Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989) Tavva-guuq ikpiarju(q)-ku(t)-Luni-tigualaka- mi- Then they say work-bag by while she swept up LOC (from) uk takanu- nga ikijaq- tuq-Luni qaja(q)r-mun POSS that one there below her way out she while kayak towards ´Then suddenly, she swept up her work-bag from its place below her as she went out towards her kayak` 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda
stiil on ära tuntav, aga toetub traditsioonile. konvensionaalne, reeglipärane - popular arts Massikultuur ei ole lihtsalt massikultuur, on toimunud mingisugune piiride ületamine. ... Populaarkultuuris on tähtis funktsioon, mida sellega teha saab. (post)strukturalism - meetodiks väga sobiv, sest ta iseenesest ei ütle mdiagi väärtuse vaid ainult koostise kohta. Analüütiline mitteväärtustav meetod. De Sassure Barthes Sassure'i üldkeeleteaduse kursus Keel/kõne (jaotus), keelendus jaguneb kaheks, ehk keeleks ja kõneks (langage ja parole). Keel - reeglistik, struktuur. Surnud keele puhul räägime ainult parole osast, et teda ei kõnelda, Langage on nagunii surnud. Eeskujuks Durkheim Kõne saame uurida tänu keelele, keelt saame uurida iseseisvalt. Tähistaja/tähistatu = märk Märk on miski mis asendab midagi kellegi jaoks mingis suhtes või mahus Kasutame märki millegi kokkuvõtmiseks. Semioloogia.
sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas tõeväärtussemantika. Analüütiline keelefilosoofia sündis USA-s, toetudes Fregele ja Russelile ok 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson) Strukturalismi põhitõed *keel on autonoomne märgisüsteem, üksikfakti tuleb alati uurida süsteemi kui terviku seisukohast *keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine, diakroonilised (ajaloolised) argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad *keel on sotsiaalne nähtus, tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keel on struktuur, kõne on selle väljendus
suhtleme. Mass on alati teised inimesed. Mina ise ja minu lähedased ei ole kunagi mass. Kõik teised on mass. Kultuur kitsams tähenduses on kodanluse või keskklassi teema. Culture is ordinary- kultuur on tavaline, kui midagi mis toonitab tavalist elu, see hoiak oli küllaltki populaarne. Strukturalism- tuleb aluseks võtta see idee, et milline kultuuri nähtusteon alus ja koostis. Selles meetodis ei ole olemas väärtustavaid aspekte. (Sassure, Levi-Strauss, Barthes). Saussure- tähistaja/tähistatu=märk, kui ma kirjutaks sõna kass siis see on tähistaja, olend kes tekib silme ette on tähistatu ning nende suhe annab meile kokku märgi. Tähistaja on tajutav, talle on antud mingi materjaalne kuju, see toimib ka psühholoogilisena. Sassure põhiline idee on see, et näiteks sõna kass ei ole mitte mingisugust sisulist tähendust sellega keda me ette kujutame või mida see sõna tähendab
· Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda
õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on „iseenesest“ erinevad. Sweet oli teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne, teises mitte. Courtenay: •Foneem – avaldas foneemiteoorias, mille oli formuleerinud juba varem Tartus. Tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub vähem häälikuid, kui oskab moodustada. Eristades
20 saj esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20 saj tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse : kirjandus, majandus, bioloogia. Courtenay oli kuulsaim keeleteadlane Tartus. Võttis kasutusele foneemi mõiste. Tema arvates on f häälik, mis eristab tähenduse ja moodustab keeles terviku. * foneem väikseim keeles esinev üksus, mis eristab tähendusi, kuid ise tähendust ei oma (isad i s a d) Sassure - strukturalismi teoreetik. Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumist kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu) Strukturalismi põhitõed: · tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) · sünkrooniline keele uurimine
Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. · Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. · Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) · Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on ,,iseenesest" erinevad. Sweet oli teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne, teises mitte. Courtenay: · Foneem avaldas foneemiteoorias, mille oli formuleerinud juba varem Tartus. Tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub vähem häälikuid, kui oskab moodustada. Eristades
· Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli
annaabi.ee 
