7. Bet- kihla vedama,, välja panema 8. Sophisticated- võltsitud, rikutud, elukogenu, elutark Lk 34 1. Prioritize- prioriteet, eelistus 2. Cohsive- 3. Monolith- monoliit 4. Slightly- veidi, pisut, kergelt, natuke 5. Suburb- eeslinn, agul 6. Diversity- mitmesugusus, mitmekesisus 7. Assume- enesele võtma, omandama, omastama 8. Presidental- presidendivalimised 9. Election- valimine, äravalimine 10. Dozen- tosinakaupa, tosin 11. Among- hulgas, seas 12. Entrenced- 13. Statement- nentmine, sedastamine, teadanne, avaldus Lk 35 1. Reasoning- arutamine, arutlemine, arutlus, mõtlemine 2. Cost- effectively- efektiivne maksumus 3. Wholesale- hulgikaubandus, hulgihinnaga 4. Fortunate- õnnelik, õnneks olev, õnnekombel juhtunud 5. Skillful- osav, kogenud 6. Chunk- kamakas, käntsakas, suhisema, mürtsuma 7. Hesitate- kõhkema, kõhelma, ebalema, kokutama 8. Ads- lisa 9. Neglect- hooletusse jätma, tegemata jätmine Lk 36 1. Silicon- räni 2. Capitalist- kapitalist, kapitalistlik 3
Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis. Siia kuulub kontingendi valik, vajalikud meetodid ja seadmed, nende kohandamine konkreetsete olude ja sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava. Objektiivsus, sihipärasus ja aktiivsus tagatakse uurimismeetoditega. UURIMISMETOODIKA määrab vajaliku faktilise materjali sedastamise üldise korralduse ja tingimused. Faktilise materjali sedastamine eeldab omakorda uurimismeetodite kasutamist. 5 MEETODID on suures ulatuses teadusspetsiifilised: iga teadusharu vajab just temale vajalikku informatsiooni ning selleks töötatakse välja vastavad meetodid. Kuid samal ajal toimib teine paralleelne protsess: vastavalt vajadusele võetakse ühelt teadusalalt üle meetodid rakendamiseks teisel teadusalal. Meetodeid võib jaotada rakendussihi poolest kolme rühma:
molekulaar-epidemioloogia, - mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine) Veterinaarimmunoloogia (- loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; - resistentsete liinide ja tõugude kujundamine e. veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia (- farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, - ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsiooni-des, - genotüübi- ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine) Ennetav (preventiiv-) e populatsiooniveterinaarmeditsiin (- pärilike anomaaliate vältimise meetodite rakendamine (geneetiline hügieen selektsioonis) - produktiivloomade populatsioonide resistentsuse tõstmisele infektsioonide suhtes selektsiooni abil (tervisearetus- health breeding).) 4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis. Vt üleval 5. Pärilikkuse ja pärandumise mõiste.
Inimestele püüti läbi teoste näidata, et nad on vabad oma mõtetes ja tunnetes. Kirjanduses kajastati tavaliste inimeste elu koos tema rõõmude ja muredega. 18 KOKKUVÕTE Renessanss tõi Euroopasse tõsiseid muutusi. Kui Petrarca pime keskaeg oli olnud saatana kolgas ja hilisem keskaegne maailm jumala kuningriik, siis renessansiaegne Euroopa oli tunnistajaks inimese tõusule ja triumfile. See oli humanismi alus, inimese sõltumatuse ja vaba eneseväljenduse sedastamine. Teema osutus minu jaoks päris huvitavaks ning selle uurides omandasin palju uusi teadmisi. Samuti arvan, et olen täitnud kõiki eesmärki, mida olin enne referaadi tegemist püstitanud. 19 KASUTATUD KIRJANDUS Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu.Tallinn:Kunst Fride R. Carrassat, P.& Marcade, I.1999.Comprendre et reconnaitre les mouvements dans la peinture. Paris:Larousse Cole, A. 1994. Renaissance. London: Dorling Kindersley Limited 20
laborisse jõudmiseks; • Mikroorganismide kasv kunstlikel söötmetel võib nõuda väga pikka aega (nädalad, kuud), nende samastamine võib nõuda väga suuri materiaalseid ressursse; • Puuduvad meetodid mõnede mikroobide samastamiseks fenotüübiliste tunnuste alusel. Molekulaarbioloogia edusammud on pakkunud alternatiive fenotüübilistel omadustel baseeruvatele meetoditele. DNA või RNA sedastamine uuritavas materjalis võimaldab otseselt uurida mikroorganismide geene (genotüübiline meetod), selle asemel et uurida mikroobi omadusi, mis sõltuvad geeni ekspressioonist. Nukleiinhapetel põhinevad meetodid Molekulaarsed diagnostikameetodid jagunevad kolme rühma: 1. hübridiseerimine, 2. amplifitseerimine (võimendamine või paljundamine) 3. nukeliinhapete ensümaatiline lõhustamine. Nukleiinhapete hübridisatsioon
Teine teos aga, vastupidi, kasutab varasemate analüüside tulemusi empiiriliste üldistuste ja liigituste tegemiseks, tuvastamaks olulisi seoseid ühelt poolt inimeste heaolu ja seda ähvardavate ohtude ning teiselt poolt sotsiaal-, majandus- ja kultuurpoliitiliste kalduvuste ja meetmete vahel. G.omson lähtub vajaduse tähendusanalüüsis kahjumõistest.Analüüsi tähtsaim tulemus on inimlike vajaduste tõsiasjalise objektiivsuse ja elulise tõsiduse sedastamine. Vajaduste tõsidus seisneb praktilises paratamatuses hoiduda potentsiaalsest tõsisest kahjust (sellest allpool). Paraku läheb_omson vajaduse mõiste teoreetilise lihtsustamise ja taandamisega liiga kaugele. Selle tulemusel näeb ta inimvajadusi ajas ja ruumis peaaegu muutumatutena ja ühiseluviisidest puutumatutena. Lõpuks jääb tema käsitlusse mitu tõsist lünka, mis lõppkokkuvõttes ähvardavad kummutavate järeldustega kogu teooriat
selgitamine, mikroobide genotupiseerimine, molekulaar-epidemioloogia, mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine); (3) Veterinaarimmunoloogia loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; .resistentsete liinide ja tougude kujundamine e. veterinaarselektsioon, (4) Veterinaarfarmakoloogia .farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, .ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsioonides, .genotuubi-ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine (5) Ennetav (preventiiv-) e populatsiooniveterinaarmeditsiin parilike anomaaliate valtimise meetodite rakendamine (geneetiline hugieen selektsioonis) produktiivloomade populatsioonide resistentsuse tostmisele infektsioonide suhtes selektsiooni abil (tervisearetus-health breeding). Parilikkuse moiste Parilikkus uldisemalt on organismi voime anda omataolisi jarglasi. Korgematel
viimasest menstruatsioonist. Vereseerumist määratava kooriongonadotropiini kasutamisel saame konkreetse numbrilise väärtuse, mis iseloomustab hormooni kontsentratsiooni ning võimaldab rasedust diagnoosida juba 9.-10. viljastumisjärgsel päeval s.t. juba enne oodatava menstruatsiooni ärajäämist. Vereseerumist määratakse kooriongonadotropiini ainult arsti vastuvõtul ning selle määramise vajaduse otsustab arst. 2. Lootemuna sedastamine ultraheliuuringul Lootemuna on kindlalt nähtav 5.-dal rasedusnädalal, kõige varem võib lootemuna näha 31.-32. päeval. Väga varajases rasedusjärgus on raseduse diagnoosimine kergem tupe kaudu tehtaval ultraheliuuringul. 5.-6. rasedusnädalal on mõõdetav ka embrüo, tema pikkus on siis 5mm, selles suuruses on juba määratav ka südametegevuse olemasolu. 3. Loote südamelöökide kuulatlemine e. auskultatsioon Kuigi ultraheliuuringul on loote südametegevus sedastatav 5.-6
psühhoanalüüsi vääriks. Seoses psühhoanalüütilise teadmise kasvuga kõigi inimeste hulgas on loojate hulgas hakanud levima ka mure nende teoste lihtsustava tõlgendamise pärast. Siin saab kliiniline psühholoog traumeeritud loojale abiks olla, kui ta teab, et peale freudistliku lähenemise kunstiloomingu tõlgendamisele on veel jungiaanlik. Kokkuvõtteks võiks esile tuua psühhoanalüüsi plussid: (1) alateadlike vajaduste ja konfliktide mõjujõu sedastamine; (2) varajase lapseea kogemuste tähtsustamine; (3) tähelepanu juhtimine seksuaalsusele; (4) psüühilise teguri tähtsustamine häirete tekkes ja ravis, s.t. psühhoanalüüs on väga viljastav, püstitab palju õigeid küsimusi. Psühhoanalüüsi miinuseid on üks: ta ei ole teaduslikult kontrollitav, sest mõisted on ähmased, üks hüpoteetiline konstrukt määratletakse teise veel hüpoteetilisema kaudu, samast motiivist tekib palju erisuguseid käitumisi jms. s.t
6) tunnistaja esindajale makstavad summad. 2. KRIMINAALASJA KOHTUEELNE MENETLEMINE 2.1. Kriminaalmenetluse alustamine Uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud (v.t punkt 1.2). Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine (märkimine) kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetluse alus eksisteerib, kui menetleja on põhjendatud kahtlus, et toime on pandud süüteokoosseisule vastav, õigusvastane ja süüline tegu. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus. Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja protokolli koopia antakse kuriteoteate esitajale
kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus nr 3-1-1-19-10, p 8.2). Kõnealust põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg-s 1 ja §-s 194, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis). 8. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et kuritegevusevastases võitluses ei saa õiguskaitseasutused piirduda üksnes passiivse kaitsetaktikaga ja kuriteoteadetele või -kaebustele pelgalt reageerimisega. Seetõttu ongi KrMS § 197 lg-s 2 ette nähtud võimalus, et kriminaalmenetluse ajend võib ilmneda ka uurimisasutuste ja prokuratuuri endi tegevuse tulemina. Kolleegium nõustub kassaatoriga selleski, et käsitletaval juhul
annaabi.ee 
