Kasvatati sigu, lambaid, kitsi ja lehmi. Saadud piimast valmistati võid ja juustu. Kasvatati ka hobuseid. Need olid tarvilikud põlluharimiseks ja ka sõjakäikudel. Inimese esimese ja põlise seltsilisena võib loomadest nimetada koera. Eestlastel oli karjandus hästi arenenud. Nende karjad olid väga suured. Üks tolle aja ajaloolane ütleb, et sakslased viinud sõjasaagina ikka kaasa palju kariloomi ja määratu palju hobuseid. pronkskauss rauaajast savipotte rauaajast Uskumused Väga oluline tahtereguleerimise tegur oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Algul võis see seisneda vaid selles, et elu arvati olevat ühe vaimu või isiku võimuses: see vaim elas inimkehas teise minana nagu vari, vees peegelduv või unes nähtud pilt; vaim võis inimese tema haiguse korral ajutiselt maha jätte või hoopis temast lahkuda ja sellega surma kaasa tuua. Järk-järgult kujunesid kõik need arusaamas, mis
hiljem rosinatena neid süüa. Hiljem tegi Robinson puuviljade juurde oma suvemaja , ta tegi seda samamoodi nagu oma üldist elamist. Ta hiljem külvas ka otra ja riisi mis olid laevas olnud, aga need ei läinud kasvama, kuna oli vale aeg neid külvata. Hiljem külvas ta ülejäänud teraviljad ning ta sai omale piisavalt vilja. Ning suvemaja vaitara oli kasvama hakanud. Ta tegi samasuguse vaitara ka oma põhikodule ümber. Päras tegi robinson veel korve ning hiljem ka savipotte. Ta tegi ka leiba viljadest mida ta oli kasvatanud, ning leidis ka papagoi, kelle ta kõnelema õpetas. Hiljem tegi robinson endale kanuu millega ta tahtis teha ringi ümber saare, aga vees oli hoovus, ning ta ei saanud maale. Hiljem tuli vastuvoolus millega robinson uuesti maale sai. Järgmisel päeval kui ta vaatama sinna läks, nägi ta jalajäge, ta oli nii ehmunud et jooksis kohe oma kindlusesse ehk põhikodusse tagasi. Hiljem läks ta tagsi vaatama, nig oletas et see on
erinevaid pilte sabloonidega, nende piltidega üritavad nad endast nn. märki maha jätta ja midagi öelda nii, et ka valitsus kuuleb. Kuid need kunstnikud peavad oma töid pimedas tegema, kuna tänavatele joonistamine on karistatav. See kunst sarnaneb ürgaja kolmanda perioodiga, kus kunsti kaudu püüti kujutada oma uskumusi. Tallina linnapildis võib kohata gerilja- kunstniku töid valitsusjuhist ja linnapeast Nagu ka ürgajal kaunistatakse tänini savipotte ja muid nõusid, kaunid motiivid ei puudu kuskilt, tänapäeval siiski on pildid muutunud kaunimaks ja hapramaks kui tol ajal. Kaks võrdlust: Kokkuvõte Esimesed kujutised, mida võib pidada kunstiks valmistati ürgajal, tollal oli kunsti tekke põhjuseks mäng ja usund, inimestel oli vaja loomisrõõmu ja tervet ilu. Siis inimesed uskusid maagiat ja tegid koopamaale, mis pidid neile jahiõnne tooma. Koopamaalide täpset aega ei
esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Need võisid olla süvendatud põhjaga või maapealsed. Kui keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega. Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg?
Naabritega suhtlemisel oli neil ühine keel. Kunda kultuuril on selline nimi, sest esimene asula mis leiti oli Kunda lammasmägi. 2) Kammkeraamika kultuur: umbes 5000 a eKr ehk 7000 aastat tagasi Asulaid on leitud Narva lähedalt, elasid veekogude ääres ja peamiselt majades. Olid tekkinud matmiskombed- kalmistud. Asustus oli peamiselt Karjala või Valga jõe ülemjooksul. Tehti savipotte, kütiti, püüti kalu, kammkeraamika aeg oli ka kalapüügi kõrgaeg. Mööblit veel ei tuntud- sellele annab tõestust kaussidele, mis olid alt ovaalsed ja lauale panematud. Tekkisid esimesed viljaseemned. Põlluvili oli oder. 3) Nöörkeraamika & venekujulised kirved: umbes 3000a eKr. Elati taludes ning matmiskommetesse oli kalmistute kõrvale arenenud ka hauad. Asustus oli rohkem sisemaal, aga ikka ka vee ääres, rahva arvukus suurenes.
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone
Peale Tallinn 1219 MVV, Tallinnasse saabus Taani laevastik enamjaolt küttisid, ajajärk oli küttimise ja kalastamise küttimise ja kalapüügi hakati ka Tartu 1224 MVV, linna piiramine ordu poolt oskasid valmistada kõrgaeg, elasid majades mis olid põldu harima, tehti savipotte, õpiti Paide 1343 4 eesti kuninga hukkamine, Jüriöö ülestõusu ,,vaimne" lõpp kivist, luust, sarvest ja juba nelinurksed ja viilkatusega. ka kangast kuduma. Tööriistad olid Tallinn 1524 pildirüüste seoses reformatsiooniga puust tööriistu. Elasid Osati valmistada savist anumaid, ikka kivist ja juurde tuli nn
maiseid jäänuseid otsisid (861. a), samuti olid nad slaavi tähestiku rajajad KESKAJAL ei tegeletud arheoloogiaga, leidusid ei osatud õigesti RENESSANSSIAJASTUL tõlgendada - kivikirved kui välgunooled, Rooma aja Veenuse alustatakse antiikaegsete skulptuur - paganlikkuse iidol, mille pihta tuleb sülitada/kiviga esemete kaevamisega. visata, megaliitkalmed jäänukid ajast, mil elasid tõelised hiiud, Eesmärgiks vaid ilusate asjade põldudelt leitud savipotte peeti maa sees elavate päkapikkude leidmine ja eksponeerimine, kätetööks või et nad on kasvanud istutamise tulemusel enda kodu ehtimine KUULSAMAID ARHEOLOOGE Sageli peetakse I tõeliseks arheoloogiks sakslast JOHANN WINCHELMANNI (1717-68) - tal Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) õnnestus Pompeijs tehtud "rüüstekaevamistel" esemeid uurida ja koostada uurimustöö antiikkunsti ajaloost. 9
Paja alla tulle toodi metsast tammetõrusid ja turvast. Vett või suppi keedeti ka käesuuruste tules kuumutatud kivide abil, mis pandi vette, et see kuumeneks. Sealt võeti kivi mõne aja pärast välja ja pandi tagasi tulle kuumenema. Nii ei pidanud kivi kaua vastu, see hakkas lagunema ja visati ära. Selliseid tules purunenud kive on leitud suurtes kogustes viikingite majapidamistest. Toidu valmistamiseks ja säilitamiseks kasutati igas suuruses ja kujus savipotte. Lisaks olid viikingitel puidust või luust lusikad ja kulbid ning rauast noad. Kahvleid kasutati ainult liha katlast välja võtmiseks. Kahvlid olid väga suured. Hõõguvate süte liigutamiseks kasutati suuri potikilde. Selleks, et toitu jaguks terveks pikaks pimedaks talveks, tegid naised võid ja juustu, kuivatasid ja suitsutasid liha ja kala. Elamud Viikingid elasid väikestes viie-kuue taluga külades, mida juhtis vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast
lõkkesuitsule. Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber. Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid veetorud ja inimestele oli vesi väga vajalik toiduks. Tarbeasjad. Terade ja juurikate hoidmiseks punusid inimesed vitsadest korve. Esimesed toidunõud õõnestati puust või vormiti savist. Algul valmistati savipotte ilma põletamata, sest savil on omadus vett kinni pidada. Savinõusse pandi tuliseid kive, et vett soojaks teha. Arvatavasti andis juhuslikult lõkkeasemesse jäänud, kõvakskuivanud savipott ürginimestele mõtte hakata teadlikult savinõusid põletama. Nii muutus savinõu vastupidavaks ning selles sai keeta vett ja valmistada keedetud juurikaid või teradest putru. Savinõusid valmistati käte vahel vormides. Et suurematele nõudele õiget kuju anda, valmistati vitstest korvitaoline
annaabi.ee 
