meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puhkusereisija. Keskklassihotellid toovad esile soodsad hinnad. 2. Mida räägib turismiseadus majutusettevõtlusest? Majutusettevõte (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. (2) Majutusteenuseks ei loeta: 1) juriidilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma töötajate majutamist; 2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping tähtajaga üle 30 päeva; 3) õppeasutuse poolt selles õppeasutuses õppivate isikute majutamist; 4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita;
...............................................6 2.6 EHE märgi tooted:.............................................................................................................7 3. Roheline Võti..........................................................................................................................8 3.1 Rohelise Võtme eesmärgid Eestis on:...............................................................................8 3.2 Rohelise Võtme märgise taotlemiseks peab majutusettevõte:..........................................8 3.3 Rohelise Võtme ettevõtted Eestis:....................................................................................9 4. Märk Kindlast Arengust........................................................................................................10 4.1 Mida kvaliteediprogramm endast täpsemalt kujutab?.....................................................10 4.2 Tunnustus „Märk kindlast arengust“....................................
Kui räägitakse hotellimajandusest, siis mõeldakse selle all kogu majutusettevõtlusega seonduvat, mitte ainult konkreetselt hotelle kui eraldi majutusasutuse liigiga seotud tegevusi. Hotellimajandus hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad, basseinid, ilusalongid, tervise-, äri-, konverentsikeskused jt) osutamist majutusasutuses. Majutusettevõtte põhitegevuseks on majutusteenuse ja paljudes majutuskohtades ka toitlustusteenuse pakkumine. Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult registreeritud majutusettevõtte kaudu. Majutusettevõtte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. Majutusteenus ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük. Majutusteenuseks ei loeta turismiseaduse kohaselt ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö-või teenistussuhetes olevate isikute majutamist ; majutamist, mille puhul
laguunid, Boholi saare sokolaadikünkad ning PõhjaLuzoni terrassriisipõllud. Banaue 20006000 aastat vanad riisiterrassid Luzoni KeskKordiljeerides on maailma võimsaimad (kuulub UNESCO maailmapärandisse). Turistid tulevad põhiliselt Jaapanist, USAst, Taiwanist, LõunaKoreast ja Austraaliast. Seksiturismi osatähtsus on väga suur. Parim aeg külastamiseks on taifuuniväline periood detsembrist maini. Jõulude ja lihavõtte ajal on siiski igasugune transport ning majutus ülerahvastatud ja liikumine vaevaline. Värvikaimad pidustused on jaanuarist maini, võimsad riisiterrassid on muljetavaldavamad märtsisaprillis. Saartevaheline liiklemine laevadega on mugavaim oktoobrist märtsini. SriLanka : Turismil on tähtis osa riigi majanduses, kuid rahvuskonfliktidest tingitud terroriaktid suurendavad ebakindlust ega lase areneda massiturismil. Majanduse arengut pärsib ka nõrk infrastruktuur ja suure tagasilöögi andis 2004.a. tsunami. Sri
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigus, kui selliste „õiguslausete“ kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratlusele konkreetne sisu.7 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud. Seaduse normid, millel on kõrgem juriidiline jõud. Seadusejärgsed aktid. Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. Ajalise kehtivuse järgi, ajutised normid või alalised normid. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed (käsud, keelud), suhteliselt
õigused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid.). 42. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid 43. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? EL-i liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud selle ühenduse arengu käigus ja mis määrav kindlaks mitte ainult liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks olev riik
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
