emakat. *Emaka puhul saab harilikult eristada sigimikku, emakakaela ja -suuet . *Emaka alumine osa on sigimik, milles arenevad seemnealged *Sigimikule järgneb peenem osa, emakakael, mis lõpeb mitmesuguse kujuga emakasuudmega. *Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldav näämekas epiderm on kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Seal luuakse neile soodsad tingimused ka ,,idanemiseks" * Kui õie iga emakas koosneb ühest viljalehest, nimetatakse emakkonda lahkviljalehiseks
idulehte. Seemned sisaldavad tärklist, vett ja valku. Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaime seemned paiknevad paljal käbisoomuste vahel (mänd, kuusk, kadakas). Mänd on valgusnõudlik igihaljas puu. Männi okkad kinnituvad kahe kaupa. Männi tüvi laasub. Mänd on tingimuste suhtes leplik. Paljunemine emaskäbid isaskäbid seemnealged (munarakud) tolmuterad rist- e. võõrtolmlemine (tolmuterad satuvad käbisoomustele teiselt männilt) Kuuel on tihe püramiidjas võra. Kuuse okkad kinnituvad ühe kaupa. Kuusk vajab viljakat pinnast ja kuuse tüvi ei laasu. Kuusk on varjutaim. Sõnajalgtaimed Kollad, osjad ja sõnajalad sarnanevad paljunemisviivi ja elutsükli poolest. Kõik nad
eellasteks on vetikad. 8.2. Sõnajalad Üldiseloomustus: on võsu ja juured; vartes esineb nii tugi- kui juhtkude; paljunevad mittesuguliselt eostega, väga harva suguliselt; on mitmeaastased rohttaimed, mis võivad omada liaane ja epifüüte; sõnajalgade paljunemine (eoste levimine) on seotud veega; nende areng on väga aeglane. 8.3. Paljasseemne taimed Üldiseloomustus: puuduvad õied ja viljad; paljunevad seemnetega ning seemnealged paiknevad käbi soomuste vahel; esinevad puidu osas vaigu käigud; on higihaljad taimed, kus lehed on muundunud okasteks; paljunevad suguliselt ja viljastamine ei pea olema seotud veega. 8 8.4. Katteseemnetaimed Üldiseloomustus: kõikidel esinevad nii õied kui ka viljad; paljunemine on suguline; kudedes esinevad trahheed ja sõeltorud; on kõige mitmekesisem taimede liik 8.5. Vetikad
Sigimik on kolmepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Tolmnemist soodustab kuiv ja soe ilm õitsemise ajal, kui metsas esinevad õhu konvektsioonivoolud, mis hoiavad õietolmu kaua võra piires. Soodustavalt mõjub ka nõrk tuul, mis kannab õietolmu edasi horisontaalselt. Niisked ja sajused ilmad on tolmnemisele kahjulikud, sest õietolmu langeb mullale, tolmukotid ei avane ning tagajärjeks on puudulik tolmnemine ja ühtlasi halb viljakandvus. Tolmnemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine järgneb alles kahe kuu pärast. Kuuest seemnealgmest viljastub tavaliselt ainult üks. Kuigi õitsemine on võrdlemisi sagedane, takistab normaalset tolmlemist ja viljastumist ilmastik, samuti tekitavd olulist kahju mitmed kahjurid, mistõttu seemneaastad korduvad sageli alles 4-8 aasta järel. Mida soodsamad on kasvutingimused, seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas
*Sammaltaimed – maksasammaltaimed(Hepatophyta, 6500), kõdersammaltaimed(Anthocerophyta,100), lehtsammaltaimed(Brypohyta, 12000). 1.Soontaimed – domineerib sporofaas, juhtkoed tugevasti arenenud (juhtkimbud) *Seemneteta taimed – paljunevad eostega Sõnajalgtaimed – raagraigastaimed(Psilotophyta,5), pärisraigastaimed(Lycophyta,1000), kidataimed(Sphenophyta,15), keerdlehiktaimed(Pterophyta,12 000). *Seemnetaimed – paljunevad seemnetega Paljasseemnetaimed – katmata seemnealged arenevad seemnesoomustel. – palmiklehiktaimed(Cycadophyta,140), hõlmikpuutaimed(Ginkgophyta,1), okaspuutaimed(Coniferophyta,550), vastaklehiktaimed(Gnetophyta,70). Katteseemnetaimed – seemnealged arenevad kaetult sigimikus. – õistaimed(Anthophyta,250 000). *Sammaltaimed – keha väiksem ja vähem diferentseerunud, jagunedes varteks ja lehtedeks. Juurte ülesannet täidavad risoidid – ühe või mitmerakulised niitjad väljakasved
isendid toodavad korraga nii isas- kui emassugurakke. Enamasti viljastuvad erinevate isendite sugurakud kuid vahel, teatud tingimustes võib aset leida ka iseviljastumine. Paljud organismid, kes toodavad nii emas- kui isassugurakke – nn. hermafrodiidid – saavad oma munärakke viljastada ka omaenda seemnerakkudega. See juhtub näiteks siis kui taime õis hakkab õitsemist lõpetama kuid paljud munärakud (seemnealged) on veel viljastamata või kui taim õitseb siis kui õitsemisperiood hakkab juba lõppema ja pole teiste isendite õietolmu. Iseviljastamine on seega hädaabinõu – parem iseviljastatud seemned kui sigimise ebaõnnestumine. Ka paljudel teistest isoleeritud sooleparasiitidel esineb selline sigimisviis, samuti paljudel taimedel. Mitmed taimed kasvatavad spetsiaalseid õisi, mis ei avane kunagi putukatest tolmendajatele ja jäävad sageli lehtede varju
üleküpsenud. Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab kaupa. Emasõied 2-3-kaupanoortel Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Sageli asenduvad peamiselt viljakatel ja väga viljakatel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole hall-lepikud looduslikult kuusega. Sageli kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega seemnealged veel arenenud ja viljastumine esineb suktsessioon, kus hall-lepiku alla liik. toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4- tekib looduslik uuendus, ja kuna hall lepp Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks 8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka on lühiealine, tekib üsna ruttu lepiku seenhaigused, neist kõige haavataelik igal aastal
Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed talveks puule. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a. Isaõied 3- 6 cm pikkused rippuvad urvad, mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3-kaupa. Emasõied 2-3- kaupa noortel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4-8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad. Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 tonni tõrusid. Paljuneb peamiselt tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Areaal on lai, kasvab Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias. Eestis kasvab oma areaali põhjapiiril,
annaabi.ee 
