¤ Jama - budistlikus mütoloogias allmailmade valitseja ¤ Janu - sansaara, olemisejanu - elujanu ja surmajanu ¤ Kaheksaosaline tee - budistlik tee, mille teostamine viib kannatuse lakkamisele (neljas neljast õilsast teest) - õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. ¤ Õige kaitse alla minek - nn "budistliku usutunnistuse" omakasvõtmine, minek Virgunu, Seadmuse ja Koguduse kaitse alla ¤ kaks seadmust - kaks kirjutamisviisi - "rahusus" ja "rahulikkus" - esimene keskendumine mingile objektile, teine selle objekti igakülgset uurimist. ¤ Kannatus - Buddha Seadmust mittemõistvate sansaaras tiirlevate olendite elu pärisosa. ¤ Kollane rüü - munga rõivastus ¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks.
(Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen sangham saranam gacchami – koguduse kaitse alla lähen Voolud: hinajaana – Väike sõiduk (Vietnam, Tseilon, Nepaal) mahajaana – Suur sõiduk, kus aitab boddhisattva – „Hüvesõber“ (Kaug-Ida, Kagu- Aasia, Tiibet) vadžrajaana – Teemantsõiduk (õpetaja juhatusel saab vabaneda samas elus) Tendzin Gyatso – XIV dalai-laama, Tiibeti mahajaana-budismi voolu geluk pea
· Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut. · Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest. · Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks. · Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust.
· 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat · Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. · Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi). Kirjandus · Budistlikud teosed kirjutati paali keeles või ka sanskritis · Vinjapitaka" räägib munkade elust; · "Sukapitaka" suutrad ehk õpetuslaused; · "Abhidhammapitaka" ehk "ülima seadmuse (õpetuse) kord" mõtisklused. Munklus · Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. · Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris
budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul (umbes kolm kuud) pärast Buddha surma ning seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Sümbolid Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Esimeste levinud Buddhasümbolitena kasutati kaheksa kodaraga ratast nii nimetatud Seadmuse- ratast(Dharmaratas), bodhi puud , Buddha jalajälge, kerjakaussi ehk potti ja lõvi. Dharmaratas Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele ratta keskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis. Bodhi puu Bodhi all istudes ja mediteerides saavutas Buddha Valgustatu se. Budda kerjakauss Kerjakauss on reaalse eksisteerinud Gautama Buddha
Budistid usuvad karmasse ehk teo ja tagajärje üldisele seadusele (tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline). Usutakse, et inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. 1.2.1. Tripitaka Tripitaka on budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad Buddha Õpetusi ("Sutrapitaka"); Vinajad, mis sisaldavad Buddha loodud eeskirju ("Vinajapitaka") ja Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku Õpetuse ja eeskirjade kohta ("Abhidharmapitaka"). Hiljem võeti budistlikesse pühakirjadesse ka Hiina ja Jaapani vaimulike kirjutised 1.3. Budismi sümboolika Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste
· Brahmaseisund: hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu, võrdset suhtumist. · Pagood budistlik pühamu. Budismi peasuunad · Budismil on umbes 500 000 000 järgijat. · Saj eKr jagunes budism kaheks (peale Buddha surma). · Kaks suuremat voolu budismis on Hinajaana ja Mahajaana. · Tiibeti budism lamaism. Hinajaana ehk 'kitsas tee' ehk Theravaada · Nirvaana on võimalik ainult munkadele, aga kõik ei pruugi sinnani jõuda. · Tripitaka - Budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad: 1. Buddha õpetusi (Sutrapitaka); 2. Vinajad, mis sisaldavad Buddha loodud eeskirju (Vinajapitaka); 3. Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku õpetuse ja eeskirjade kohta (Abhidharmapitaka). · Kolmeosalised pühatekstid - Tekstid, mis annavad mõõdu, mille järgi elada. · Meditatsioon - Viis, kuidas Nirvaanani jõuda. · Levik: Sri Lanka, Myanmar, Tai, Laos, Kambodza Mahajaana ehk 'suur vanker' ehk Põhjabudism
Pühakirja nimetus „Tripitaka“ (sanskriti keeles) „Tipitaka“ (paali k) „Kolmikkorv“ (eesti k) Koosneb kolmest osast ehk korvist I osa „reeglitekorv“ Sisalldab kloostri reegleid munkadele ja nunnadele II osa „suutrate e õpetussõnade korv“ Sisaldab budismi põhiõpetust ja Buddha elulugu Siia kuulub ka tuntuim ja loetavaim osa „Dhammapada“ (seadmus)- koondub mõttesalmidest. Teise korvi kuulub ka nn. 10 tõotusvannet III osa „ülima seadmuse korv“- sisaldab õpetuse filosoofilise tõlgendusi. Hiljem tõlgiti sanskriti keelde ja lisati juurde ka uusi tekste 12.1 Budismi õpetus Budismi algupärane õpetus on suunatud üksikisikule- mungale. Üksnes seetõttu, et budism võttis endasse rahvausundi elemente kujunes see suletud munklusele suunatud õpetusest kõiki ühiskonnakihte hõlmavaks religiooniks. Tänapäeval tuleb budismi all mõista tervet hulka
Müstiline kogemus: palve, meditatsioon. Religioosne kogemus on seotud teisenenud teadvusseisundiga, kogemuse ja rituaaliga. Näiteks hingereisid, samaanirännakud, teistes keeltes palvetamine, usu kinnitamine, siirderiitused. Usuline pöördumine (konversioon) nähtus, milles isiku personaalsus ja tõelisuse kogemine muutuvad. Usuline pöördumine muudab niihästi armusaama endast kui tema arusaama enda kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda. 5. Eetiline: Hindu: ,,See on seadmuse kokkuvõtt: Ära tee teisele seda, mis teeks sulle valu kui seda sulle tehakse" (Mahabharata) Budism: ,,Ära tee teisele seda, mis teeb sulle enesele viga" (Udanavarga) Judaism: ,,Mida sa vihkad, ära tee teisele. See on kogu Seadus; ülejäänu on kommentaar" (Talmud) Kristlus: ,,Kõik siis, mida te tahate, et teised teile teeksid, tehke ka neile, sest see on kodu seadus ja prohvetid" (Matteuse evangeelium)
Meeleplekid hoiavad inimest kannatuste ahelas: sõgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha need tugevad emotsioonid haaravad inimest täielikult kannatuste ahelasse. Nirvaanasse võib jõuda ainult inimene. Kõik on omavahel seotud ja teol on tagajärg. Kui te ei suuda midagi head teha, siis hoiduge vähemalt halva tegemisest. Dharma (budistlik õpetus) on kokku võetud pühakirjas Tipitakas Kolmikkorv (vaimse toidu korvid): reeglite korv, suutrate korv ja ülima seadmuse korv. Budistlikus kogukonnas sanghas on mungad bhikkud ja nunnad bhikkunid. Kogukond on omavahel seotud tõekspidamistega. Mungad ja nunnad peaksid elama väga lihtsat elu. Nad ei võta vastu raha, väärisasju. Tänapäeval on budismist välja kujunenud kaks suurt haru, mis jagunevad veel omakorda. Ajaloolist Buddhat nähakse õpetajana. Virgunuteks võivad saada ainult mungad. Noormehed veedavad teatud aja teismeeast kloostris munkade juures. Munkade
Puranades esineb deevadest veel Ganesa, Hanuman ning avataarid (Rama ja Krisna), samuti jumalannad Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg, Kl jt. Hinduistlikus religioosses praktikas pühendutakse tavaliselt ühele deevadest vastavalt perekondlikule või piirkondlikule traditsioonile. Asurad Kui deevad esindavad eelkõige looduslikke aspekte, siis asurad (mõnikord ka deemoniteks nimetatud) esindavad peamiselt eetilisi ja sotsiaalseid aspekte. Varuna koos Mitraga valitsevad rta (seadmuse), aususe, sõpruse üle, Bhaga valitseb abielu jne. Vritra esineb veedades mao või draakoni kujul, võitleb deevadega (Indra ja Visnuga) ning jääb neile alla. Peasuunad Hinduismis on neli peasuunda. Visnuism Visnuismis on keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kelle tähtsamad avataarad ehk kehastused on Rama ja Krishna. Rama on oluline tegelane Ramayanas, Krishna Bhagavadgîtâs (Mahabharatas). Visnu kaaslane on Laksmi. Visnuism on kõige levinum hinduismi suund
annaabi.ee 
