Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
baktermassist ja veest. Sagedasemad kroonilised neeruhaigused Suhkrutõvest põhjustatud neerukahjustus väga tõsine, aga ka hiline kahjustus ning see kujuneb välja mitmekümne aasta jooksul. Glomerulonefriit ehk immuunpõletikust põhjustatud neerukahjustus osaliselt pärilik ning sageli see kulgeb alguses märkamatult. Kuseteede põletik esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel, eriti naistel ja seda põhjustavad tavaliselt inimese enda seedeelunditest pärit bakterid, enamasti näiteks soolekepike. Kõrgvererõhktõvest põhjustatud neerukahjustus Nendest hoidumine ja ravi Probleemiks tihti see, et alguses pole peaaegu mingeid sümptomeid, ja kui ka sümptomid ilmuvad, on need väga sarnased lihtsalt üleväsimusega. Kuna sageli kaasneb mõne muu haiguse tüsistusena, siis peaks hoiduma mõne muu haiguse, näiteks angiini või sarlakite, väljaravimata jätmisest. Nõuandeid
tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib
Koletsüstokiniin on küllastustunnet esile kutsuv hormoon (uitnärvi kiudude kaudu erutus jõuab piklikku ajju ja piklikust ajust jõuab omakorda hüpotaalamusse (küllastuskeskusesse)). Stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutust. Kolmas hormoon on VIP vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid 6. Maksa funktsioonid. Sapi teke, koostis, väljutamine ja omadused. Maks on parema roidekaare all. Koosneb maksarakkudest ja omab väga head verevarustust. Maksa tuleb kogu veri seedeelunditest. Toitained, mis seedeelunditest verre imenduvad, läbivadki kõige esimesena maksa. Venoosne veri siseneb maksa värati e portaalveeni kaudu. Maksast ära voolab maksaveeni kaudu. Maksa funktsioonid: VEREPLASMA VALKUDE SÜNTEES GLÜKOGEENI SÜNTEES (glükogeen on depoo süsivesikud organismis; glükogeen tekib maksas glükoosist; kogu glükogeeni varu organismis võib olla kuni 400 g, maksas sellest ligikaudu 100g; organism vajadusel glükogeenist sünteesib uuesti glükoosi,
Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad radiaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad mikroskoopilised pilud sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad suuremateks sapijuhakesteks. seondumine Pärismaksaarteri kaudu siseneb maksa arteriaalne veri ja värativeeni kaudu venoosne veri. seedekanaliga Seedeelunditest ja põrnast tulev venoosne veri sisaldab mitmesuguseid toitaineid ja kahjulikke keemilisi ühendeid, mis osalevad maksas toimuvates protsessides. Veri väljub maksast maksaveenide kaudu. Maks toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks. · Joonis lk 116 79. Sapipõis: Asend Maksa alumisel pinnal Ehituse Sapipõis on ühismaksajuha väljasopistus. See on ligikaudu 50 ml mahutavusega
tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib
imelihtne," hoiatab teadlane. tarbijal kiiresti ostuotsuseid teha ja äratavad kahtlejates usaldusväärsust. Näiteks on merelindude Eestis on enim levinud seedeelunditest sageli leitud EU "lilleke", kasutatud süstlaid, välgumihkleid, hambaharju linnud on kõik need Saksa Sinine ingel ja esemed toidu otsingul kogemata alla Põhjamaade luigemärk. neelanud. http://tehnookoloogia.tktk.ee/?cmd=4&tid=133&text=87
selgitamine ,tulemuste tõlgendamine olemasolevate teadmiste ja kolleegide poolt avaldatud teadustööde valguses. Kaasneb sageli uute probleemide tekkimine ja uute hüpoteeside püstitamine. Närvisüsteemi liigendusi: Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Närvisüsteemi saabub pidevalt infot nii keha sisemusest (nt südamest, seedeelunditest, lihastest) kui ka väliskeskkonnast (nt silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastusd/käsud. NS ülesandeid: 1. väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. NÄRVISÜST EEM (NS) jaguneb:
3. Koletsüstokiniin on küllastustunnet esile kutsuv hormoon (uitnärvi kiudude kaudu erutus jõuab piklikku ajju ja piklikust ajust jõuab omakorda hüpotaalamusse (küllastuskeskusesse)). 4. Stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutust. Kolmas hormoon on VIP vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid Maksa funktsioonid Maks on parema roidekaare all. Koosneb maksarakkudest ja omab väga head verevarustust. Maksa tuleb kogu veri seedeelunditest. Toitained, mis seedeelunditest verre imenduvad, läbivadki kõige esimesena maksa. Venoosne veri siseneb maksa värati e portaalveeni kaudu. Maksast ära voolab maksaveeni kaudu. Maksa funktsioonid: 1. VEREPLASMA VALKUDE SÜNTEES 2. GLÜKOGEENI SÜNTEES (glükogeen on depoo süsivesikud organismis; glükogeen tekib maksas glükoosist; kogu glükogeeni varu organismis võib olla kuni 400 g, maksas sellest ligikaudu 100g; organism vajadusel glükogeenist sünteesib uuesti glükoosi, mida ta
annaabi.ee 
