Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion). DESSERT Magusate järelroogade täieliku harmoonia tagavad kõige paremini naturaalselt magusad veinid, harva ka kuivad valged või ka kangestatud veinid. GLÖGI Glögi tuleks juua jõulumagustoitude kõrvale, nagu näiteks koogid, pähklid või kringeli. BRÄNDI Brändi sobib kokku sokolaadikoogiga. VISKI
Chardonnay annab suurepäraseid veine, nagu Chablis, Corton, Mersault, Puligny-Montrachet ja Chassagne-Montrachet. Punaseid marju võime leida nii lihtsatest regiooniveinidest kui ka Grand Cru tippveinidest. Prantsusmaa Bordeaux Vaieldamatult Prantsusmaa kuulsaim veinipiirkond. Côtes de Punased moodustavad toodangust 85%. Valged veinid jagunevad kuivadeks, poolkuivadeks ja magusateks. Tuntumad on väärishallitusveinid Sauternes, Barsac jt. Punastest leiame kergeid, keskmise täidlusega ning täidlasi ja pika küpsemispotentsiaaliga veine. Tähtsamad piirkonnad on: Médoc ja Haut-Médoc, kus tehakse ainult punaveine Graves, kus toodetakse nii valgeid kui punaseid veine Entre-Deux-Mers, kus valmistatakse valgeid kuivi, poolmagusaid ja magusaid veine (Sauternes jt) ning punaseid kergeid ja pooltäidlasi veine. Fronsac, Pomerol ja St. Émilion koos oma paljude satelliitaedadega. St. Émilioni linn ja
Kääritamine e. fermenteerimine 4. Selitamine või filtreerimine 5. Laagerdamine 6. Villimine Veine on väga palju erinevat tüüpi ja nende tehnoloogiad mõnevõrra erinevad üldskeemist. Nii võib välja tuua mitmeid erinevaid tehnoloogiaid: 1. Punase veini valmistamine 2. Valge veini valmistamine 3. Rosé veini valmistamine 4. Kangustatud veinide(port, madeira, heeres) valmistamine 5. Vahuveinide valmistamine 6. Erilised tehnoloogiad - Sauternes, Eiswein, Amarone. 7 Veini vead Oksüdeerumine on veini viga, mis on tingitud õhu juurdepääsust veinile tavaliselt ebaõigetest veini hoidmistingimustest põhjustatuna. Kui veinipudelit hoitakse pikemat aega väga kuivas ruumis püstiasendis, kuivab pudelikork ja tõmbub seejuures kokku, ning õhk pääseb pudelisse. Veini
Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni Sauvignon Blanc) Rhone`i org üks jõulisem, raskem ja kallima veini piirkond, selle paiga (veini) nimeks on
Kõik ülejäänud lähevad seistes kehvemaks. Üldiselt kõlbavad kõik valged veinid juua kohe pärast müügile lask- mist. Näiteks Soave ja teised kerged Itaalia valged veinid, Hispaania val- ged, Lõuna-Aafrika Chenin Blanc, Liebfraumilch jt sellised on seda pare- mad, mida nooremad ja värskemad nad on. Kerge küpsemine muudab vei- ni põnevamaks valgete burgunderite, bordooveinide, väärikate Rheingau Rieslingite ja dessertveinide (Sauternes, Tokaji) puhul. Küpsemisel hape veinis taandub, aga aroomi- ja maitsebukett omandab palju põnevaid kõr- valtoone. Kõige kauem peavad laagerdudes vastu ülimagusad dessertvei- nid, sest suhkur on suurepärane konservant. Paarsada aastat keldris seis- mist ei tohiks Tokaji Észenciale veel miskit paha teha. Aga kuivi valgeid Château de Dracy veinikojas pole viimase paarisaja aasta jooksul palju muutunud. veine ma üle kümne aasta hoida ei soovita.
6. Küülik tumedas kaastmes SaintEmilion 7. Pardirind Bourgogne Pinot Noir veinid 8. Lõhe või forell koorekastmes Loire oru tammevaadi valged veinid (Saumur, Sancerre), Rhone oru tammevaadi valged veinid 9. Kõik, mis on valmis kujul roosa (v.a. lõhe ja forell) roséveinid 10. Soolapähklid Fino Serri 11. Sinihallitusjuust Sauternes, Riesling Beerenauslese või Trockenbeerenauslese, Banyulis, Maury, Port 12. Pehmed valgehallitusjuustud puuviljased valged veinid 13. Kõvad väärikad juustud väärikad vanad alkohoolsed punaveinid · Kindlad konfliktid 1. Lõhe või forell ja rosévein 2. Õuna, pirni või kohupiimakook ja väärishallitusega nakatunud dessertveinid
Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion). DESSERT Magusate järelroogade täieliku harmoonia tagavad kõige paremini naturaalselt magusad veinid, harva ka kuivad valged või ka kangestatud veinid. 8. VEINIDE SERVEERIMINE Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid meie teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud
vein. Sordi põhiline viga on vähene happesus ja seetõttu on see ideaalne segatuna Sauvignon Blanc'ga, mis on kõrge happesuse ja elava värske aroomiga. Bordeaux' alampiirkondades, Graves'is ja Pessac- Leognan's valmistatakse Sauvignoniga segatuna häid ja elegantseid kuivi veine, mis on veidi mesise sügavkollase värvuse ning kuivatatud puuviljade ja kuivanud rohu aroomiga. Ületamatuks jäävad viinamarja omadused Sauternes's, kus valmistatakse ehk maailma kauasäilivaim valge, väärishallitusega kaetud marjadest valmiv dessertvein. Viinamarjasort on populaarne ka Austraalias, kus segatakse palju Chardonnay'ga tänu selle neutraalsusele ja kõrgele saagikusele. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Silvaner a.ka Sylvaner Saksamaa marjasort, mis on nüüdseks taasavastatud. Prantsusmaal kasvatatakse ka Alsace'is
eriti silmapaistvad on Austaaliast ja Bordeaux´st pärit veinid. Sémilloni kasutatakse teiste sortidega segatult, harilikult koos Sauvignon blanci, aga ka Chardonnay´ga. Kuivad segatud veinid on parimad noorena, kuid mõned magusamad veinisordid võivad aastatega oluliselt paraneda. Sémillon on võib-olla parim, kui ta on nakatunud väärishallitusest, andes selliseid kuulsaid dessertveine nagu Sauternes ja Barsac. Sémillon on kõige olulisem viinamari magusates ja kuivades valgetes Bordeaux´ veinides. RIESLING Sellest klassikalisest saksa sordist valmistatakse hõrke valgeid veine kõikjal üle maailma. Veinid võivad olla vahemikus tuhkkuivast ülimagusani. Need on kerged ja vähese alkoholisisaldusega, kuid tugevamaitselised ning pikaealised. Milline ka ei oleks veini laad, tasakaalustab kõrge happesuse alati veini nüansirikkus
Sokolaadi nüansid on seotud puiduga, peale selle koore, või ja kõikvõimalike sokolaadidega, alates piimasokolaadist kuni kakaopulbrini. Pähklised nüansid, mis enamasti tekivad viski kokkupuutel tammepuiduga ning on üldjuhul väga meeldivad, meenutavad mandleid, martsipani, Kreeka pähklit, pralineed, kookospähklit, küünlavaha ning ka mitmeid õlisid. Veininüansid võivad lisaks mainitud serri, portveini ja madeirale olla ka näiteks Sauternes või Tokaji. Siia võivad lisanduda ka paljud puuviljad, nagu pirnid, ploomid, datlid, viigimarjad ja rosinad, ehkki need kombineeruksid ka puiduse ja estrilise buketi omadustega. Viski tootmisel- käärimisel ja destillatsioonil - saadakse esimese viie buketi nüansid: teraviljalised, estrilised, lillelised, turbased ja õlised. Väävlised nüansid lisanduvad nii tootmisel kui ka küpsemisel. Puit ise annab viski küpsemisel nii puidused kui ka veinised nüansid
annaabi.ee 
