Veisekeeled keevad 3-4 tund, väiksemad keeled vähem. Peale pehmenemist võetakse keeled keeduleemest välja, valatakse külma veega üle ja eemaldatakse keelenahk. Kui nahk halvasti eemaldub, ei ole keeled veel küllaldaselt keenud või on keeduvee soolasisaldus liiga väike olnud. Soojalt serveeritavad keeled lõigatakse portsjoniteks ja hoitakse serveerimiseni keeduleemes. Külmad serveeritavad keeled asetatakse tervelt tagasi keeduleeme sisse ja jahutatakse kiiresti Maksal lõigatakse ära sapijuhad ja sooned. Suurte loomade maksa leotatakse külmas vees, vett aeg-ajalt vahetades. Suurte loomade maksadel eemaldatakse ka seda kattev kile. Väikeloomade maksal kile eemaldamine oluline ei ole. Mõrkja maitse mahendamiseks võib ka väikeloomade maksa leotada mõni tund piimas. Maks tükeldatakse risti koekiudu, tükkide suurus sõltub valmistatavast roast. Neerud pestakse hoolikalt, eemaldatakse rasv ja uriinisooned. Selleks lõigatakse neerud pealt lahti või pooleks
30. keedetud liharoad- liha kuuma magedasse vette. 1kg liha kohta 1-1,5l vett. Kuumut keema ja siis hautatakse. Veis 2-2,5h Siga 1-1,5h 31.praetud liharoad-*rostbiif(väheses rasvas, 1-1,5 cm paksuseks). *böfstooganov. * biifsteek. * romsteek. 32. hautatud liharoad-pikitud liha, asuu, raguu, guljass, strooganov, pilaff, risoto 33. subproduktid keeled- kaabitakse puhtaks, pestakse, soolatakse. Seejärel külmavette keema (3-4h) kui on pehme. eemaldatakse keelenahk. - maks-lõigatakse sapijuhad ja sooned, suurte loomade maksal eemaldatakse seda kattev kile.mõrjamaise mahendamiseks võib hoida mõni tund piimas. Lõigatakse risti koekiudu. -neerud- eemal. Rasv ja uriinisooned. Vanemate loomade neerusid leotatakse külmas vee 3- 4h seejärel kupatatakse(15-20 min)pestakse ja tükeldatakse. -ajud-1-2h külma hapustatud vette likku, eemal. Kelmed ja veresooned. Suuremad loomad. Kaupatatakse paar tundi. Tükeldatakse, tükid paneeritakse riivsaias. -südamed-leoatatakse 2-4h külmas vees
Maks on seedesüsteemi kõige suurem nääre, tema fn on väga laialdased. Maksas toimub glükoneogenees, mis on tähtis vere glükoositaseme hoidmiseks. Maksa katab pealt serooskest (tunica serosa), selle alla jääb fibrooskest (tunica fibrosa). Fibrooskest ümbritseb maksaväratis paiknevaid veresooni, sapijuhasid. Maksa parenhüüm on jagatud maksa sagarikeks (lobuli). Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagarikes leidub kaks teineteisest eraldatud kapillaaristikku - verekapillaaristik ja sapijuhakeste võrgustik. 56. Maksasagarik Lobuli hepatis. Sagarik on maksa morfofunktsionaalne ühik. Kuusnurkse prismaatilise kujuga, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega. Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagariku moodustuvad radiaalselt
Sambad radieeruvad tsentraalveeni poolt väljapoole. Kahe rakusamba vahel on sinusoidid (mittetäieliku seinaga veresooned), mis viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (arteriaalne veri koos toitaineterikka verega). Kohe sinusoidide lähedal asuvad rakud on maksa makrofaagid e. Kuppferi rakud. Maksarakud ehk hepatotsüüdid toodavad sappi, sapp koguneb sammaste vahelistesse sapikanalikestesse ja sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse. Need sapijuhad ühinevad järjest jämedamateks, kuni väljuvad maksaväratist maksajuhana, mis ühineb sapipõie juhaga ja moodustavad ühissapijuha, millena suubud duodeenumisse. Eelnevast võime järeldada, et iga sammas omab ühel küljel sinusoidi ja sapikanalikest teisel küljel. Veresoonte iseärasusena võib välja tuua fakti, et sagarike vaheline veen läheb üle kapillaaristikuks (maksasinusoidid), see omakorda veeniks (v. centralis), seda nimetatakse venosseks imevõrgustikuks.
- kahe rakusamba vahel on sinusoidid(mitteäieliku seinaga veresooned) Sinusoidide funktsioon: viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (toitaineterikas arteriaalne veri) ● Maksa makrofaagid e Kuppferi rakudon kohe sinusoidide läheduses. Maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE funktsioon: toodavad sappi! - sapp koguneb sammastevahelistesse sapikanalitesse, sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse. - sapijuhad ühinevad järjest jämedamateks, kuni väljuvad maksaväratist maksajuhana - maksajuha ühineb sapipõie juhaga ja moodustub ühissapijuha, millena suubuvad duodeenumisse. Veresoonte iseärasus - venoosne imevõrgustik! ● sagarike vaheline veen läheb üle kapillaaristikuks (maksasinusoidid) -> see veeniks V.CENTRALIS ● Maksa verevarustus on eriline: - sinna siseneb nii värativeen VENA PORTAE - kui ka maksaarter ARTERIA HEPATICA
sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles.
parenhüümi fragmentidest (teravates nurkades paiknevad tsentraalveenid, nürinurkades maksatriaadid) Kõige sagedamini kasutatakse klassikalist skeemi, mille järgi on maksasagarik ca 1,5 mm laiune kuusnurkne prismaatilise kujuga ühik, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad Maksarakud e hepatotsüüdid produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi Rakkude tsütoplasmas on hulgaliselt organelle, seal ladestub ka glükogeen Maksasagarikus (parenhüümis) moodustuvad hepatotsüütidest maksaplaadid, rakud on seotud omavahel desmosoomidega Maksaplaatide vahele jäävad maksasinusoidid, mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni
Silinderepiteel, krüptid, all kohevsidekude, mikrohatud, soolehatud, karikrakud Tüvirakud krüptis- aeglane jagunemine (24h), kiire jagunemine (11h), differentseerunud rakud Maksakoe ehitus. Hepatotsüüdid, Kupfferi rakud (makrofaagid), endoteelirakud, Ito rakud (ladestavadlipiide ja vitamiine). Hepatotsüüdid moodustavad sagarikus maksaplaate, mis on suunatud veeni suunas,plaatide vahel maksasiinused,mis suubuvad tsentraalveeni. Sapikanal, sapijuhad Neuronite ehitus. Rakukeha e perikaarüon ja jätked: dendriidid ja akson.Akson algabaksoni koonusega ja lõpeb hargenued närvilõpmega.Dendriidil ja perikaarüonil on palju sünapseid. Närvikiud- akson ja teda ümbitsevad neurogliiarakud. Perifeerses ns ümbritsevadaksonit Schwanni rakud,need rakud sisaldavad müeliini(elektrilise impulsi isolaator) või mitte Neurotroofsed faktorid ning nende osa närvirakkude diferentseerumisel. Tagasisuunatud aksonaaltransport.
Liiver transporditakse läbi liivripesemise kabiini rupside töötlemise osakonda .Liivri jaotamist osadeks alustatakse sapipõie (kui pole eraldatud algtöötlemise liinil) eraldamisest. Lõigatakse ära maks, süda, vahelihas, kopsud, aort ja kõrisõlm ning hingekõri koos söögitoruga; kogutakse eraldi nimetustena plastkastidesse/kärudesse ning suunatakse edasisele töötlemisele. Maksalt lõigatakse ära suured välimised veresooned, lümfisõlmed, suured sapijuhad ja kõrvalised koed Süda vabastatakse südamepaunast ja lõigatakse ära suured välimised veresooned. Südamepaun saadetakse toidurasva sulatamise osakonda või loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttesse. Aort rasvatustatakse ja saadetakse loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttesse, rasv toidurasva sulatamisele. Süda lõigatakse pikuti lahti (kui pole varem avatud), eraldatakse vereklombid ja pestakse pesemistrumlis, nõrutatakse
annaabi.ee 
