Küüneümbruse tüükad Filiformsed tüükad Limaskesta tüükad Genitaaltüükad Ravi Võivad kaduda ise Ravimeetodid Salitsüülhape Krüoteraapia CO2 laser ja operatiivne ravi Imiquimod Podofüllotoksiin KONNASILMAD Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilm on ümara kujuga. Selle keskel on jätkemoodustis ehk konnasilma südamik. Tekke põhjused Valede jalanõude kandmine tekib hõõrdumine Soodustavad tegurid on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste ebatavalise kõveruse või asendi tõttu tekkival hõõrdumisel võib tekkida konnasilm. Sümptomid Tekke tagajärjel võib tekkida konnasilma südamikku kerge põletik, mis tekitab valu
Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt paksenenud sarvkiht ulatub koonusetaoliselt nahasse
maisi- ja kalaõli, soodustab ateroskleroosi linoolhape ja karvajuuretuppede ja F merekalad, arengut, vananemist, alfalinoleenhape näärmejuhade loomsed saadused, kasvajate arengut sarvestumist pähklid Vesilahustuvad vitamiinid õllepärm, kiirendab kaerahelbed, hirss, põhjustab polüneuriiti, südametegevust, B1 rukis, linnuliha, südamepuudulikkust,
Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei toimu. Liigsarvestus ehk hüperkeratoos sarvaine liigne moodustumine sarvestuvas epiteelis. Võib tekkida füsioloogilistes tingimustes Näiteks: peopesadel ja jalataldadel füüsilise töö korral Patoloogiliselt esineb papilloomides või nahasarves. Kaasasündinud haigus ihtüoos ehk soomustõbi. Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad Metabolismi häired, mille põhjuseks on geneetilist päritolu ensüümdefektid. RAKUVÄLISED EHK MESENHÜMAALSED
* Keskkonnatingimused * Liigne solaariumi külastamine (tekitab punne juurde) * Mehaaniline ärritus (vältida koorijaid) 3. Akne põhivormid. Kuidas saame ravimitega mõjutada akne kulgu? 1). Kerge akne ehk komedogeenne akne 2). Keskmine ehk põletikuline papulaar-pustulaarne akne 3). Raske ehk sülmelis-tsüstiline akne Mida saame teha? Kuidas saame teha? - Vähendada rasueritust - Lokaalne ravi - Reguleerida sarvestumist - Süsteemne ravi - Vähendada põletikku - +õige nahahooldus - Vähendada P. Acnes’e osakaalu. 4. Akne lokaalsed ravimid. Kuidas lokaalsed ravimid üksteisest erinevad- nende põhitoimed. Milliseid lokaalseid ravimeid kasutatakse lähtuvalt akne põhivormidest. Millised on lokaalsete ravimite põhilised kõrvaltoimed (ravimite võrdlus). Vastunäidustused. Lokaalsed AB
Retinool on (A-vitamiini) retinoiinhappe derivaat kust on eemaldatud happe kompleks ja seetõttu on säilinud retinoiinhappe positiivsed toimed, kuid on paranenud naha tolerantsus ja vähenenud võimalikud ärritusnähud. Silmnähtavate tulemuste saavutamiseks on vajalik tagada piisava A- vitamiini kontsentratsiooni toodetes. Hoolduseid võib teostada kõikidele nahatüüpidele ja igal aastaajal. Retinool ehk A-vitamiin on tõhus nahka noorendav toimeaine. Retinool reguleerib naha sarvestumist, eemaldades tõhusalt pinnakuivust ja kiirendades naha uuenemist. Retinooli sisaldavad keemilised koorimised Retinoolhooldused ei ole valulikud Retinooltooted tekitavad naha punetust ja nähtavat kestendust 8 Hoolduse järgselt kasutatakse alati nahka taastavat kreemi
kitsamaks. Kui lisandub rohkelt rasu, siis juhad ummistuvad ja tekivad rasukorgid e. komedoonid. Mustadest avatud komedoonidest (blackheads) pääseb rasu siiski teataval määral välja, kuid valgetest suletud komedoonidest (whiteheads) mitte, sest nende avaus on tunduvalt väiksem. Rasunäärmete ümbrus on soodsaks kasvukeskkonnaks mikroobidele(Propionibacterium acnes, Staphylococcus epidermidis). P.acnes tekitab vabasid rasvhappeid, mis muudavad näärmeava sarvestumist ja kutsuvad ligi põletikurakke, tekitades põletikulisi sõlmekesi (paapuleid) ja mädavillikesi (pustuleid). Karvanääpsu seina purunemine (kas pigistamise või põletiku tagajärjel) viib suuremate mädakogumike ja armide tekkele. Lisaks soodustavad aknet suure rasvasisaldusega kosmeetika, nahalt loputamata seebijäägid ja muud ained, mis veelgi suurendavad pooride ummistumist. Samuti, higistamine, ultraviolettkiirgus, mõned ravimid, kaudselt ka stress.Naistel ägeneb akne tihti
· BPV 2 papilloomid pea, näo, kaela, alakõhu piirkonnas, silmalaugudel · BPV 3 papilloomid udaral, nisadel · BPV 4 seedetrakti limaslestas ja kusepõies (võimalik transformatsioon) · BPV 5 riisiterasuurused papilloomid nisadel · BPV 6 papilloomid nisadel · Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht · Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. LINDUDE LEUKOOSIVIIRUS Sfääriline Põhjustaja: Retroviridae Lipiidne ümbris Alpharetrovirus Lindude leukoosiviirus Üheahelaline RNA Lindude kasvajate grupi moodustavad: Leukoosi-sarkoomi grupp (lümfoleukoos) Tundlik
Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. Kliiniline pilt oleneb viiruse serotüübist. Veistel on papilloome sageli näha silmade ümbruses, nisadel, lõua all, suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine. Dif.diagnoos: aktinobatsilloos, nahatuberkuloos, nodulaarne dermatiit, hüper-ja parakeratoos, rõuged. Circoviridae - ümbriseta Circoviridae -> Perekond – Circovirus -> Sigade tsirkoviirus-1 (PCV1), Sigade tsirkoviirus-2 (PCV2) -> Sigade tsirkoviroos
Õhuga kuivatamine Nahkade kuivatamisel ei kasutata konservante. Kuivatamisruumis peab niiskuse tase olema alla16%, sest siis ei toimu nahas mikroorganismide arengut. Kuivamisprotsessi käigus kindlustatakse ja jälgitakse õhu tsirkulatsiooni. Kuivatamine toimub temperatuuril 25 - 35º C, õhu suhteline niiskuse juures 35 50%. Kuivatamise temperatuur ei tohi olla üle 40° C, siis võib toimuda naha kollageenkiudude elatinatsioon, mille tulemusena võib esineda mälvapoole sarvestumist. Märgsoolamine See meetod põhineb soola omadusel veetustada osaliselt nahka. Tungides naha sisemusse, takistab ta roisubakterite arengut. Nahk hõõrutakse soolaga kokku, soola kogus on 30 50% naha kaalust. Kuivsoolamine Nahk hõõrutakse esmalt soolaga kokku ja siis kuivatatakse. Seda meetodit kasutatakse väiksemate nahkade puhul. Happega soolamine Selle meetodi puhul toimub naha töötlemine seguga, mis koosneb 90% keedusoolast, 5% alumiiniummaarjasest ja 5% ammooniumkloriidist
annaabi.ee 
