suurema hulga puidele kahjulike seente madalam temp. ..... ( ) krgem .... (45). ja soodsaim ..... (18) seente arenemine olenevalt W-st ldiselt alampiir ....... (20) % w lempiir ..... (60) % soodsain .... (25) % kuni .... (30) % . suurem osa seeni hvib kui W on le ..... (60) %. 25) Kus elutsevad all nimetatud putukad?: koorerask, puukoi, toonesepad, majasikk. koorerask: puukoore niineosas puukoi: terves mberttatud puidus (majaseintes, mblis jne.) toonesepad: palke, sarikaid, poste, mblit, jne. majasikk: ainult okaspuidus(pehmes puidus)
puidu liigist ning bioloogilistest näitajatest. Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega, kuid see sõltub suuresti puidu liigist. Ehituspuitu kahjustavad mitmesugused putukad, kes juba tõukudena hakkavad puitu hävitama. Ohtlikumad puitu hävitavad putukad on toonesepad ehk nn. puukoid ja majasikud. Puukoid hävitavad elamu palke, sarikaid, poste jne. Tõugud söövad puitu korrapäratuid käike. Majasiku tõugud kahjustavad ainult okaspuitu. Mõned putukad kahjustavad kasvavaid puid, mõned aga kuiva puitu. Levinumad on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees) jt. Putukad kannavad edasi ka seente osiseid. Nii puukoide kui ka majasikkude tõukude olemasolu saab kindlaks teha puidu pinnale tekkivate aukude teel. Lennuaukude
mõjutada ka lülipuitu. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%. Kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (25–28 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. 6 Kärsaklased Kärsaklased on 3–6 mm mustad või pruunid õrnalt läikivad mardikad. Pea on neil välja veninud kärsakuks, kuhu kinnituvad ka nuijad tundlad. Pruunika peaga valged jalutud C- kujulised vastsed on kaetud hõredate karvadega. Kärsaklased arenevad märjas kõdunevas puidus, mille niiskus on vähemalt 35%. Harilikult esinevad nad koos seenkahjustustega ning just pruunmädanikuga. Kärsakad kahjustavad tihti vanu palkehitisi ning rikuvad
saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid. Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist 2 tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust
ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Nemad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 1020%. See kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (2528 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. Kui putukaid on palju, võib kahjustus olla väga tõsine. Siklaste vastsed on valkja või kollaka lapiku kehaga. Nad närivad end puitu ega välju sealt mitme aasta kestel. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Hooneid kahjustab eelkõige majasikk. Tema vastsed rikuvad algul palkide väliskihti, kuhu näritakse piki puidukiude käigud. Majasikk eelistab puidu maltsaosa ja eriti suviseid kasvuringe. Käigud on puidupuru
Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse
Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m.
Seina sõrestik koosneb 5 x 15 või 5 x 20 cm põiklõikega postidest sammuga 60 ... 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele. Alusplankude alla tuleb panna horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ... 2,5 m. Postide otsa tuleb naelutada postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikate ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5 x 15 ... 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 ... 1,2 m. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala ristlõikega 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige on 4 x 18 ... 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 60 ... 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m
25 vasakul). Vanemad rookatused olid vahetatud uute vastu (Joonis 2.25 paremal), kuid ühes elamus oli ka rookatus kaetud eterniidiga. Sarikateks oli enamasti ümarmaterjal läbimõõduga ~150 mm, roovideks olid tahutud latid või lauad paksusega 30-40 mm sammuga ~30 cm. Sarikad toetuvad müürlatile või ülemisele palgile. Penn oli samuti ümarmaterjalist ja sarikatega ühendatud enamasti puitnaaglitega. Kitsamatel hoonetel (laius ~6m) toetas sarikaid keskelt ainult penn, laiematel hoonetel (laius üle 10 m) olid sarikaid toetatud toolvärgiga (Joonis 2.24). Renoveeritud katustega elamutel olid sarikad 50 x 150…200 mm prussidest, sarikate vahel oli mineraalvillast soojustus (oli välja ehitatud teine korrus ja seetõttu tegemist katuslaega). Uus palkelamu katus oli kaetud katusekividega, mille all järjest õhuvahe, aluskate, õhuvahe, tuuletõkkeplaat, soojustus, õhu- ja aurutõke, soojustus ja siseviimistlusplaat. Kahel põhjalikult
· seinte nurkadesse, külgnemis- ja ristumiskohtadesse pannakse terassidemed; · avades jäetakse akna- ja ukselengide peale 5-mm vajumispilu tellimüüritises ja 3-mm teistes tehis- või korrapärase kujuga looduskividest müüritistes; · kohe pärast iga korruse seinte ja sammaste ladumise lõppu monteeritakse vahelaeelemendid ja ankurdatakse need iga 2 ... 3 m tagant seintesse; · kasutatakse rõhtturbeta sarikaid; · müüritise ladumistasapindale vahe seinte naaberosades (kui nende vahel pole vajumisvuuki) ei tohi olla suurem kui 4 m. Müüritise sulamisprotsessis tekkivate nähete alahindamine võib põhjustada konstruktsioonide purunemise ja teisi tõsiseid avariisid. Seetõttu peavad müüritööde tehnoloogilistel kaartidel olema antud erijuhendid, mis arvestavad tööde tegemist talvel (seinte ja sammaste maksimaalsed
Räästapärlin tuleb ankurdada seinale.Sarikad kinnitatakse müürilati külge perforeeritud ankrulindiga, riiskade või traatankruga. Müürilatt tuleb isoleerida kivi ja betoonpindadest. 91 Lamavsarikad tuleb valida siis, kui hoone laius 6 ... 16 m. Katus toetatakse hoone kandvatele seintele, sammastele või tulepüsivale laele. Puitlaele sarikaid ei toetata. 92 93 59. Katuse isoleerimine ja tuulutamine kaldkatuste ehitamisel Plekk-katuse või muu väikese soojusinertsiga katuse alla tuleb paigaldada aluskate,mis peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbitunginud vee sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Kui aluskatte all oleva ruumi piirded on veeauru mitteabsorbeerivad, tuleb
annaabi.ee 
