lastakse kokku pull, kes lehma ära seemendab. Tänapäeval kasutatakse enamjaolt kunstlikku seemendamist, sest see on kõige tõhusam, soodsam ning annab parima ülevaate. Kunstlik seemendamine võimaldab healt pullilt saada suure hulga järglasi. Sügavkülmutatud spermat kasutades võib järglasi sündida üle 10 000. Lehmiku kehamass esmasseemendusel peaks olema 370-400 kg ning vanus umbes 13 kuud (ETKÜ, 2010). Lehmi peaks seemendama 70-80 päeva pärast poegimist. Teaduse arenedes on asi jõudnud nii kaugele, et embrüosiirdamist kasutades on võimalik ka healt lehmalt saada aastas kümneid järglasi. Uus-Meremaal saadi ühelt lehmalt aasta jooksul embrüosiirdamisega koguni 83 järglast (PIKK, 2014b) 2.3. Tiinus Tiinestumine ja järglaste saamine on lehmade piimajõudluse kohalt üks tähtsamaid faktoreid, sest aher lehm ei ole loomakasvatajale majanduslikult kasulik seega on oluline, et
võrreldes teiste loomadega. Hinnatakse eelaste, järglaste, külgsugulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktiline valik- määratakse ära aretusprogrammiga, mille koostab aretusühistu. Esimene valik vasikaeas- kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist. Otsustav valik 6.kuu vanuselt-arvestatakse kasvu , arengut ja geneetilist väärtust. Teine otsustav hindamine 15...16kuu vanuselt- keda seemendama. Järgmine valik noorlehmade hulgast pärast I laktatsiooni lõppemist- hinnatakse piimajõudlust ja välimikku. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, hinnatakse kasvu, arengut ja põlvnemist, millised müüki, suguloomadeks ja nuumale. Teine valik 12kuuselt- sigimisvõimet ja spermakvaliteeti. Lõplik hinnang ca 6a vanuselt seemnepullidele tütarde 1.laktatsiooni toodangu alusel. 22)Jõudlus- loomade võime toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut
ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 18. Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus - Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.tegurid ja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikaid peaks seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. Optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis
jätkub ka hiljem. Selles väljendub naiselikku emotsionaalsust, vähe sellest, seda ei hoita tagasi. Kuid see kõlab ka hästi kokku ärkamise aja paatosega, meestegi stiil oli tollal taoline. Noh, on see tõsi, siis tõuske ka mehiselt ülesse ja pange käed tugewaste, wahwaste adra külge, et põld põhjani küntud, umbrohust puhastatud, tubliste rammutud ja õiigeste wälljadesse ärajautud saaks, et waimuwilja küli lopsakalt kasvama, tuumakalt wallmima, tuhandi korra edasi seemendama wõiks hakata! Jah, tulge tööle! Näeme rikkalikku maaviljeluse kujundi rakendust, kuid selles aimub ka arvestust sihtpubliku osaliselt/ peamiselt (?) talurahvaseisusega, keda Suburg liiatigi agiteerib Lindale kirjasaatjaiks: Tulge oma mõtete avaldamiste, tundmuste tunnistuste, otsuste andmiste, kohuste mõistmiste, küsimiste, pärimiste j. n. e., salmikute ja jutustuste, teaduste ja sõnumitega! Suunates märkama ka vastutegutsejaid, julgustab ta takistusi (mida tal
söötmist ja valikut. Vaatamata sellele, et 1939. aastal oli jõudluskontrolli all kõigest 16,3% lehmadest, etendas see siiski märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 5. Veisekasvatuse osa põllumajandustoodangus Piima kogutoodang(584651*103t) maailmas, sellest 84,5 % lehmapiim. Liha kogutoodang aastal 2001 (236 541*103 t)maailmas 23,9 %. 6. Piimatootmise kvoodisüsteem Veepro Holland loodud 1969.a. Toetab piimakarja, sperma ja embrüote eksporti. Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks
3.6.5. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nimetatakse abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nimetatakse enneaegseks sünnituseks. Aborti ja enneaegset sünnitust võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskkonnategurid ja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Nagu eespool märgitud, peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade keskmine esmaspoegimisiga keskmiselt 31 kuud, mis on tingitud nõrgast söötmisest üleskasvatamisperioodil. Lehmad loetakse ahtraks, kui nad ei ole kolme kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslikult optimaalseks loetakse seda, kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtrus on
on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 12. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.teguridja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-
Vaatamata sellele, et 1939. aastal oli jõudluskontrolli all kõigest 16,3% lehmadest, etendas see siiski märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 4. Aretusõpetuse teoreetiline põhjendus 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19 .saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. · Aretusõpetus annab teoreetilise aluse : produktiiivloomade kasvu ja arengu seaduspärasuste mõistmiseks;
loomulikult saksakeelne. Esimene eestikeelne tõuraamat avaldati trükis 1918. aastal Tartus. Selles tõuraamatus olid andmed angli ja eesti maatõugu veiste kohta aastaist 1914...1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. KASV JA ARENEMINE Arenemise all tuleb mõista organismi kvalitatiivset muutumist, tema diferentseerimist ja kujunemist keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas. Kasv on looma keha kvalitatiivne muutumine assimilatsiooni tagajärjel, mis avaldab organismi massi, kudede ja organite suurenemises.
annaabi.ee 
