hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni
fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A- aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni
hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni
liikumine. Sellised ühendused on tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homoöstaasi tagamiseks. Retinoolide liigne tarvitamine võib aga täiskasvanutel põhjustada mürgistuse nähte, rasedatel aga loote arenguhäireid. Loomsetel organismidel tuleb karotenoidid omastada taimse toiduga, sest nad ise ei ole võimelised neid aineid sünteesima. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning kojugeerima sapphappega. Karoteeni isomeeridest on kõige tähtsam -karoteen, mis looduslikest ühenditest isoleerituna esineb punakas-oranzide kristallidena. -karoteen ei ole ei vees ega vesilahustes lahustuv. Ka polaarsetes lahustites on karoteeni lahustuvus piiratud. Küll aga lahustub ta hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites nagu alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud või nende segud. Optiline aktiivsus sel ainel puudub. Kõik karotenoidid on värvilised, värvus varieerub kollasest kuni tumepunaseni
luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhapped alla 10 C-aatomiga). Enamus produktid on siiski aga rasvlahustuvad. Tekitamaks vesilahustuvust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunudvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks. Imendumine toimubki sapphappega komplekseerunult. 43. Glütserooli ja rasvhapete oksüdatisoon kudedes, rasvhapete beeta-oksüdatisoon Rasvhapete oksüdatsioon on metaboolse energia põhiprodutseerija. Oküsudatsiooniks vajalikud rasvhapped pärinevad põhikoguses varurasvade mobilisatsioonist (rasvkoe TG-de lõhustumine rasvhapeteks ja glütserooliks). Rasvhapete oluline oksüdatsioon toimub maksas(põhikoht), südamelihastes, skeletilihastes(aktiivse lihastöö puhul) ja neerudes
karboksüülrühm ning steraantuuma luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhapped alla 10 C-aatomiga). Enamus produktid on siiski aga rasvlahustuvad. Tekitamaks vesilahustuvust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunudvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks. Imendumine toimubki sapphappega komplekseerunult. 43. Glütserooli ja rasvhapete oksüdatisoon kudedes, rasvhapete beeta-oksüdatisoon 11 Rasvhapete oksüdatsioon on metaboolse energia põhiprodutseerija. Oküsudatsiooniks vajalikud rasvhapped pärinevad põhikoguses varurasvade mobilisatsioonist (rasvkoe TG-de lõhustumine rasvhapeteks ja glütserooliks)
Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele
Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele
CCK./PZ). SAPIPÕIS Sapi funktsiooniks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuutepinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neid efektiivsemalt lagundada. Sapihapete koguhulk kehas on 3 gr ja sellest ei järku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikora ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkuleerivad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3 gr sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. BILIRUBIINI RINGLUS Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniinina soolde ka spapipigemnt bilirubiim. Selle polaarese ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeeniks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi
8. Rasvade seede lihtmaoga loomadel. Rasvade hüdrolüüs - on taimedes ja loomorganismis sarnane. Rasvad hüdrolüüsuvad -lipaasi toimel, mida produtseerib pankreas ning mäletsejalistel ka mikroorganismid. Lihtmaolistel loomadel hüdrolüüsub triglütseriid 2-monoglütseriidiks. Lühikesed rasvhapped imenduvad otse verre. Monoglütseriidi ja pikkade rasvhapete imendumiseks on nad vaja muuta veeslahustuvateks. Selleks seotakse nad sapphappega, kolesterooli ja fosfolipiididega. Vatsas hüdrolüüsub rasv glütserooliks ja rasvhapeteks. Glütserooli kasutavad ära mikroorganismid ATP tootmiseks. Rasvhapped vatsas ei lagune sest seal puudub hapnik. Soole mükoosa rakkudes toimub triglütseriidide resüntees, kus lihtmaolistel loomadel liidetakse 2 monoglütseriidi külge 2 rasvhapet. 9. Jõusöödad ja proteiinsöödad. Jõusöödad: · Teraviljad ja nende jahvatussaadused · Kaunviljad
annaabi.ee 
