Seedeprotsess Seedimine algab suuõõnes.Inimesel on algselt suus 20 piimahammast,mis 5-12 eluaastates vahetuvad jäävhammastege.Jäävhambad jagunevad:puri-,lõike-ja silmahammasteks.Inimesel on 32 jäävhammast.Hamba peamine koht on hambaemail ehk vaap,mis kaitseb hammast kulumise eest ja mikroobide eest.Hamba sees on säsi,kus asuvad veresooned ja närvid.Esmalt toit lõhustatakse hammastega ja süljega.Süljes asub ensüüm amülaas,mis lõhustab tärklist.Tärklise lõhustamine aga lõppeb maos.Sülg hävitab ka suus olevad bakterid ja hoiab suud niiskena.Ja niisutab ka toidupala.Niisket toidupala on lihtsam neelata.Neelus ristuvad hingamis-jasöögi teed.Neelates surub keel toidu taha,kus neel vähendab ninaõõne,sissepääs sulgub ja ka kõrisissepääs sulgub kõhrest klapiga.Neelamine on viimane tahtele alluv tegevus.Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu.Toit jääb makku,mis on nagu lihastega kaetud kott.mao seinu katab lima,mis...
organismist.Seedetraki haiguseid esineb tänapäeval üha enam ja enam.Kuni 80% inimestest kannatab aegajalt haigusnähtude all , mis viitavad seedeelundite häirele.Õige toitumine pakub käepärase võimaluse leevendada erinevaid häirieid nagu düspepsia,kõhukinnisus ja ärritatud soole sündroom. Toitumise otstarbeka muutmisega paraneb mitte ainult seedeelundite talitus vaid ka üldine tervislikseisund kuna toitaianete imendumine muutub efektiivsemaks.Ideaaljuhul peaks seedeprotsess kujunema kiiresti ja häireteta , et organism omastaks söödud toidu vimalikult täielikult .Kui seedimine toimub liiga aeglaselt, võib seedimata toit hakata soolestikus käärima ja põhjutsada vaevusi ning toitainete puudulikku imendumist. Seedehäirete peamise põhjused on toidu ebapiisav mälumine, liigsöömine,suurte vedeliku koguste joomine söögi ajal, hiline söömine, stress, maohappe või seedeensüümide ebapiisav sekretsioon
tundenärvidele. Tselluliidi piirkond on pigistades valulik. Edasi võib tselluliit veelgi süveneda. Koed lähevad kõvaks ja väga muhuliseks. Seda nim. ka liposkleroosiks. Peale astmete eristatakse veel vett siduvat, rasva siduvat või vereringe häirest tingitud tselluliiti. Tselluliidi põhjused. · Hapnikuvaegus- õige hingamine värskes õhus annab piisavalt hapnikku kudedele · Halb seedeprotsess, kõhukinnisus- jääkained püsivad kaua kehas · Hormonaalsed muutused puberteedieas, raseduse ajal, pre/postmenopausi perioodil. Rasva deponeerumist soodustavad muutused organismis - östrogeentaseme tõus, hormonaalsüsteemi funktsionaalsed nihked. · Alkoholi liigtarbimine · Väheliikuv elustiil, rasva ja suhkru liigne osakaal toiduratsioonis, vähene vedelikutarbimus.
toiduaineid nende veesisalduse kahanemise järjekorras. Kõige lõpus sööge väikseima veesisaldusega ja kõige enam kontsentreeritud toit. Ärge KUNAGI tehke vastupidi. Ka polkovnik Bredford toonitab järjestikulise toitumise olulisust. Sellist tüüpi toitumine on tihedalt seotud tema propageeritava üht liiki toiduaine tarbimisega ühel toidukorral. Loomadel ja primaatidel, kelle jaoks on loomulik toituda just nii, ei ole seedeprotsess mingit moodi raskendatud. Alljärgnevalt on toodud järjestikulise toitumise lihtsad reeglid: 1. Alustage einestamist suurema veesisaldusega toiduainest ja lõpetage väikseima veesisaldusega toiduainega. 2. Enamus jooke lahjendavad ja uhuvad maost välja seedefermendid, mis raskendab toidu omastamise protsessi. Ärge jooge toidukorra ajal midagi. 3. Köögi- ja puuviljad sobivad omavahel hästi, kui neid süüa õiges järjekorras.
arendamises. 2. Seedimine on toidu lõhustumisprotsess, mille käigus töödeldakse toitainedseedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, Rasvad glütserooliks, rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, Süsivesikud monosahhariidideks. Imendunud toitaineid kasutab organism vastavalt füsioloogilistele vajadustele. Seedeprotsess on seda edukam, mida organismipõhisem, tasakaalustatum ja mitmekesisem on toit. Samuti tuleks söömiseks leida piisavalt aega ning mida rahulikumas ning meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune
Läviseosa koosneb põhjast ehk fundus, mis on täidetud gaasiga (maomull), kannab ka nimetust fornix ehk maovõlv. Maokeha corpus on lävisele järgnev maoosa. Ta kitseneb alanedes ja pöördub põiki paremale, minnes üle lukutiosaks. Piiriks maokeha ja lukutiosa vahel on väikesel maokõverikul olev nurgasälk. Läviseosa, maopõhi ja -keha on toidu reservuaariks, siin peetub toit pikemat aega. Peamiselt leiab aset tema mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e. seedeprotsess, toitainete imendumine teostub peensooles. Lukutiosa pars pylorica, maokehale järgnev osa on lukutikoobas antrum pyloricum. Lukutiosa on mao kitsenenud osa, duodeenumist eraldab teda lukuti ehk pylorus, milles on ringlihaskihi paksend-lukutisulgur m. sphincter pylori. Ta reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel, mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja avatud. Kui magu sisaldab toitu on sulgur suletud. Mao kuju on varieeruv, see sõltub mao täitumusest, keha asendist jne.
tagasivaltumist. 2. MaopõhiFUNDUS GASTRICUS - lävisest vasemal ülal, lai - täidetud gaasiga (maomull) - nim ka maovõlviks FORNIX 3. MaokehaCORPUS VENTRICULI - suurem osa maost, järgneb lävisele, kitseneb alanedes, pöördub põiki paremale - läheb edasi lukutiosaks ● LÄVIS, MAOPÕHI ja MAOKEHA on toidreservuaariks - toimub toidu mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e SEEDEPROTSESS 4. LukutiosaPARS PYLORICA Maolukuti PYLORUS - maokeha kitseneb aegamisi - selle paksenenud ringlihaskiht on lukutisulgur lukutiosaks M.SPHINCTER PYLORI - siin paikenb ANTRUM - reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel - mao ja peensoole (duodeenumi) - mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja
võib mao sisaldis tagasi söögitorru voolata. Magu Allaneelatud ja seedimise ootel toidu mahuti (kuni 4l) ja segisti. Mao pikkus on 15-25 cm, sein väga veniv ja suurus sõltub korraga söödud toidu hulgast. Maos jätkub süsivesikute seedimine, algab rasvade ja valkude lammutamine, osad ained imenduvad ning poolpehme toit vedeldatakse toidukördiks. Toidu makku jõudes seisab see maopõhjas kuni tunni. Seedeprotsess maos kestab 2-6 tundi, kõige kiiremini tühjeneb magu süsivesikuterikkast toidust, valgurikka toidu töötlus maos võtab veidi rohkem aega, kõige suurem on mao koormus rasvase toidu seedimisel. Okserefleks jõuline mao ja mõnikord kaksteistsõrmiku sisu väljapaiskumine suu kaudu. Oksendamise kutsub esile mao limaskesta ärritus ja tugev venitus, ebameeldiva vaatepildi nägemine, üldanesteesia, osad ravimid. Kõhunääre 12-15 cm pikkune
Hävitab baktereid, mis kutsuvad esile toidu riknemist. Maomahla koostis: 1) Pepsiin – lõhustab valke 2) Kümosiin e. laapferment – põhjustab piima kalgerdumist. Vananedes võib väheneda ja seetõttu tuleks tarbida vähem rõõska piima. 3) Mao lipaas – teostab rasvade lõhustumist. Maomahla sekretsiooni faasid: 1) Reflektoorne faas – “isumahl”. Algab enne toidu makku sattumist, kui näeme/tunneme toitu. Mida rohkem eritatakse, seda kiirem seedeprotsess. (toit peaks olema hea väljanägemise, lõhna ja maitsega) 2) Keemiline faas. Kui toit juba maos on. Jätkub maomahla eritumine. Toit peaks sisaldama ekstratiivaineid (saadav liha ja juurvilja keeduvedelikust), sest need kutsuvad esile maomahla eritamist. Maomahla eritumine: 1. Liha – närime kaua suus, maomahla hulga järsk tõus (reflektoorne faas) 2. Leib – maomahla järsk langus, sest süsivesikuid palju, mis süljes ära lõhustatakse; pole ekstratiivaineid. 3
Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke). Renaturatsioon on pöörduv denaturatsioon, ei esine alati. Teatud aja möödudes valgu esialgne olek taastub. Nt: aeglane renaturatsioon- juuste lokkikeeramiste järgsed muutused. Kiire renaturatsioon- keeles maitsepungade retseptorvalkude renaturatsioon. Denaturatsioonil kaotavad valgud ka seotud vett. 6. Hüdrolüüsuvus. Hüdrolüüsi tagajärjel tekivad vabad aminohapped. Nt: seedeprotsess. Valkude biofunktsioonid. 1. Energeetiline funktsioon. 1g valku annab lõhustumisel praktikas 4kcal, teoorias 6kcal, 2lcal kaob sinna, et lagundamine ei lähe lõpuni vaid jääb pidama uurea/kusiaine kohapeal, lõplikul lagundamisel NH3, mis on närvisüsteemile ohtlikud. Lõpuni lagundavad kalad. Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud katma ca 15%. Suur valgu tarbimine on organismile kahjulik. 2. Ehituslik-struktuurne
annaabi.ee 
