Lõpuks aga Enkidu ja Gilgames kohtusid. Enkidu hakkas kuningale kõiksugu asju ette heitma ja noomis teda, et miks too peab niimoodi vaeseid inimesi piinama. Gilgames selle peale aga oli hoopis rõõmus, et see inimene, kes ta unenäoski oli olnud, nüüd ta ees seisis. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks, nad olid teineteisele justkui vennad. Enkidule ei meeldi aga hoopiski elu Urukis ja Gilgames tahab talle heameelt teha. Niisiis teevad nad meestega plaani minna seedrimetsa seedreid raiuma ja seedrimetsa valitsejat tapma. Kuningas Gilgames üritab selle teoga enda nime jäädvustada ajalukku, sest isegi, kui ta ei võida, jääb ta nimi sinna mehena, kes proovis tappa Humbabat. Enkidu kahtleb ja kõhkleb, kas ta ikka peaks minema Gilgamesiga kaasa, kuid lõpuks ikkagi läks. Nii nad võtavadki ette teekonna seedrimetsa, enne õnnistasid neid Uruki vanemad. Teel sinna jutustab Enkidu Gilgamesile tema unenägude tähendust
Selle asemel köitis neid traagiline vastuolu inimeste kõrgete soovide ja inimliku piiratuse ning surelikkuse vahel. Parema ettekujutluse mesopotaamlaste uskumustest saab, kui lugeda sumeri eepost "Gilgames". See räägib kangelasest nimega Gilgames, kes on kaks osa jumal ja üks osa inimene. Ta on ka Uruki valitseja väga tugev, kõrk ja himur mees. Jumalad loovad talle väärilise vastase Enkindu. Kahest kangest saavad sõbrad. Nad otsustavad tappa seedrimetsa valitseja Humbamba, kelle surmaga loodab Gilgames hävitada kurjuse kogu maailmas. Jumalatele meelepaha teinud, sureb Enkindu. Selle tagajärjel hakkab Gilgames kartma, et ka teda võib oodata surm ning otsib teid sellest pääsemiseks. Ta uurib välja surematuse saladuse ainsalt olendilt, kes oli selle saavutanud, kuid surematuks saamine nurjub. Eepos näitab, et mesopotaamlased ei läinud sugugi hea meelega surma, see pigem kohutas ja masendas neid.
Shamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse. II tahvel: Gilgames plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkindu. Üpis võrdsete jõududega mehed võitlevad omavahel. Saavad sõpradeks. Gilgames jätkab oma senist elu, kuid muutub vähehaaval paremuse poole. III tahvel: Enkindule ei sobi elu Urukis. Gilgames tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa seedreid raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgames loodab selle teoga hävitada kurjus kogu maailmas ning saavutada surematu kuulsuse. Enkindu läheb kõhklustest hoolimata kaasa. IV tahvel: Kirjeldatakse teekonda seedrimetsa. V tahvel: Mehed võidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning saavutavad seetõttu jumalate pahameele. VI tahvel: Mehed jõuavad tagasi Uruk'i. Jumalanna Istar armub Gilgamesi ning soovib ta kallimaks saada. Gilgames naerab ta välja, tõmmates kaela Istari viha.
loomade siseorganite järgi. Huwawa maski taha on aga kiilkirjas kirjutatud, et sellel maski näol on näha terve sisikond. Huwawa oli koletis, kellest oli juttu Gilgameshi eeposes. Ta oli Seedrimetsa (loo hilisemas versioonis Liibanoni) valvaja, kes sai lüüa Gilgameshi ja Enkidu käest. Mask näeb välja kui ühest pikast joonest koosnev keerdunud sisikond. Selline võis tähendada revolutsiooni. Maski autor-ennustaja on nimetatud sissekirjutuses Warad-Mardukiks. 3.5. Veel huvitavaid leide Sipparist Sipparist on leitud 2250-1900 aastatest eKr pärinev nn 'kaasaskantav nipsasjakeste vabrik'. Tegu on vormiga, kuhu valati sisse 13
· Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu VIII tahvel- Enkidu matused IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks XII tahvel- ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Gilgames toob Enkidu hinge allimast tagasi
Enkidu oli metsik, elas koos loomadega. Kui kütt saab aru, et Enkidu on see, kes lõhub tema püüniseid, läheb ta Gilgamesi jutule. Seepeale saadab Gilgames kaasa rõõmupiiga Shamhati enkidu jaoks. Shamhati veenab Enkidut koos minema Uruki linna. Nad elavad kaua aega karjaste külas. Takistades Gilgsmesil taas pulmatuppa minemast, meenub Enkidule kohustus Gilgamesiga võidelda. Kumbki ei saa teineteisest jagu. Gilgames on rõõmus, et leiab endale sõbra. Koos minnakse seedrimetsa , raiutakse puud ja tapetakse valvur Humbaba. Gilgames lükkab tagasi jumalanna Istari naiseksvõtu soovi, mis peale too vihastab ja palub isal teha härg, mis tapaks Gilgamesi. Enkidu ja Gilgames tapavad härja. Jumalad suretavad Enkidu. Ta lamas haigevoodis 12 päeva ning suri. Gilgames otsib teed surmast pääsemiseks, kuid ei saa surematuks. 3. Vana-Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad.
Kingu verest tegi Ea inimkonna. Seda legendi kasutati kuningavõimu kinnitamise rituaalis. Üleilmne üleujutuslegend võis tekkida Mesopotaamias, kuna seal oligi konkreetne üleujutamisähvardus/oht. Järgnes veeuputusejärgne ajastu ehk Kuningaajastu. Esimene kuningas oli Kis. Sumeri eepiliste poeemide kesksel kohal domineerisid Enmekar, Lugalbanda ja Bilgames. Enmerkari lugu rääkis sõjaretkest (Trooja sõjale sarnane). Bilgames loodud mitmeid poeeme, nt Akaga võitlus, Seedrimetsa valvur, kus metsa valvas koletis, keda ta oma sõbra Enkiduga ära tappis. Need poeemid loodi 3 a.t lõpuks sumeri keeles. 2.a.t mugandati need akkadi keelde ja hiljem loodi suur Gilgamesi eepos, 12 savitahvlit. Sin- lebke-unninnni oli mingi müstiline autor. Hetiidid Teisest aastatuhandest peale tuli veel pildile inimesi, eriti indo-euroopa keeli kõnelevad. Hetiidid näiteks. Anatoolias elasid mitmed rahvad. Mitte indo-euroopa keeli rääkivad nimetasid end hattideks. Hetiidid
Kõige kuulsam Uruki 1 Dünastia (esimene oli Gish)- nendest valitsejatest said eepilised kangelased.,nende kohta loodi eepilsi poeeme ja hakati neid taaskirjapanema intensiivselt u 21 saj .Uri 3 dünastia ajal, nende kuningate sponsoreerimisel pandi kirja üks tsükkel Sumeri eepilsi poeeme. Kolm kangelast oli kolm valitsejat : Emerkar, Lugalbanda(lapskuningas),Bilgames,(Gilgameš).-tema kohta loodi õige mitmeid eepilisi poeeme, millest õige mitmed on säilinud ´,Gilgameš ja seedrimetsa valvur koletis Hunana, läksid Enkiduga tapma . Poeem Gilgameši surm ,valitses üle 100 aasta . Ära suri ja jumalad otsustasid teevad temast allilma jumala. Poeemid sumerikeelsetena loodi u 2 aastatuhande lõpuks.II at algul ,kui sumeri keel hakkas kaduma aga kirjalik tarditsioon püsis , mugavndati need ka akkadi keelde, nende põhjal kusagil hilisemas faasis loodi akkadi keelne suur Gilgameši eepos, ühendvariant ,võtab ühte 12 savitahvlil kogu tema loo tsükklis
Parkides hoidsid nad metsloomi, keda nad perioodiliselt küttisid. Sellist parki kutsuti paradiisiks. Sumerid aga paigutasid oma aiad majade kõige sisemisemaisse osadesse ning need ümbritseti kõrge taraga. Neis aedades oli palju kauneid lilli, aiad olid kaunistatud erinevate kunstitaiestega. ASSÜÜRLASTE AIAD Babüloonia-assüüria kultuurrahvaste aedadest teatakse üldse küllalt vähe. Babüloonia eepos Gilgames (2000. a e.Kr) pajatab vägevast lossist keset suurt seedrimetsa. Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased, kõik oli lõplik, hiljem palju ei muutunud (kasutati palju elutut materjali - kivi jm). Peale viljapuuaedade ja metsade leidus veel ka kuningatele ja ülikutele mõeldud jahiparke, kus jahiloomad korrapäraselt istutatud puuderidade ja veekanalite-tiikide vahel ringi uitasid (Hellström 1997).
annaabi.ee 
