Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel*5) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahk- helisid ega järjekindlusetuse probleemi, vaid hoopiski suurendasid dissonantsi. Seadustike ühtlusetus nõr- gendas rahva õigustunnet ning eitas riigi õiguslikku korda.*6 Käesoleva artikli eesmärgiks on tutvustada 20. sajandi alguses kohaldatud kriminaalseadustikke, nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid ajast, kui kehtisid samaaegselt vana ja uus nuhtlusseadustik.*7 1
normatiivakte, sest mitmed terminid, täpsustused jne. mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad ka paljudes teistes normatiivaktides. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse teatud gradatsiooni õigusnormide seoste uurimisel kas... · ...õigusakti ühe ja sama jao või erinevate jagude piires; · ...õigusakti ühe ja sama peatüki või erinevate peatükkide piires; · ...eri õigusaktide või seadustike (koodeksite) vahel; · ...eri õigusjõuga õigusaktide vahel; · ...eri õigusharude eri õigusaktide vahel jms. kombinatsioonid. 2) Ajalooline tõlgendamine selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. 28. Tõlgendamine ulatuse järgi: Tõlgendamise ulatus võib olla erinevate aktide tõlgendamisel erinev. Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et:
Peab tõdema, et paljuski sai sellega ka CCC ka hakkama, kuid ,,kultuurilistest" eripäradest johtuvalt tõlgendati seadustiku norme ikkagi iseviisi. Lõppkokkuvõttes täitis CCC oma eesmärki oma ajas vaid osaliselt seadustik võeti küll kasutusele, kuid samas asuti teda ka agaralt tõlgendama ja valikuliselt kohaldama. 2. Ajalooline tagapõhi 2.1 Võrdlus analoogsete allikatega. Samal ajal CCC-ga toimus ka mujal maailmas reformimeelne positivistlike seadustike võidukäik, mille üldiseks jooneks oli partikulaarõiguse mõju kahandamine ja unifitseeritud ning võimalikult laial poliitilis-geograafilisel alal kehtivate normide laiendamine. Tolle aja tooni andvamad ja tähtsamad seadustikud CCC kõrval olid: 1. Nueva Recopilación, ka Leyes de recopilación (1567, Hispaania) kehtis 1567 kuni 1805 kuningas Felipe II (Philip II) ajal Hispaanias, Portugalis ja selle kolooniates (sh Ladina Ameerikas)
juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selline seisukoht teatud mõttes ka arusaadav, sest taasiseseisvumisel jäi meil kehtima ikkagi Nõukogude kriminaalprotsessi koodeks koos sealt tulenevate menetlusorganitega ning siiamaani ei ole toimunud põhjalikku analüüsi nende normide vastavusest Eesti uuele ühiskondlikule korrale ja põhiseadusele. Enne uute karistus- ja kriminaalmenetluse seadustike jõustumist tuleb vastav analüüs kindlasti aga teostada ja leida kõigepealt vastus küsimusele, kas Eesti kriminaalmenetlus üldse vajab sellist institutsiooni, nagu seda on prokuratuur, ja kui selgub, et prokuratuur on tõepoolest teatud riigi ees seisvate ülesannete täitmiseks vajalik, tuleb nende ülesannete sisust tulenevalt määrata prokuratuuri koht riigivõimu kolmikjaotuse skaalal.
Õigusaktide süstematiseerimine 1) Inkorporeerimine: õigusktide monoamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude vm järjestuses. 2) Kodifitseerimine: paljude seni üksikute õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumite sisuline süstematiseerimine enamasti mingi õigusharu ulatuses ning nende ühendamine uueks kvaliteediks - terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks. SEADUSTIKE STURKTUUR 1) üldosa 2) eriosa 3) peatükk 4) jagu 5) jaotis 6) paragrahv 7) lõige 8) punkt ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE Tõlgendmaise mõiste Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise viisid ja võtted Tõlgendamine liigitatakse: 1) tõlgendusvõtete järgi: - grammatiline - loogiline - süstemaatiline - ajalooline 2) tõlgendamise ulatuse järgi: - sõnasõnaline ehk adekvaatne - kitsendav või laiendav
Kui üldist õigusnormi või akti omakorda muudetakse, jääb erinorm või seadus ometi jõusse põhimõttel, et üldine eeskiri spetsiaalset ei tühista. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse gradatsiooni õigusnormide seoste uurimise, seda kas: õigusakti ühe ja sama jao või mitme jao piires. õigusakti ühe ja sama peatükki või mitme peatükki piires. eri õigusaktide või seadustike vahel eri õigusjõuga õigusaktide vahel eri õigusharude eri õigusaktide vahel jms kombinatsioonid. Ajalooline tõlgendamine. Tõlgendamise eesmärk on selgitada välja, milline oli seadusandja kavatsus. Kavatsuse eesmärgid annavad vastuse küsimusele, kuidas sai normimõttest aru ajalooline seadusandja. Ajaloolise tõlgendamise raames uuritakse: miks õigusakt või -norm vastu võeti ja millistes ajaloolistes tingimustes see toimus
Kuna õigusharu sellise kodifitseerimise tulemuseks on uus õigustloov akt, millel on seaduse jõud, siis võetakse see uus õigustloov akt vastu ning kehtestatakse seadusega. Kodifitseerimise aluseks olnud senised õigusnormid ja -aktid kas kaotavad kehtivuse põhimõttel hilisem sama õigusjõuga õigusnorm (-akt) kummutab varasema või tunnistatakse nad otsese viitega kehtetuks selle koodeksi ehk seadustiku rakendussätetes. Koodeksite (seadustike) näiteid: CORPUS JURIS CIVILIS, Code Civile, Code Penal; Eesti: KrK; TsÜS; HÕS, HKMS. Skeem nr 13 Koodeksite (seadustike) struktuuri osas on üldlevinud jaotamine: 1) üld- ja eriosa 2) osa 3) peatükk 4) jagu 5) jaotis 6) paragrahv 7) lõige 8) punkt. 80 TEEMA 4
keerukad ja aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks (dokumentide ja isikute notariaalne tõestamine, kinnistusraamatud, avalikud registrid juriidiliste isikute alustamiseks ja lõpetamiseks). Õigusemõistmine tugineb seadustele. Seda süsteemi kasutatakse ka enamikus Ida-Euroopa maades, Põhjamaades, Austrias, Sveitsis, Taiwanil, Türgis. Anglosaksi õigussüsteem kehtib eeskätt maades, kus kõneldakse inglise keeles. Seda iseloomustavad õigusaktide suur hulk, koodeksite e seadustike puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus ja rooma õiguse vähene mõju. Kohus võib ise õigust luua, kui ükski varasem õigusakt arutusel olevat asja ei reguleeri. Kohtuotsus omandab sel juhul seaduse jõu, sest sellega on loodud pretsedent, mida analoogsete juhtude puhul hakkavad järgima ka kõik teised kohtud. Kui Mandri-Euroopa jurist peab pähe õppima seadusi, siis Suurbritannia või USA jurist kohtuotsuseid. Anglosaksi maades langetavad vandemehed otsuse, kas
kinnistusraamatud, avalikud registrid juriidiliste isikute alustamiseks ja lõpetamiseks). Õigusemõistmine tugineb seadustele. Seda süsteemi kasutatakse ka enamikus Ida-Euroopa maades, Põhjamaades, Austrias, Sveitsis, Taiwanil, Türgis. 9 Anglosaksi õigussüsteem kehtib eeskätt maades, kus kõneldakse inglise keeles. Seda iseloomustavad õigusaktide suur hulk, koodeksite e seadustike puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus ja rooma õiguse vähene mõju. Kohus võib ise õigust luua, kui ükski varasem õigusakt arutusel olevat asja ei reguleeri. Kohtuotsus omandab sel juhul seaduse jõu, sest sellega on loodud pretsedent, mida analoogsete juhtude puhul hakkavad järgima ka kõik teised kohtud. Kui Mandri-Euroopa jurist peab pähe õppima seadusi, siis Suurbritannia või USA jurist kohtuotsuseid. Anglosaksi maades langetavad vandemehed otsuse, kas kohtualune
annaabi.ee 
