Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani
Leonardole omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (umbes 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel.Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma
Leonardole omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Kuningate kummardamine Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani.
maalitud, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel talle omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes 1481–1482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 lahkus ta Firenzest Milanosse hertsog Lodovico Storza teenistusse. Maalis “Püha
augustist 1473. See joonistus on ebatavaline, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on, aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana, mis on täiesti erinev tolle aja stiilist. Leonardo esimeseks säilinud maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Olulisimaks sellel perioodil peetakse teost ,,Kuningate kummardamine" (u. 1481-1482), mille Leonardo maalis San Donato kloostrile Scopetos, mis jäi aga lõpetamata. Selle maaliga leidis ta oma stiili, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. Milanosse läks Leonardo hertsog Lodovico Sforza kutsel 1482, kuhu ta jäi 1499. aastani. Tema ametinimetus hertsogi juures oli ,,hertsogi maalikunstnik ja insener". Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii skulptori, inseneri, muusiku kui ka õukonna pidustuste
Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. • Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate • ˇ kummardamist" (umbes 1481– 1482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Kuningate- Kummardamine Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. Mona Lisa • 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani
nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u.14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi1499. aastani. Neil
"Angiarhi lahing" maalitud aastatel 1503-1505. Maal üllatas oma uudse kompositsiooniga. Kahjuks ei ole see säilinud, sest järgi on jäänud vaid vähesed koopiad. Usaldusväärseim neist asub Firenzes Uffizi galeriis, koopia teosest on maalinud ka Poggi, kuid kõige kuulsam on Rubensi tehtud koopia. See on tehtud siiski originaali nägemata, ainult vanemate koopiate järgi. "Kuningate kummardamine"(Lisa 2) alustatud 1481. aastal. Maal, mille tellisid Scopetos asuva San Donato kloostri mungad oma kiriku altarimaaliks, jäi lõpetamata ja üle andmata ning sama süzeega asenduspildi maalis Filippino Lippi. "Daam hermeliiniga" Cecilia Gallerani portree aastast 1483 "Leda" - Originaal on kaotsi läinud, tänapäeval on maal tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate
Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel talle omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem. Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 4
Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Maarja kuulutus Kristuse ristimine 3 Üheks olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. Kuningate kummardamine 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil
"Kristuse ristimist", millel talle omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes 1481–1482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. Püha õhtusöömaaeg 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani
nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. Ingli pea Verrocchio maalil “Kristuse ristimine” (umbes 1472-1475) Loodud Verrocchio töökojas San Salvis asuva kloostri jaoks munkade tellimusel. Praegu asub Firenzes. “Madonna lillega” (ka “Madonna Benois”) 1478 Praegu asub Peterburis, Ermitaaþis. “Kuningate kummardamine” alustatud 1481 Maal, mille tellisid Scopetos asuva San Donato kloostri mungad oma kiriku altarimaaliks, jäi lõpetamata ja üle andmata ning sama süþeega asenduspildi maalis Filippino Lippi. “Madonna kaljukoopas” 1483-1486 ja 1503-1508 Maalist on kaks varianti, mõlemad väga sarnased. Arvatakse, et Leonardo da Vinci ise maalis esimese, varasema maali ning aitas Ambrogio de Predisel luua teist samasugust. “Püha õhtusöömaaeg” (1495-1498)
· Ingli pea Verrocchio maalil "Kristuse ristimine" (umbes 1472-1475) Loodud Verrocchio töökojas San Salvis asuva kloostri jaoks munkade tellimusel. Praegu asub Firenzes. · "Madonna lillega" (ka "Madonna Benois") 1478 Praegu asub Peterburis, Ermitaais. · "Kuningate kummardamine" alustatud 1481 Maal, mille tellisid Scopetos asuva San Donato kloostri mungad oma kiriku altarimaaliks, jäi lõpetamata ja üle andmata ning sama süeega asenduspildi maalis Filippino Lippi. · "Madonna kaljukoopas" 1483-1486 ja 1503-1508 Maalist on kaks varianti, mõlemad väga sarnased. Arvatakse, et Leonardo da Vinci ise maalis esimese, varasema maali ning aitas Ambrogio de Predisel luua teist samasugust.
Leonardole omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Kuningate kummardamine Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani.
Leonardole omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse, aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Kuningate kummardamine Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 1481–1482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani.
annaabi.ee 
