Raimond Kolk (8.02.1924 3.11.1992) Kes ta oli? Luuletaja Proosakirjanik Kriitik Sündinud Võrumaal Saru vallamajas vallasekretäri pojana Õppis Saru algkoolis, 1937 1942 Valga reaalkoolis ja Valga ühisgümnaasiumis 1942 1943 Tartu Õpetahate Seminaris 1943 töötas Võrumaal Kuldres algoolis õpetajana Elu väljaspool Eestit 1944. a. jaanuar põgened Saksa okupantide mobilisatsiooni eest Soome, oli sealses eesti jalaväe rügemendis väljaõppel ja Karjala rindel 1944.a. september siirdub Rootsi, kus töötab algul metsatööl 1945. a. Ulricehamni sukavabrik, hiljem
1989. a. Esimene talunik ArnoldJulius Tiits. Järgnevad talunikud:Lempo Must Peltser Heiki Vaidre Endel Heino Käärmann Pennula Vello Must Taivo Ajapikku... Aja möödudes kasvas liikmete arv ja seltsile loodi juhatus. Juhatuse liimed olid igast piirkonnast: Tursalt Must Taivo Saru külast Käärmann Heino Hürovalt Sarapuu Kalju Mõnistest Hanimägi Heidi VastseRoosast Lüüs Leonhard Karisöödist Mõttus Hugo
Ühe munitsipaalettevõtte nimi oli Imar. Ettevõtte omanikuks oli Imavere Küla Täitevkomitee ning see tegeles raamatupidamisprogrammide arendamise, raamatupidamisteenustega ning samuti kaabeltelevisiooniga. Imavere Küla Täitevkomitee võttis Raidi Saare 1. aprillil 1991 tööle Imari direktoriks. 19. detsember 1992 Imavere Küla Täitevkomitee nimetati ümber Imavere Vallavalitsuseks. (Tööraamat 1992) 1992. aasta kevadel asutas Raidi Saar oma ettevõte Saru AS. Algkapitaliks oli asutaja omaenda teadmised ehk immateriaalne vara. Saru hakkas tegelema ainult raamatupidamistarkvara arendamisega, kuna esimene tellimus tuli raamatupidamistarkvara arendamise kohta ja see tegevus valdkond on piisavalt suur. Lisaks sellele olid varemalt kogemused olemas raamatupidamise arendamise osas. Esmalt oli töövahendiks Fox Software toode FoxPro. Kuna konkurentidel olid oma programmi nimed välja mõeldud, siis Raidi
Jääaegsetes veekogude ja nüüdisjõgede (Mustjõe, Gauja, Võhandu) orgudes kujunenud liivaste setete laialdase leviku tõttu hõlmavad nõo pindalast kõige suurema osa leede- ja leetunud mullad (29%). Nendel muldadel kasvab ka kõige rohkem metsa, vastavalt niiskusoludele ka palu-, nõmme-, rabastuvaid või soostuvaid metsi.(Arold 2005: 233) Suurimad leetunud ja leedemuldadega ning männimetsaga kattunud liivakud on Võru ja Nursi vahel ning Pärli-ja Mustjõe alamjooksul (Saru ja Hargla ümbruses).(Võru- hargla...2003) Levimuselt teisel kohal on moreenitasandikele ja savistele järvetasandikele omased näivleetunud mullad. Nendel asub ka üle poole (54%) põllumaadest ning enamus laanemetsi. (Arold 2005: 233-234) Võru-Hargla nõo kesksed osad üldiselt sarnanevad maastikustruktuurilt Ugandi lavamaa lõunaosaga. Kaugseire andmeil moodustab põllumajanduslik maa Võru-Hargla nõost 25,4% ja
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets, neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnast. Heino Liimetsa haridustee sai alguse Saru ja Taheva algkoolis. Õpinguid jätkati Valga gümnaasiumis, peale mida jätkas Heino haridusteed Tartu Riiklikus Ülikoolis, õppides eesti keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. Lisaks on ta töötanud Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2.
leidub Eestis. Kõige rohkem võib kohata seal hauge, ahvenat, särga ja linaskit. Haruldasemad kahepaiksed, keda on rahvuspargis leitud, on mudakonn ja kivisisalik. Haruline võtmehein Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest Karula kõrgustiku maastikurajoonis on palju erinevaid jääsulamisel tekkinud järvesid. „Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula rahvuspargi piiresse. Suurim järvedest on Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle.“ (Estonica). Ähijärv ja Peräjärv Peräjärve vaatetornist autor: Toomas Tuul Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurmaastikud, mis on kujunenud aastatuhandeid
populaarteadusliku artikli autor. Seitse tööd on ilmunud ka iseseisva raamatu või monograafiana. (A. Liimets 1998) Heino Liimetsa elust 3 Heino Liimets sündis 22.jaanuaril 1928. aastal Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel perekonna esimese lapsena. Hiljem sündisid veel kaks õde ja kaksikust vennad. (A. Liimets 1998) H. Liimets alustas oma õpinguid Saru Algkoolis, seejärel läks Taheva Algkooli ja hiljem Valga Gümnaasiumi, mille lõpetas 1947. aastal hõbemedaliga. 1947-1952 õppis Ta TRÜ Ajaloo-keeleteaduskonna psühholoogia ja loogika osakonnas. Paralleelselt õpingutega töötas (1950- 1952) ka loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. 1952-1953 tötas Ta Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2
järve. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähem. Väikesed madala ja mudase põhjaga järved on soodsaks kasvukohaks paljudele taimedele, mõnel juhul katavad viimased pea kogu veepinna. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit.
3 2 ÜLEVAADE ENN KOEMETSA ELUST Võrumaal Vana Antsla vallas sündis 23. augustil 1911. a Enn (Eduard) Koemets. Ta sündis pere viienda ja noorima lapsena. (Mälestusi, 1991, lk5) Ka tema lapsepõlv möödus Võrumaal, kus ta vanemad pidasid talu, kus olid ka hobused ja lehmad. Enn armastas sealset kaunist loodust juba lapsena, aga ka hiljem veetis ta seal mõtiskledes aega. (Mälestusi, 1991) 2.1 Haridustee Vissis sai Enn alushariduse, Saru Jaanimäe ja Hargla algkoolides. 1924. a ta aga asus õppima Valga poeglaste gümnaasiumi, mille ta ka ilusti 1928. a lõpetas. Peale seda asus ta õppima Tartu Ülikooli, kus ta õppis ajaloo-keeleteaduskonnas filosoofia osakonnas eesti keelt ja kirjandust, samuti ka psühholoogiat. Sealt edasi sai ta tundma ka eesti sõjaväge, sest aastatel 1931-1932. a teenis ta Eesti sõjaväes. Ta sai sealt endale ka kaprali aukraadi. 1936. a sai Enn kätte diplomi eesti keele ja kirjanduse valdkonnas
Tähtsaimaks saavutuseks võib lugeda esivanemate mälestuste talletamist ning vanade piltide ja dokumentide säilitamist. Uurimustöö kirjutamisega on saavutatud võimalus edastada järeltulevatele põlvedele perekonna varasemate esindajate koolielu, kui teisi vastavaid allikaid ei pruugi enam eksisteeridagi. 12 7. Kasutatud allikad Intervjuu minu vanema Meeta Lepaga, kes on sündinud 14. septembril 1929. aastal. Ta elab Saru külas, Võru maakonnas. Meeta Lepp on pensionär. Kirja pandud Ardi Lepa poolt 8. detsembril 2003 aastal. Intervjuu oma isa Aare Lepaga, kes on sündinud 21. märtsil 1958. aastal. Ta elab Võru linnas ja töötab AMY treipuit OÜ. Kirja pandud Ardi Lepa poolt 10. detsembril 2003. aastal. Enda mälestused kirja pandud 12. detsembril 2003. aastal. Elan Võru linnas, olen õpilane ja sündinud 31. juulil 1989. aastal. 13 Lisa 1 1
asustatud liivikute leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. [1] Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda. Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu. Ülejäänud territoorium jääb Liivi lahe vesikonda
leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. [1] 6 Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda. Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu
kogunud, aga seltsile üle poole kandnud. Toetamisest keeldumise põhjusi oli igasuguseid. Kuusalust teatati, et kuna 3 kohalikku seltsi ja kirik ise korjandusi korraldavad, ei ole enam võimalik teisi toetada. Narva Aleksandri koolist vastati, et Reimanni, Koidula ja Kreutzwaldi toimkonnad võiksid omavahel korjandusi kooskõlastada. 5 Võru maakonnast toetasid samba püstitamist Saru, Peri, Kõlleste, Urvaste, Karilatsi, Viitina, Vana-Antsla, Saaluse ja Sõmerpalju vald, Põlva kogudus, Võru Maavalitsuse haridusosakond ja Võru Linnavalitsus, riigivanem annetas tema käsutada olevais summadest 200 000 marka. Skulptor Amandus Adamson Kreutzwaldi monumendi ehitustdel Vrus 1926 6 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE 31
puit-alumiiniumaknad, rõduuksed ning välis- ja siseuksed. Toodetakse nii standardmõõdus kui ka erimõõdus, nii elu-kui ühiskondlike hoonete aknaid ja uksi. · AS Viljandi Aken ja Uks peakontor asub Viljandis Puidu tn. 6. Aktsiaseltsil on esindused nii Tallinnas, Lätis kui ka Leedus. Tehaseid on firmal kolm: aknatehas asub Viljandis Puidu tn 6, uksetehas aga Viljandis Piiri tn 2A ja komponenditehas Võru maakonnas Saru külas. · Käesoleval aastal, tänase päeva seisuga on töötajaid ca. 475. (11) 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 2.1 Teooria Raamatupidamisse kuulub dokumenteerimine ja investeerimine, kontode pidamine ja kahekordne kirjendamine ning aruannete koostamine. ( 8 lk 38 ) Firma vahendite ja nende allikate rühmitamine toimub kontode alusel. Need omakorda moodustavad kontode nimetuste ja kontonumbrite täieliku süstematiseeritud loetelu ehk kontoplaani
annaabi.ee 
