Hinnanguliselt 5-8 miljonit liiki, kirjeldatud ainult 350 000 liiki. Eestis ligikaudu 3000 liiki. Iseloomulikud tunnused 6 lülilist jalga Pea, rindmik ja tagakeha Tundlad ja suised Keha katab kitiinkest 1 paar liitsilmi Näevad UV-d Suurused erinevad 2 tiivapaari Toitumine Fütogaafid toituvad taimelehtedest, seemnetest, taimedest ja nektarist. Saprofaagid toituvad sõnnikust, kõdunevatest taimedest ja loomakorjustest. Polüfaagid toituvad nii taimsest kui loomsest toidust. https://youtu.be/Sy_cGLoAgw4?t=33s Elupaigad, kaitsekohastumused ja paljunemine Kohastunud elama kõikjal. Eestiivad kaitsevad tagakeha ja tagatiibu. Mõned mardikad on võimelised ka eritama kibedat, kuuma ja keemilist kaitsevedelikku. Kitiinkest Paljunevad munedes.
pistmistüüpi moodustub iminokk haukamistüüpi jalapikkused enamikel tundlad lühikesed kuni jalapikkused tundlad jooksujalad jooksu- või ujujalad 2 paari jäigad ja tugevad eestiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks taimemahladest täismoone vaegmoondega need kes elavad taimedel muneb peremehe lähedusse puudub aga voodilutikad on parasiidid fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid eritavad haisvat vedelikku ei kaitse vesihark, marjalutikas harilik jahumardikas, kartulimardikas Ehmestiivalised Liblikalised liitsilmad, 170 liiki 2 200 liikika 3 paljudel suured liitsilmad, täppsilmad on või puuduvad täppsilma
raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Lisaks on vaja (bio)elemente nagu Ca, Mg, Ka, Na, Cl, Ph, S, N jne. Nagu taimedelgi, vabaneb energia (ATP) rakuhingamise käigus, hingamise ja energia vabanemise kindlustavad mitokondrid . 4) Kirjelda toiduahela troofilisi tasemeid, too näide. Kes on toiduahelas: autotroofid, bakterivoorid, detritovoorid, fütofaagid, herbivoorid, heterotroofid, karnivoorid, omnivoorid ja saprofaagid? Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat
Brutoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne puhastoodang sündivus konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv Suremus-ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk. Füsoloogiline eluiga-liigi teoreetiline eluiga Teoreetiline minimaalne suremus-suremus ideaalsetes tingimustes
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets)
Eri liikide organismide mitmekülgseid suhteid iseloomustab biotsönoosis toiduahel, mis seob erinevad asukad (esindatud kümnete liikidega) üheks bioloogiliseks tervikuks. Toiduahelad võib jaotada kaheks põhitüübiks: karjatusahelad, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni; ja laguahelad, mis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. Lagundamisprotsessi erinevatel astmetel on osalised ka kõdutoidulised liigid (saprofaagid) mullas ja vees. Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. ► Kooselavate liikide vahelised suhted.
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised tootjad POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas • liigi eksisteerimise elementaarvorm
Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. 20. PRODUTSENDID- Enamasti rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet suhkruid. KONSUMENDID- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid.
ökoamplituut. Enamikel juhtudel käsitletakse agroökosüsteemi kui inimese poolt mõjutatud ökosüsteemi, mille tagajärjel väheneb üldiselt süsteemi liigirikkus. Siiski ei ole see globaalses skaalas alati nii. 60. AÖSi biootilised komponendid. ● Produtsendid ( autotroofid) ● Konsumendid ( zoofaagid, herbivoorid ) ● Redutsendid ( saprofaagid) 61. AÖSde klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 68 tüüpi agrosüsteeme: ● Nihkuv maaviljelus ● Taaskasutatav maaviljelus ● Segaviljelusega püsib maakasutus ● Üheaastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused ● Nomaadlik karjatamine
aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Bakterimass kõigi bakterite kogumass. Barjäär e. levimistõke geoökoloogias kahjulike ainete liikumist pidurdav kultuurmaistu maastikuelement (näit. põllukaitsepuistu. Biofaagid loomad, kes toituvad elusaist taimedest (fütofaagid), seentest (mütsetofaagid) või loomadest (zoofaagid). Vastand on saprofaagid. Biofillter reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile. Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,40,5 m 3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas. Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat
isereguleerivuse puudumine, kultuurtaimede suhteliselt väike ökoamplituut. Enamikel juhtudel käsitletakse agroökosüsteemi kui inimese poolt mõjutatud ökosüsteemi, mille tagajärjel väheneb üldiselt süsteemi liigirikkus. Siiski ei ole see globaalses skaalas alati nii. 60. AÖS-i biootilised komponendid. Produtsendid (autotroofid) Konsumendid (zoofaagid, herbivoorid) Redutsendid (saprofaagid) 61. AÖS-de klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 6-8 tüüpi agrosüsteeme: Nihkuv maaviljelus Taaskasutatav maaviljelus Segaviljelusega püsib maakasutus Ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused Nomaadlik karjatamine Loomakasvatusfarmide süsteem
arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi: röövmardikalised, näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased; segatoidumardikalised, kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes
b)saprotroofid (toituvad osmootselt sümbiontide ainete kasutamise arvel. kasutades orgaanilise aine laguprodukte ja Eksogeenne- toit väliskeskkonnast. teiste organismide metaboliite) · Konstitutsionaalne kaitse- · Biofaagid- toituvad põhiloomuline, kogu organismi seisundiga elusorganismidest seotud (suured kehamõõtmed, katted, Saprofaagid- toituvad elutust orgaanilisest relvastus- ogad, kõrverakud, kudede ainest mittesöödavus, kiireliikumine). · Veekogu toiduressursside all · Eurüfaagid (polüfaagid) laia mõistetakse kokku nii organismide toitumisspektriga, valivad vähe toitu. kogumit, kui orgaanilist ainet, ning nende Stenofaagid kitsalt toidu suhtes
Kirjandus: - Selts: Mardikalised Coleoptera Mardikad on väga erineva välimuse ja mõõtmetega (0,3-160 mm) ning enamasti tugevasti kitiniseerunud skeletiga putukad. Eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Suised on haukamistüüpi. Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon, heli (siklased) ja isegi valgussignaale (jaanimardikas). Mardikate vastsed on mitmesugused, peamiselt kampodeoidsed või konud. Liikide arv: 250 000 (500 000), Eestis umbes 3000 liiki. Kirjandus: Merivee, E., Remm, H. 1973. Mardikate määraja. Tallinn: 306 lk +16 värvitahvlit Miländer, G. 1978
4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. Ökosüsteemide jaotamine Eraldatakse: 1. Mikroökosüsteemid (näit. mädanev puutüvi); 2. Mesoökosüsteemid (mets, järv); 3. Makroökosüsteemid e. bioomid (kontinent, ookean); 4. Globaalne ökosüsteem e. suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär).
annaabi.ee 
