nt: lubjakivi lahustumine vees ehk karstumine (vihmametsades eriti) # bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid nt: bakterid, samblikd # murenemiskoorik - osa pindmisest kihist, kuhu murenemisprotsessid ulatuvad 2. samblikud 3. samblad (esimesed taimed, mis tulevad) · Mullatekke tegurid 1. kliima 2. reljeef ehk pinnamood 3. lähtekivim (mille peale muld kujuneb) 4. organismid 5. aeg · Muldade lõimis ehk kui suur on savisisaldus mullas. liiv saviliiv liivsavi savi -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------> 0-10% 10-30% 30-50% 50-100% mullaosakeste suurus väheneb mullapooride suurus väheneb niiskussisaldus suureneb õhusisaldus väheneb soojenemiskiirus väheneb toitainete sisaldus suureneb
Valige üks: a. toimub suunatud tardumine väljast sisse b. toimub suunatud tardumine seestpoolt välja c. valandi keemiliselt ebaühtlane koostis d. valandi välisseina peeneteraline struktuur Küsimus 26 Valmis Hindepunkte 1/1 Parim vedalvoolavus on Valige üks: a. tempermalmil b. titaani sulamil c. hallmalmil d. valuterasel Küsimus 27 Valmis Hindepunkte 1/1 Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada Valige üks: a. sisepingeid ja liivtühikuid b. kahanemistühikuid c. gaasipoorsust, sisepingeid ja pragusid d. liivtühikuid Küsimus 28 Valmis Hindepunkte 0/1 Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Valige üks: a. mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste tõstmiseks b. massi vähendamiseks liigse niiskuse eemaldamise tõttu c
et savi liguneks terade küljest lahti. Seejärel segatakse liiv ja vesi uuesti läbi. Lastakse 2 minutit settida. Liiv jääb põhja, savi jääb vette hõljuma. Sogane vesi valatakse sifoontoruga liivalt ära. Seejärel uus vesi peale, segatakse. Lastakse 2 minutit settida, seejärel valatakse vesi pealt ära. Protsessi korratakse seni kuni vesi on läbipaistev. Kuivatatakse liiv püsiva kaaluni G2[g]. Leiatakse savi sisaldus liivas valemiga (%) Liiv on betooni jaoks sobiv siis, kui savisisaldus ei ületa 5%. 5. Liiva terastikulise koostise määramine Katsetatav täitematerjal kuivatatakse püsiva massini temperatuuril 105±5ºC. Kaalutakse 1 kg liiva ja sõelutakse läbi standardsõelte komplekti. Sõelad võivad olla Ø 5,0-2,5-1,2-0,6-0,3-0,15 mm (Saksa DIN või GOST sõelad) Ø 4,0-2,0-1,0-0,5-0,25-0,125 mm (EURO sõelad) Sõelumisel liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele ehk liiv fraktsioneeritakse. Ühele sõelale jäänud liiva kogust nim. sõeljäägiks
kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Lubjakivi lubja tootmiseks, tsemenditööstu- ses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,ehi- tus- ja viimistluskivide ning killustiku, valmistamiseks. MERGEL Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim. Savikas lubjakivi, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei peeta Mergel on pehme muldjas, enamasti hallikat või sinakat värvi kivim. Savisisaldus on reeglina 35% kuni 65% Järvelise või merelise tekkega savi- ja lubimuda kivistumise produkt Merglit kasutatakse näiteks kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks. MARMOR Marmor on laialt levinud moondekivim Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Keemiline valem on CaCO3 Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani Reageerib ka hapetega, näiteks
on betoon. Muljumiskindluse jlrgi miilratakse killustiku tugevusmark (LISA, tabel 2), mille jiirgi tuli antud katse killustiku tugevusmargiks 1200. Killustiku mark on sdltuvuses temast valmistatava betooni klassist - killustiku mark peab tiletama betooni klassi 1,5...2 korda. Antud praktikumis sooritatud katsetetulemuste p6hjal ei ole vdimalik l6plikult hinnata antud killustiku kasutamist betoonis, kuna iiht viiga olulist aspekti me ei miiiiranud. Nimelt tolmu- ja savisisaldus on killustiku koostises normeeritud. Peenosiste (alla 0,063 mm) maksimaalne sisaldus jiimetiiitematerjalis v6ib olla I - 4,5yo. Samas mdned nZiitajad ei olnud ka normidele tiiielikult vastavad, mis on m?i?iravad betoonis kasutamiseks. 9. Kordamiskiisimused l. Milliste nciitajate alusel valitalcse killustik betooniks? . Tolmu ja savisisaldus peab jiiiima 1 - 3olo sisse r Tiiitematerjali terade suurima ja v?iikseima l2ibim66du suhe D / d > 1,4
a. sabloon b. kahepoolne mudel c. poolitatav mudel d. terviklik mudelplaat Question 19 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised valudefektid on iseloomulikud survevalu meetodile? Select one: a. avatud ja suletud gaasitühikud b. mõõtme- ja kujuhälbed c. gaasi ja kahanemispoorsus d. pidevusdefektid (praod ja rebendid) Question 20 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Savisisaldus vormisegudes %-des ei ületa Select one: a. 2 b. 16 c. 45 d. 6 Question 21 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallijahutajate ülesandeks valuvormides on Select one: a. vormi siseneva vedelmetalli temperatuuri alandamine b. erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine c. valandi jahtumise kiirendamine d. vormi purunemise vältimine Question 22 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00
a. vormi korduvkasutus b. meetodi väga suur tootlikus c. valandi piiramatu mass d. valandi takistamatu kahanemine Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Koorikvalu puhul kasutatakse valuvormis sideainena Vali üks: a. hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust b. savi c. termoreaktiivset vaiku d. vesiklaasi Küsimus 26 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada Vali üks: a. sisepingeid ja liivtühikuid b. gaasipoorsust, sisepingeid ja pragusid c. liivtühikuid d. kahanemistühikuid Küsimus 27 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Suurim tugevus on malmil Vali üks: a. vermikulaargrafiidiga b. keraja grafiidiga c. pesalise grafiidiga d. plaatja ning liblelise grafiidiga Küsimus 28 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
35) Terasvalandite joonkahanemine valuvormis moodustab:2,5% 36) Kütusena kasutatakse vagrankades põhiliselt:looduslikku gaasi, koksi 37) Silumiinid on sulamid: Al-Si-(Cu) 38) Masinvormimisel tihendatava vormisegu tiheduse väikseim ebaühtlus kõrguse suunas saavutatakse: liivpaiskuriga. 39) Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on: kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerimine. 40) Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada: gaasipoorsust, sisepengeid ja pragusid.
· Maavarade kaevandamine · Maade kuivendamine · Maade niisutamine · Hüdrotehniline ehitus · Põhjavee kaitse. Põhjavee kaitstus ennekõike reostuse eest sõltub sellest kui pika teekonna peab reoaine läbima enne kui ta põhjavette jõuab. Pinnasevee puhul siis aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest. Olulised on nii filtratsiooniomadused kui ka kivimosakeste keemilised ja füüsikalised omadused. Mida paksem on aeratsioonivöö ja mida suurem on selle savisisaldus, seda paremini on pinnasevesi kaitstud. Kuna survelised põhjaveed toituvad pinnasevetest. Siis oleneb lõppude lõpuks nendegi kaitstus pinnasevee kaitstusest. Pumpamine tähendab veetasemete alanemist. Kui möödunud sajandi alguses tõusis Tallinnas Koplis puurkaevust vesi paar meetrit üle maapinna, siis nüüdseks on see mitukümmend meetrit allpool. Kardetakse merevee sissetungi põhjavette. Seda on juhtunud mitmel pool saartel ja läänerannikul.
diktüoneemakildas on leitud graptoliite. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Eesti on esindatud 2 ordoviitsiumi vööndid, PõhjaEesti vööndis on ordoviitsiumi karbonaatkivimid (lubjakivid) enamasti hallika värvusega, LõunaEestis aga savikad, punakad või kirjud. Mida lõuna poole seda enam kivimite savisisaldus suureneb ja lubjakivid asenduvad merglitega. Ordoviitsiumis stratigraafiline liigestus jaguneb 3 ladestikuks ning see omakorda 18 lademeks (põhineb fossiilidel). Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad põlevkivi e. kukersiit, oobolusfosforiit, PõhjaEesti lubjakivi ja dolomiit ning perspektiivne diktüoneemaargiliit. Ordoviitsiumi ladestul on oluline lakenduslik tähendus ka põhjaveevarudes seisukohtalt
voolavaks.Plastsuspiir Wp on veesisaldus, mille vähendamisel muutub algselt plastne savipinnas kõvaks. Voolavuspiir WL on veesisaldus, mille suurendamisel muutub algselt plastne savipinnas voolavaks. Side pinnase üksikosade vahel on nii nõrk, et pinnas muudab kergesti oma kuju.Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 1 Plastsus diagrammi kohta veel üks seletav versioon 2 labori juhises 7. Pinnase osakeste liigitus aastal 1996 ja 1971. Pinnase lõimise analüüs. Lõmiskõver(d10;d30;d60; u:c). Ülal olev graafik näitab aasta 1996 ja 1971 pinnase osakeste liiituse erinevusi. Alaliigi nimetuse ,,kruus", ,,liiv"
· merepõhjasetted (llivad, sügavamates kihtides savi) soostunud muldadele Madal- Eestis >10º Orund · rannasetted väike savisisaldus, kohati koreserikkad: setted tänapäeva rannavööndis vanad rannasetted Mulla lähtekivim Suuremate või väiksemate aladena kogu Madal-Eesti alal.
74 õhustatavust. Teiselt poolt aga peaks selliste pinnaste veesidumisvõime ning neelamisvõime olema küllalt kõrged, kuna tulenevalt madalast niitekõrgusest on spordimurutaimede juurestik pinnalähedane. Spordimurupinnaste mineraalseks põhikomponendiks on liiv (75 … 90% mahust) ning orgaaniliseks komponendiks peaasjalikult turvas. Savisisaldus, nii nagu ka orgaanilise aine sisaldus ei tohiks ületada 2% kaalust. Kuumutuskao sobivaim arvväärtus on spordiväljakumurudel 2,5 … 3,5% ning golfimurudel 2,5 … 2,8%. Sellise tulemuse tagab turba ja mineraalse materjali mahuline suhe ligikaudu 10:90 … 25:75. Spordimurude rajamisel ja majandamisel on probleemiks taimedele vajalike toitainetevarude loomine pinnasesse, kuna hea veeläbilaskvuse tõttu uhutakse pinnasest välja ka vees lahustuvad toiteelemendid
liikluse iseloom – kerge, keskmine või raske liiklus. 13.5. Asfaldisegude sideained Eestis kasutatakse asfaldisegude sideainetena järgmisi bituumenite liike: sitked naftabituumenid, vedelad naftabituumenid, vedeldatud naftabituumenid, põlevkivibituumenid, bituumeni-emulsioonid. 13.6. Asfaldisegude mineraalained Filler. Fillerina kasutatakse Eestis lubjakivipulbrit, mille terajämedus, poorsus ja savisisaldus on kindlatele nõuetele vastav. 178 Liiv. See peab vastama kindlatele nõuetele. Liivad jagunevad veel: looduslikud liivad, sõelutud liivad. Killustik. Killustikud jagatakse kulumiskindluse järgi klassidesse – I, II, III, IV klass. I klass on kõige kulumiskindlam, IV klass kõige madalama kulumiskindlusega. Mida raskematele liiklustingimustele teekate peab vastama, seda
seda, kui palju leidub mullaprofiilis taimedele kättesaadavat vett. Millised tegurid mõjutavad mullastruktuuri? Väline koormus • Tihenemine, hõõrdumine • Halb kuivendus • Mittevajalik maaharimine • Niiske mulla töötlemine • Tugev vihm Maaharimise ajalugu • Põllu iga • Külvikorrad • Lupjamine, sõnniku kasutamine • Kuivendus: millal, tõhusus • Maaharimisvõtted Mulla omadused • Mulla tekstuur • Orgaanilise aine osakaal mullas: hulk, kvaliteet • Savisisaldus • pH tase • Mullalahuse ioonide kontsentratsioon • Katioonide hulk ja kvaliteet • Katioonide vahetusvõime Looduslikud protsessid • Bioloogiline aktiivsus • Usside hulk ja liigiline jagunemine • Mikroobid • Juured • Külmumine, külmakerge • Kuivamis- ja niiskumistsüklite arv (savimullad) Topograafia ja kliimatingimused (vihm, jää, evapotranspiratsioon) looduslikes protsessides ja maaharimises avaldavad mõju mullastruktuurile 166
annaabi.ee 
