dünaamika.Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks,millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kasvupinna kategooriat: a) seemendatud pind b) kasvupind (külvipind)c) koristuspindd) tegelikult koristatud pind Seemendatud pind.- kuhu on külvatud seeme. Seemendatud pind võib olla tegelikust olemasolevast pinnast suurem, see on võimalik siis, kui talivili ikaldub ja põld haritakse üles ja seejärel seemendatakse uuesti. Nimatud näitaja majanduslik sisu seisneb selles, et ta kaudselt iseloomustab tööde mahtu, mida oli vaja teha maade külviks ettevalmistamisel.
Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud); · seemendatud ja tiined lehmikud; · lehmad; · nuumveised. Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima tootmisel on lehmade osatähtsus märgatavalt suurem, veiseliha tootmisel peab aga karjas olema rohkem noorloomi. Majanduslikult tasub noorveiseid nuumata siis, kui veiseliha hind turul on soodne ja kui noorveiste tapaküpsus saavutatakse 15...18 kuuselt. Sel juhul peaks noorkarja osatähtsus karjas olema 50%, lehmi ikkagi umbes pool karjast. 5
Sageli nimetatakse seda ka heina- või karjamaaäkkeks. Hariäke (kammäke) ei ole tavaliselt iseseisev masin, vaid kuulub täiendtööseadisena laukultivaatori (ka reaskultivaatori, reaskülviku ja vedrupiiäkke) komplekti (joonis 5.2). Selle tööosadeks on pikad vetruvad piid, mis oma ülaotstega kinnituvad põhimasina raamiga jäigalt ühendatud põiklatil. Hariäkke piid paiknevad tavaliselt ühes või kahes reas ning nende ülesanne on murendada kultiveeritud või seemendatud mullapinda ja tasandada seda. 18. Aktiiväkete tüübid ja ehitus. Rõhttelje ümber pöörlevate tööseadistega äkkeid nimetatakse rootoräkkeiks, püsttelje ümber pöörlevaid aga vurräketeks (joonis 5.1). Kõik rootoräkked on vabaaktiivsed. Kui nende tööseadiste pöörlemistelg on risti masina liikumissihiga, siis töötavad need rullimise 7
parandamisel, et suurendada kohalike tõugude piimajõudlust. Lammaste reproduktsioonijõudlus- Viljakus = Sündinud tallede arv*100 jagada poeginud uttede arvuga Pesakonna suurus =Sündinud tallesid jagatakse poeginud utekohtaÜhel utel tavaliselt 1 või 2 talle, harvem 3 või 4.Karjas tavaliselt 1,3...1,5. Sigivus = Sündinud tallede arv*100 jagatud paaritatud uttede arvuga.(1,1...1,3) Viljastatavus = Poeginud uttedearv*100 jagatud Paaritatuduttedearv(seemendatud) Viljastatavus 85...95% sügisel, 70...80% kevadel Tallede säilivus= Üleskasvatatud talledearv jagat sündinudtallede arv. Tallede väljatulek= Võõrutatudtalledearvkarjas jagat poeginuduttesidkarjas Villajõudlus- Villatoodang- aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. 6
isel.näitajad (tk-se osakaal kogu ev-te müügimahust, teravilja kasvupinna osakaal külvipinnast). 7.Põhilised tk-se intensiivsust isel. näitajad. Maa hindepunkt, a-ta, spetsialiseerumine, kasvupind (ha), kasvupinna osakaal kogukasvupinnast %-na, orgaaniline väetis tonnides ha kohta, lämmas-tikväetis tonnides ha kohta, fosfor ja kaaliumväetis, tk-s saaduste müügi osakaal kogumüügist %-na. 8.Millised on külvipindade statistikas kasut-d põhi-lised arvestuse kate-gooriad. seemendatud pind, külvipind, kasvupind, koris-tuspind, tegelikult koristatud pind 8a. Millised on kogu-saagi ja saagikuse stat. kasut-d põhilised arves-tuse kategooriad? *kogu-saak ja saagikuse prognoos; *bioloogiline kogusaak ja saagikus; *kogusaak ja saa- gikuse esialgses kaalus; *kogusaak ja saagikus aida-kaalus. 8b. Millised on loomade arvu stat. kasut-d põhilised arvestuse kate-gooriad?*loomade arv tea-tud kuupäeva seisuga; *a. keskmine loomade arv 8c. Millised on looma-kasvatuse kogutoodangu stat
vastu aeglast emakanõre voolu. Spermid on viljatuse peamiseks põhjuseks: Vale seemendusaeg normaalne viljastumisvõime 10-12 tundi pärast ovulatsiooni. Hiljem kaotavad munarakud oma kortikaalse kaitse-reaktsiooni, mis takistab rohkem kui ühe spermatosoidi tungimise ovoplasmasse. Munarakkude viljastumine 20 tundi pärast ovulatsiooni vähendab tunduvalt viljastuvate munarakkude arvu. Optimaalsest ajast hiljem seemendatud emistel suureneb loodete anomaalia (ebanormaalselt arenenud loodete arv). Emistel funktsioneerivad munasarjad asümmeetriliselt, s.t. rohkem valmib folliikuleid kord ühes kord teises munasarjas. Emakasarvedes tasakaalustub aga idulaste arv nende migratsiooni teel kuni 10. tiinuspäevani. Kui migratsioon jääb mingil põhjusel ära, siis suureneb embrüonaalne suremus. Õige seemenduaeg: 24 tundi pärast inna
Partenogenees on normaalseks nahtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude kupsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad koik kromosoomid uhte rakku, tuumata pool havib; teine jagunemine kulgeb nagu tavaliselt koik kromosoomid pikipoolduvad, kromosoomid lahknevad. Kui mesilasema on seemendatud uks kord isasmesilaste poolt, siis tal sailivad seemnerakud spetsiaalses seemnehoidlas. Suurem osa karjekanne on sobiva suurusega emaste mesilaste ehk tooliste jaoks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, uhineb moni seemnerakk munetava munaga ja munast areneb emane mesilane. Moned karjekannud on aga suuremad ja sobivad isasmesilaste arenemiseks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, suleb ta seemnehoidla ava ja seemnerakud ei paase sealt valja
kuudel vähe piima või rasva-valgusisaldus on madal, praagitakse ta kas kohe või siis kui päevalüpsid on langenud karja keskmisest madalamale. 59. Veisekarja struktuur ja käive (käive puudub) Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: uuendkarja saamiseks, lehmikute ja pullikute tõumöögiks, nuumvasikate möögiks. Nendest on esmatähtis uuendnoorkarja tootmine. Vanuserühmad: vasikad(kuni 6kuud), lehmikud(7-18kuud), seemendatud ja tiined lehmikud, lehmad. Vanuserühmade osatähtsus sõltub paljudest teguritest. 1930 70% lehmade osatähtsus, 1980 37%. Kui iga aasta tuleb uuendada 33% lehmadest, siis peab olema 7kuu vanuseid lehmikuid 40% lehmade arvust. Selleks peab poegima 85% lehmadest (pooled pullvasikad ning lõpmine esimestel elunädalatel kuni 5%). 60. Veisekarja sigimisolukorra hindamine 61. Veiste ainevahetushaigused
Partenogenees on normaalseks nähtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude küpsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad kõik kromosoomid ühte rakku, tuumata pool hävib; teine jagunemine kulgeb nagu tavaliselt - kõik kromosoomid pikipoolduvad, kromosoomid lahknevad. Kui mesilasema on seemendatud üks kord isasmesilaste poolt siis tal säilivad seemnerakud spetsiaalses seemnehoidlas. Suurem osa kärjekanne on sobiva suurusega emaste mesilaste ehk tööliste jaoks. Kui mesilasema muneb nendesse kärjekannudesse, ühineb mõni seemnerakk munetava munaga ja munast areneb emane mesilane. Mõned kärjekannud on aga suuremad ja sobivad isasmesilaste arenemiseks. Kui mesilasema muneb nendesse kärjekannudesse, siis suleb ta ka seemnehoidla ava ja seemnerakud ei pääse sealt välja
Poeginud ute kohta Ühel utel tavaliselt 1 või 2 talle, harvem 3 või 4. Karjas tavaliselt 1,3...1,5. Sündinud tallede arv *100 2. Sigivus (ing.k. fecundity)= Paaritatud uttede arv Tavaliselt 110...130% 1,1...1,3 Poeginud uttede arv *100 3. Viljastatavus = Paaritatud uttede arv(seemendatud) (ing.k. conception rate) Viljastatavus 85...95% sügisel, 70...80% kevadel Üleskasvatatud tallede arv 4. Tallede säilivus= Sündinud tallede arv Võõrutatud talledearv karjas 5. Tallede väljatulek= Poeginud uttesid karjas (ing. k. lamb yield) 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine Loomühikute arvestus
Lai, sügav rind. Jalad on lühikesed, tagajalgade asend on rõhutatult taatsine. Värvuselt tavaliselt mustad, mõnedel esineb ka punakaspruuni varjundit. Lehmade udarad on hästi välja arenenud. Mõne lehma aastane piimatoodang võib ületada kehamassi isegi kümnekordselt . Seetõttu ei lõpe vaidlus, kas tõug on liha- või piimatüübiline. Eestis puhtatõulisi dextereid ei ole. Pärnumaa miniloomade talus on turistidele näitamise eesmärgil eesti maatõugu lehmad seemendatud dexteri tõugu pulli spermaga. Vältaval ristamisel tahetakse saada puhtatõulisi dextereid Gallovei *Pärineb Sotimaalt Galloway maakonnast. On kogu maailmas laialt levinud. Vana tõug, tunti juba 16. sajandil. Algul kasvatati piima tootmise eesmärgil, hiljem liha tootmiseks. Suuruselt keskmised. Värvuselt põhiliselt mustad, vähesel määral ka punaseid, kollakashalle ja pruune. Hiljem ilmus Uus-Meremaale eksporditud loomadel kere ümber lai valge triip, arvatavasti
annaabi.ee 
