Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid, dramatiseeringuid ning kokku teinud üle 50 lavastuse nii teatis, televisoonis kui ka raadios. Toikka nimetab oma lavastust minimalistlikuks satiiriks. Teos ongi minimalistlik, kuid see-eest väga omapäraselt ja huvitavalt lahendatud. Väike saal ja lava, umbkaudu neljakümneliikmeline publik ja kõigest neli näitlejat, kes ühel hetkel võivad sulle näost näkku silma vaadata, annavad vahetu ja meeldejääva elamuse. Kuna osi on oluliselt rohkem kui näitlejaid, siis juba Ago Sootsil on neid ainuüski seitseteist. Põhikarakterid on aga kindlalt paigas ning ülejäänud tegelaste vaheldumine on tehtud nauditavaks ja humoorikaks.
Mõjutatav (tema vaimne seisund lasi teda ennast rohkem mõjutada). 6) Kesksed ideed, probleemid. Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning Nõukogude Venemaa kõikehaarava paranoia. Teost on peetud üheks tähtsamaks nõukogudeühiskonna vastaseks satiiriks. 7) Tekkinud küsimused/seosed. Põimuvad mitmed motiivid ja seosed: "Faust", Uue Testamendi evangeeliumid, mütoloogiline Saatan/Kurat, ajalik Moskva, üleajalik ja igikestev loomeinimese vabadusepüüe. Autor on ühendanud fantastika ja realismi, müüdi ja ajaloolise tõepärasuse, romantika ja klounaadi. 8) Paralleelid tänapäeva ja teiste teostega. Kurikuulsa Suur-Sadovaja tänav 302b korter number 50 muutus palverännakute objektiks ja on seda tänaseni. Igal aastal 15
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda,
Senati liige. Noore keisri Nero õpetaja. S regendi staatuses. Nero lasi tappa oma ema ja S varjas kõike. S süüdistati sepitsuses, vist alusetult, aga Nero ise andis käsu, et tehku enesetapp. Ilmselt mürgiga. S kui filosoof peateos ,,Moraalikirjad Luciliusele" tea enda sõber. Kirjade kogumik, 124 kirja. Osav satiirik. Horatius kirjutas selliseid satiire, mis olid naervad. Leebed moraalid. Kuis S loomingus omandab kaaraaegsema tähenduse. Pilkavalt jäljendav. S satiiriks on ,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" neg külg, võimuahnus. Iseloomunõrkused. Satiiri sisu see ,kuidas Augustus peab taevas kõnet, räägib Claudiusest ning pilkab hääletooni jms. Toimub tegevus ka maapeal ja allilmas. Määratakse karistusesks allilma ja teel sinna lendab üle Rooma ja rahvas tema matustel juubeldab. Äärmiselt õel. S looming eriti tragöödiad peetakse Shakespeare ja klassitsistliku mõjutajaks. S endale oli vastukaaluks
Enne teda valitses Medicide perekond. 1498-1512 Firenze vabariiklik valitsus. 1512 jälle Medicid ning pagendati Machiavelli. Pidi elama poliitikast eemaletõmbununa ning sai mõtiskleda poliitika üle. 1532 ilmus ,,Valitseja" (kirjutatud 1513 pühendas selle raamatu Medicide perekonna valitsejale, lootuses tõestada oma vajalikkust uuele võimule). Vastandlikud hinnangud Machiavellile. Osad pidasid tema teoseid satiiriks, mis paljastab, kuidas tegelikult Itaalias poliitikat teostati. Valitseja eesmärgid au (gloria) ja kuulsus (fama). Kõik mis riiki säilitab ning viib selle suuruseni, on vooruslik. Vooruslik valitseja saavutab endale seatud eesmärgid, ning ta peab suutma oma saatust kontrollida. ,,Valitseja" oligi pragmaatiline käsiraamat, õpetus, et kuidas see on saavutatav. ,,poliitilisele realismile" alusepanija. Oluline näida vooruslik. Ei tohi karta olla julm. Kas olla armastatud või kardetud
ja hilisem euroopa romaan toetub. ,,Tristam Shandy" romaan algab lapse tegemisega, rõhutamaks seda, et inimese elu ei alga tema sünniga. Kõik sündmused looteeas ja alates sünnist on süüdi selles, mis lapsega edaspidi toimub, need määravad saatuse. Sterne'i jutustamisviis ei ole sirgjooneline, ta ei pane pealkirjaks lihtsalt Tristam Shandy, vaid ka elu ja arvamused, et ennast nende n-ö arvamuste taha peita ja neid välja tuua. Zanrina kutsutakse sellist teost valgustuslikuks satiiriks. PRANTSUSE VALGUSTUSAEGNE KIRJANDUS: ¤ Prantsuse valgustuse hilisem saabumine seisnes selles, et absoluutne monarhia oli jalus. Mingil moel tuli see Inglismaalt sisse, kuid ei võtnud sama kuju. - Prantsuse valgustus oli hästi poliitiline kuidas ehitada ühiskonda üles, kui vana ühiskond on ees. Erijooneks Inglise valgustuseks on ka religioossus, kiriku roll oli endiselt suur, puudus lõhe paavstiga. - Prantsusmaa oli katoliiklik ja seal olid erisugused ideed. Valgustus
carpe diem - naudi päeva exegi monumentum olen endale püstitanud mälestusmärgi non omnis moriar - ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Rooma panus zanritesse! Quintilianus (1. saj pKr), ,,Kõnekunstiõpetus" 10.1.93: satura quidem tota nostra est (,,aga satiir on üleni meie oma"). Säilinud teosed peaaegu kõigilt antiigis tuntud satiirikutelt. Jagunes värsssatiiriks ja nn Menippose satiiriks (värsi ja proosa vaheldumine). Rooma värsssatiirikud Quintus ENNIUS (239169 eKr): hilisemast satiirist erinev, ei ole nii terav (säilinud fragmendid, 31 rida) Gaius LUCILIUS (u. 180/167 102 eKr), zanri ,,isa", kehtestas värsimõõduna heksameetri, säilinud fragmendid (u 1400 rida) Quintus HORATIUS Flaccus (658 eKr) Aulus PERSIUS Flaccus (3462) Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 pärast 127. at) 124
1961 “Kosmogooniad”, maalimine tuule ja vihmaga, maalimine tulega. Mõnede kunstikriitikute arvates oli ta Marcel Duchampi „järeltulija“, avades maailma uuele kunstimeediumile. Teised jällegi peavad teda avant-garde kunstnike Kazimir Malevich ja Aleksander Rodchenko järelkäijaks, kes olid samuti monokroomsusest paelutud. Kuid avant-garde kunstnike monokroomseid ja Yves Kleini teoseid eristab see, et viimase omi võib pidada hoopis abstraktse kunsti satiiriks. Nad ei kanna endas ühtegi motiivi ega sõnumit ning Kleini sõnul polegi seal mitte midagi peale tühimiku „the void“. ‘’Sinine Veenus?’’ Samas võib tema teoseid tõlgendada ka vastupidisel viisil: ta oligi siiralt huvitatud müstilistest ideedest nagu „lõpmatu“, „defineerimatu“ ja „absoluut“ ning tema üheainsa rikkaliku sinise värvitooni kasutus oli püüd vabastada vaataja
järgnes näiteks must pilt. Tema teos on mõneti klounaad, aga mitte läbinisti kergalne. Püüab lammutava stiiliga kirjeldada lineaarse narratiivi võimalusi.Sterne jutt pole sirge, vaid keerdudega. :) -------o-------o------ . Sterne ei pane pealkirjaks lihtsalt Tristram Shandy elu, vaid elu ja arvamused. Ta saab selle taha peita ka ennast. Ja arvamusi välja tuua. Zanrina kutsutakse valgustuslikuks satiiriks. Ta kavatseb selles teoses välja naerda teaduse nõrgad küljed ja kõik muu, mis väljanaermist nõuab. Sellesmõttes on Sterne valgustuslik autor, sest ta eesmärk on anerda välja mingid nähtused ja asjad, mille üle naerab ja muigab. Siin pigem naerdakse välja kombeid ja teaduse nõrki külgi. Kangelastesse suhtub pigem heatahtliku irooniaga.Neid teid pidi see nähtus ka edasi liigub. Sterne rahvuslik teene on ekstsentrilistele veidrustele osutamine
annaabi.ee 
